Saturday, May 4, 2013

Täielik.. 1. mai pildid lõpuks siin!

Valentina poseerib lehmade ja hamburgeriga.

Peolised. Taga valge pluusiga seisab Carlos (rallimees, Valentina ja Manuela isa), halli dressikaga siin ees on tema naine, naise kõrval istub Leticia, Leticia paremal käel istub punase pluusiga teine rallimees (automehaanik, Lolo ja Nacho isa). Rohkem ei tunne.

Carlos.

Sinise dressikaga Nacho ja Lolo ema, punase pluusiga onu naine. Nimed mul meelde ei jää.

Näitamaks teile, kui igav on Uruguay loodus. Siin ees need mustavalgekirjud on kõik pisikesed lehmavasikad :)

METS!!!!!!

Koer Luna (tõlkes: Kuu!), minu uus sõber.


Kui aru saate, siis need mustad täpid seal laes on kärbsed!!! Kõik kohad olid lihtsalt täis!

Minu kallis soojendaja.

Laenasin teistelegi oma soojendajat. Tegelikult on ju tegemist grilliga.

Leticia ja keegi.

Kärbsed.

Nachol oli lõbus!

Paz krõpsu pugimas.

Koer pikutas vihma käes.


Teed korra pai, jäädki pai tegema.

Näe, lehmad lähevad!


Avastasin peegli.



Veidrik.



"Oh igavust.."

"Kuule Anni, tee meist pilti!"

"Oii, kui lõbus meil on!!" :D

Vanaisa kiiktoolis.

Läks tortafritade tegemiseks!



Nõudepesumasin oli seinasisse peidetud. Kavalad! PS! See oli esimene nõudepesumasin, mida ma siin Uruguays näinud olen!



Isa-poja moment.

Selle läikiva ääreni oli kõik õli!

mmmmmm!



õpetussõnad pildi tegemiseks.

poseering ja taignarulling.

autgrammiseeritud.

küpseb mu kollane päikseke!

ettevaatlikult oma praetordigest ümber keeramas.

ja oppaleee - valmis ta ongi!

Kaunis, mis?

Tekkis järjekord.. :D


njom-njom-njom-njom.



endiselt järjekord..




ema-tütre moment.



Näeb välja täpselt nagu Chuck Norris.. :D

Elutoa möll




Valentina jalkat mängimas.



Paz mehi luusimas.

Koer.

Käis üks põmaki! ja kõik olidki pikali. Nii mängitaksegi jalkat!

miss 2045

Lolo (õige nimega Lorenzo)

Manuela ei tahtnud pilti..

Korra hakkas igav. Leidsin tatoveerimispliiatsi..

Ja ei tahtnud mu sõber minust lahti lasta..




Need on siis lõpuks need 1. mai pildid, kui me seal maal peol käisime. Ma ei tea, mis sellel blogil siin hakkas, aga pilte ta ei suuda üldse enam üles laadida..

Olge mõnsad :)

Friday, May 3, 2013

Vihma sajab tip-tip-tip!

Külm on! Ja vihmane on!

Hommikul mina ärkasin, mina sõin ja mina läksin taas localizada tundi. Oh õudust. Või no tegelikult Lorena tund ei oleginii hull, kui see eileõhtune localizada, aga no eilne andis ikka mõnuga tunda. Tunni algul rääkisin mõne tädikesega juttu. Uurisid, millal ma ära lähen ja mis ma tulevikus teha plaanin. Viimase kohta pole mul õrna aimu ka..

Peale trenni oli ikkagi suhteliselt kiirelt vaja panna asjad valmis ja süüa ning siis kohe kooli minna. Kell 11.30 oli meil juba kaks väga igavat filosoofia tundi. Joonistasin. Siis tuli üks füüsika. Töid me kahjuks veel kätte ei saanud. Ja siis matemaatika II-d, kus teema oli isegi suhteliselt lihtne, aga pea tahtis plahvatada! :D Õudne. Ja me veel tegime ilma vahetunnita nagu alati.. Ja peale neid kahte matet tuli veel üks matemaatika I. Seal on mingi väga kantis teema praegu käsil..

Peale kooli kohe vapralt kodu poole koos klassivenna ja klassiõega. Nad ei tulnud täna vihmase ilma tõttu ratastega, seega saime koos koju minna :). Käisime veel korra ühes maatoodete (riided, jalanõud) poest läbi, kust klassivend mingid saapad võttis ja siis jätkasime oma kõndimis. Jõudsime siis minu kodu väravani ja jätsin teistega hüvasti. Helistasin uksekella, et sisse saada. Kedagi ei tulnud. Helistasin teist korda. Plaksutasin. Helistasin kolmandat korda. Ja ka neljandat. Aga kedagi ei tulnud uksele. Saatsin siis Letile sõnumi, et kas tõesti kedagi pole kodus. Ka sõnumile ei tulnud vastust. Ootasin siin värava taga vähemalt 10 minutit. Lõpuks tuli nurga tagant Reina. Ta oli nurgapoes käinud. Astusime siis tuppa ja muidugi istusid Valentina ja Paz toas. Normaalsed tüübid ikka. Tegelikult ma ei saa neid süüdistada, sest vahepeal meie uksekell lihtsalt ei tööta ja ma ei tea, kas ta seekord töötas või mitte. Lihtsalt tavaliselt, kui uksekella lastakse, jookseb Paz kohe akna või ukse peale vaatama, kes on.. Seekord ma teda ei näinud..

Tulin siis kohe oma tuppa, et vihmast märjad riided kuivama panna. Ja siis avastasin ma, et mu vets on umbes.. No tore-tore küll. Ütlesin Reinale ja ta tõttas kohe alla asja parandama, kuigi ma olin üsna kindel, et ma pean seda ise tegema... :D Nüüdsest ei tohi ma enam vetsupabereid potti visata, vaid pean need poti kõrval olevasse kotikesse viskama. Ohõudust...

Sel ajal, kui Reina potiga siin möllas, sõin mina üleval. Peale söömist tulin alla ja tegelesin natuke Lucia kingitusega. Ma ikka lähen ta sünnipäevale siis homme ja ma ei tea, millal Floridasse saab. Aga praegu on ilm ka lihtsalt nii halb, et seal Floridas ei oleks mul miskit teha.. Aga mul ei ole õrna aimu ka, mida Luciale kinkida. Miskit mõtlesin välja, aga ega see väga eriline nüüd ei ole. Olen ju vaene vahetusõpilane.. :D Pidu algab homme kella üheksa paiku õhtul alles!! Lahe :) Ja tuleb palju raffast.

Ning siis säädisin end salsa-trenni poole. Meid oli seal ikka väga vähe seekord. Ma sain lausa teises reas tantsiskleda ja algul oli teine rida ka viimaseks reaks. Natuke hiljem ikka mõni tekkis minu seljataha ka.. Aga oii, kui läbi ma nüüd olen... Lihtsalt tahaks magada ja magada ja magada.

Peale tundi otsustasin korra minna vaatama, mida kinos näidatakse. Üks oli mingi armastuskomöödia vist ja teine Lincolni film. Mõlemat näidatakse ainult täna ja esmaspäeval :D. Lincolni oma tundus päris huvitav. Mõtlesin seda isegi täna vaatama minna, kui teised jälle miskit muud ilma minuta plaanivad. Ehk oleks mõne sõbra ka leidnu, keda kaasa vedada.

Aga ei. Valentinale tuli täna üks sõbrants Montevideost külla. Vist isegi väga ammune sõber. Make on nimi. Ja koos nendega ning koos Leticiaga vaatasime hoopis kodus filmi ja sõime jäätist. Reina pani kaminasse ka tule. Jäätis oli hea, aga oii kui külm oli olla :D Siiani on. Riided on ka tegelikult natuke niisked veel seljas sellest suurest vihmast.

Aga homme siis hommikul korra linna peale selle kingitusega semmima ja siis õhtul peoolleee!!

Kallid-paid.






Thursday, May 2, 2013

Rutiinne neljapäev.

Tahtsin eile peale blogi postitamist pildid ka siis panan, aga just siis otsustas internett jäädavalt kaduda. Armas. Aga pole vast hullu, kui neid täna näha saab.

Kõigepealt räägin ikka päevast. Panin omale äratuse kella kaheksaks, et ma saaks üle tüki aja jälle pesu pesta. Pesumasin on siin lihtsalt koguaeg hõivatud ja ma teadsin, et tulemas on üks suurem riidemägi, mis kõik pesta tahab.. Kell kaheksa aga Reina tavaliselt ei ole veel jõudnud sinna masinasse miskit panna. Kolme minutiga sain oma riided siis pessu panna ja tulin tagasi tudile.

Öösel muide lõi megalt välku. Mul oli tunne, et korra lõi see isegi majja sisse, sest maja värises meeletult ja käis üks kõva pauk. Sellest tulid ka kohe sellised vahvad unenäod. Hirmsad mitte, lihtsalt vahvad.

Aga üheksast oli siis mu teine äratus. Läksin üles, et süüa miskit - ei olnud piima, ei olnud saia.. :D Olgu, piima natuke leidsin - täpsemalt pidin seda madala rasvasisaldusega piima (peaaegu et läbipaistev :D) segama õige piimaga, aga kakao maitse ei tulnudki paha! Ja küpsised singi ja juustuga käisid küll.
Esimest korda nende viie kuu jooksul, mis ma siin peres olen olnud, ärkas Paz minust hiljem üles! Mõne minutikese hiljem, aga siiski hiljem!! Soovis hommikusöögiks süüa sama, mis Annigi :) Nummipummi.

Peale hommikusööki õppisin natuke, või tegelikult üsna palju tavapärasega võrreldes, füüsikat ja kella 10.45-ks läksin kooli. Oli keemia praktika, kus me tegime lõpuks ka mingit katset! Ei saanud pihta, milles point oli, aga igastahes oli meil seal mingi masin ja mingi andur, siis selle anduri ette pidime igasuguseid materjale panema, masinal start nuppu vajutama ja kui stopperil oli möödunud 1 minut ja 2 minutit, pidime masinal oleva numbri omale tabelisse kirjutama. Mõõtis vist mingeid impulsse.. Täpsemalt öelda ei oska. Olin ühes grupis koos Sara ja mingi teise klassiõega, kelle nime ma ei tea.. Ta selline üksik, ei suhtle väga.. Aga ei olnudki Luciaga koos!!

Siis tulin koju tagasi ja mis ma leidsin!! Männimäe vanaemalt oli järgmine kiri tulnud!! :) Nii õnnelikuks teeb ikka see paberkiri! Tuju on kohe väga laes! Ja Marielt oli nii armas pildike ka :)!! Minu väike kunstikriitik.. Sain teada, et minu kiri vanaemale oli kohale läinud umbes kolme nädalaga. Uskuge või mitte, aga vanaema kiri tuli Uruguaysse täpselt kaks nädalat!! Postipoiss on end treeninud  ja teeb vähe kiiremaid samme! Kahjuks kevade vanaema kirja pole veel tulnud.. :( Ehk muutus postipoiss uudishimulikuks ja tahtis ise kirja lugeda..?

Kodus sõin ja vaatasin veel füüsikat ja läksin jälle kooli. Esimesed tunnid olid keemiad. Esimeses tegin numbrimängu, teises füüsikat. Järgmised tunnid olid matemaatika I-ed. Kontrolltöid pole me ikka veel kätte saanud. Õpetaja vist nagu ütles, et tal üks on kontrollitud. Teeme edusamme! Tunniteema oli taas väga segane. Õpime funktsioone aga mnad teevad seda ikka eriti imelikult!!!! Kui aus olla, siis ootan juba väga seda minu kooli normaalset matemaatikat..
Järgmine tund oli ühiskonnaõpetus. Õppisin füüsikat. Või no õigemini see õppimine seisnes selles, et lahendasin ülesandeid, mis olid vist juba eelmiseks tunniks vaja ära teha.. :D
Ja tulidki füüsikad. Õpetaja sättis meie pingiread korda ja kõik ikka paraja vahega istuma, et naabri tööd piiluda ei saaks. Siis ütles mulle, et ma jääks sinna, kus ma juba terve päeva olin olnud ehk siis Lucia ja Natalia vahele. Moodustasin iseendaga pingirea. Õpetaja tahtis nii lihtsalt selleks, et äkki ma tahan Lucialt miskit küsida, et kui ma aru ei saa.. Ja siis ütles õpetaja klassile, et kõigil on võimalus ainult üks kord minna ja temalt miskit küsida töö kohta, aga mina võisin käija nii palju, kui soovisin, sest ehk ma ei saa keelest aru.. :D Ma ei käinud kordagi. Ütlesin õpetajale kohe, et ma teooria osa ei hakka tegema. Sellest läks ta nägu natuke mornimaks, aga ei olnud hullu. Saime tööd kätte. Enda arust tegin kõik väga tublisti ära. Kaks teooria küsimust olid ka, esimesele vastasin väga napisõnaliselt ja teisele natukene rohkem, aga ei usu, et õpetaja minust miskit aru saab, sest ma ei oleks seda asja vist isegi eesti keeles osanud seletada. Äkki mõne punkti ikka saab.. :D Aga Luciale tuli väga kasuks, et ma seal oma pingireaga tema kõrval istusin, sest ta just ülesandeid väga ei osanud ja sai minult ilusti maha kopeerida.

Kui kontrolltöö tehtud, saime koju. Aijaa, koolis sain teada midagi katastroofilist!!! Mul oli ju plaanitud minna laupäeval Floridasse Johannale külla ja sealt pühapäeval tagasi tulla, aga Lucial on laupäeval sünnipäev.. Nüüd ma siin kodus siis küsisin Johannalt, et kas me äkki ei saaks mõni teine nädalavahetus seda teha. Ta ütles mulle, et ta on väga hõivatud, aga ta proovib mõne aja leida. Kunagi hiljem saan teada.. Pöidlad pihku!! Ma lihtsalt nii väga tahaks Lucia sünnipäevale minna ja samamoodi tahaks ka Floridasse minna..

Ja seoses sünnipäevadega veel, et mu kallil kaasmaalasel Danielil on täna sünnipäev!! Peaks tedagi külastama minema sinna Colonia maakonda..  ÕNNITLUSED VEEL KORD, kui Sa seda juhtud siin lugema! :)

Kodus ma siis natuke sõin ja rahustasin suure nälja maha.. Kell 19.15 oli plaanis minna Localizada trenni! Jõudsin sinna ikka väga täpselt. Natuke tegelikult sain istuda ka :) Ja Valentina oli ka oma sõbrantsiga seal. Nemad võtsid oma kohad täpselt ukse ette kuskile nurka, kuigi meie juures seal saali keskel oli veel sel ajal täitsa ruumi. Aga ma pidin naeru kätte surema! Või no õigemini oleks tahtnud täiega naerma hakata seal trennis. Meie perfektne preili ei olegi teab mis perfektne :D Tüdruk ei saanud kohe üldse rütmile pihta. Õnneks ta sai sellest ise ka väga hästi aru. Ja no sellistele lastele kombeks - kui teised kaanisid vett sisse, siis nemad sättisid peegli ees omal soengukest või siis käisid telefonikest näppimas.. :D Ja lõpp vajus neil ka ära, väsisid ära ja hakkasid jutustama seal. Aga tegelikult oli päris hull trenn ka. Alguses oli kõik ilus lilleline, aga siis jõudsi asi kätte kõhulihaste ja kätekõverdusteni.. Viimaseid pole me Lorena tunnis kordagi teinud ehk siis varsti saab viimastest kätekõverdustest mul vist aasta.. :D See tähendab, et juba saab aasta täis eveka lõpetamisest.. Kui kurb tegelikult..
Peale localizadat läksid nad veel joogasse, aga ma otsustasin mitte minna, sest see nõuab ju päris suurt keskendumist ja ma olin liiga väsinud selleks. Tulin koju.

Viskasin asjad alla ära, ei viitsinud neid isegi kohe lahti pakkida (tegelikult lihtsalt unustasin) ja läksin üles. Istusime Leticiaga elutoas ja rääkisime juttu. Trennidest, nende reisist, 15-aasta sünnipäevast.. Ta imestas, et meil ei peeta nii suurelt neid pidusid, kui siin.. Nad lähevad laupäeval ühele 15-aasta sünnipäevale, kahjuks on asi ju kutsetega ja mina pole kutsutud. Äkki nad saavad enne minu ära minekut veel mõne kutse ja siis äkki saab kuidagi niimoodi teostada selle asja, et ma ka saaks kaasa minna.. :) Tahaks.

Peale üheksat hakkas Uruguay sööma ja liitusin temaga, sest nälg oli tappev. Siis tulid Mario ja Analia külla. Mario tuli ka kööki ja seal me siis neljakesi jutustasime (Reina oli ka muidugi kohal). Päris pikaks läks kogu see jutustamine. Kell pool üksteist läksid Mario ja Uruguay elutuppa ja vahepeal oli meiega ka Valentina liitunud. Ta ütles mulle koguaeg, et ma võin lauast lahkuda, kui soovin, aga ma siiski jäin. Ja me rääkisime temaga kuskil pool tundi lihtsalt juttu ja naersime nagu hobused :D :D Võibolla on temaga räägitud, aga tüdruk suhtub minusse viimasel ajal palju lugupidavamalt. Tore. Aga jah, väga lahe jutuajamine oli meil. Lõppes kell 23, kui otsustasime magama tulla. Või no õigemini tema magama minna, mina blogi kirjutama tulla.

Ja ongi kõik.

Kurja küll! Millegi pärast ei lase mul siia neid pilte lisada üldse.. Proovin homme jälle..

Praegu tuttu!

Head ööd!


Wednesday, May 1, 2013

1. mai - vahva päev!

Minu "lõbus" eilne õhtu lõppes siis kahe filmiga ja hea kalevi šokolaadiga. Ütleks, et väga halb ei olnudki, kuigi välja oleks ikka tahtnud minna.. Igatahes, sain kell kaks läbi natuke magama ja hommikul ärkasin kell 11.
Tundus, et ka teised olid just siis ärganud, sest nad ei olnud veel hommikust söönud, Leti pani alles oma mate vett keema, Uruguay kohmitses kakaotassi kallal ja kahte suuremat last ma üldse ei näinud. Varsti Valentina tuli. Ta rääkis mulle siin üks päev, et läheb täna maale oma sõbrannaga, seega ma arvasin, et Leti ja Uruguay plaanivad teha taas logeleva päeva. Kui meil ei oleks miskit plaanis olnud, oleksin ma läinud lihtsalt välja kõndima. Mõtlesin oma kõndimisest juba eile õhtul ja nägin seda retke isegi unes! :D Aga jamh, minu unenäod on ikka veidramast veidrad..

Valentina ja Leticia istusid köögis, mina natuke mängisin Paziga ja vaatasin telekat.. Siis suundusid kõik ülesse ja ma jäin üksi alla. Varsti tuli Uruguay ja küsis, kas ma olen maaleminekuks valmis..? Mul oli jälle see möh? hetk, kus ma mitte millestki ei tea, aga kümne minuti pärast pean valmis olema millekski.. Keegi ei maininud mulle poole sõnagagi, et mingi maaleminek toimub. Kõik teised juba sättisid end minekuks valmis seal üleval. Ütlesin siis Uruguayle, et keegi ei räägi minuga millegi pärast.. Aga siis tuli välja, et nad olid just sellele mõttele tulnud. Läksin siis alla ja panin oma asjad valmis. Selga sättisin oma kohalikud maariided ehk siis mitte just kõige ilusamad hilbud..
Varsti hakkasime minema, aga Uruguay jäi koju. Suund võeti hoopis teisele poole ehk siis meie maakoht, kus ma eelmine kord selle perega käisin, jäi hoopis seljataha.. Nojamh, äkki omab siis Uruguay mingit sellist kohta veel, kus hobustega sõita saab jne.. Sõitsime ja sõitsime. Siis sain ma lõpuks aru, et me lähme kellegi teise maakoju, sest me korra sõitsime õigest kohast mööda ja siis Leti helistas kellelegi. Lõpuks jõudsime pärale. Täitsa lõpp, milline rahvas!! Ja käimas oli mingi räige pidu. Grilliti ja joodi ja kõik need lapsed jooksid mööda aeda ringi ja.. Mega rahvas ikka. Ja mina olin oma kõige maakamate riietega üldse. Mul oli ikka väga hea meel, et ma vähe viisakamad riided, ma ei tea küll miks, kaasa võtsin. Sain kohe vahetama minna, sest mingit hobusega sõitmist küll oodata ei olnud.

Ehk siis käimas oli räige läbu. Kõik jutustasid Ladina-Ameerikale omase ülivalju häälega, naerdi nagu hobused, joosti ringi, vehiti kätega, räägiti eesseisvast reisist. Sinna New Yorki läheb ikka päris suur kamp! Ja väga lahe reis saab neil olema. Naised juba arutasid kõik poed üle - H&M, Forever 21, Zara jne.. Nad on sellest H&M-i poest ikka väga vaimustuses! Nad peaksid siis rootsi või soome minema, kus juba ühelt tänavalt võib 150 H&M-i poodi leida.. :D

Tänase päeva alguses oli minu tuju tegelikult suhteliselt maas, sest peale tuli koduigatsus.. Igasugune väiksemgi ese või isik või muu värk meenutas kodu, Eestit ja mõnusat elu. Näiteks nägin ma seal peol ühte meest, kes oli täpselt nagu minu männimäe vanaisa :). Siis oli seal kolm koera, üks nendest sai minu suureks sõbraks ja nurus mult koguaeg pai - see meenutas minu kallist Tanat.. See sõber koer muide sõi päeval ühe linnu ära. Ta niisama muutus kassiks vahepeal.. Ja kogu see reisi arutamine ja pidu ja kõik meenutas mulle sarnaseid Eesti pidusid või siis minu isa, kes Kurvitsate juures saunapeol miskit järgmist asja Intsuga arutab ja siis kogu seltskond nende jutu peale naerab... Või siis ainult mina naeran koos nendega, sest olen vaikselt seal nende kõrval juttu pealt kuulanud.. Ja koduriideid tahaks ka..
Vot siis.. Päeva esimene pool möödus kodu meenutades ja mõeldes, kui äge elu ikka Eestis on :).

Aga siis läks lõbusaks! Vihma hakkas sadama ja isegi välku lõi ja siis otsustati hakata kombele kohaselt tortafritasid tegema! Uruguay komme on vihmase ilmaga tortafritasid teha! Kiidan heaks selle kombe. Läksin ka kööki asja vaatama ja jäingi sinna, sest seal oli palju lõbusam. Tegin pilte ja uurisin, kuidas asi käib. Tervet retsepti mulle kahjuks ei avaldatud, sest see olla salajane.. Kurb. Siinkohal mainin, et kõik olid minu fotokast nii vaimustuses ja tahtsid koguaeg pilte vaadata.
Siis kästi mul käed ära pesta ja endale üks isiklik tortafrita teha :D Pidin lausa nime peale kirjutama. Rullisin tainast, panin oma tortafrita lataka selle õli sisse praadima (tegelikult nagu keetma), keerasin ta seal ümber veel ja varsti oligi valmis! Kuna see oli aga tol hetkel üksinda seal kandiku peal mind ootamas ja mina olin parasjagu oma fotokaga askeldamas, tuli üks onu ja tahtis minu tortafrita ära süüa! Sain õigel ajal jaole ja ütlesin talle kõva häälega: "Ei-ei-ei, see on minu oma!! Kas sa ei näe, et seal on minu nimi peal???!!" :D Kõik said kõhutäie naerda :D Aga minu tortafrita oli väga hää ja see tuli nii suur, et ma ei jõudnudki rohkem ühtegi ära süüa! Ja milline tung oli nende üle. Köögis oli ainult üks järjekord.
Siis imestas see Leticia sõbranna (kelle nime ma pidin välja uurima, mehe oma sain juba teada - Carlos, see kes rallil käib, aga see aasta ei lähe), et Eestis ei ole tortafritasid.. Ülejäänud köögiseltskond liitus tema imestusega. Kui ma tagasi tulen, siis on :D Ainult et retsept tuleb kuskilt leida.. See on juba väga väike mure..

Kui tortafritad otsa said, lahkusin köögist ja olin igalpool. Natuke elutoas, kus mõned vaatasid telekat, natuke väljas, kus lapsed mängisid ja natuke seal üks-sein-avatud ruumis, kus grilliti ja pidu muidu toimus.. Igalpool oli melu. Lõpuks leidsin end Carlose ja selle teise juba ammuse tuttava automehaanikust onuga elutoast ja koos vaatasime telekast x-games'i mingit tsiklite sõitu, kus muide Carlos ka käis. See toimub Iguazu koskede juures!!

Ja peale kuute hakkasimegi koju tulema. Lastel ja ka minul oli vaja veel koolitöid teha ja niigi kaua oli seal juba oldud. Viimane seltskond lahkus koos meiega.

Aga peale tortafritade tegemist on tuju läinud taas üles ja elu tore! Homme on meil füüsikas kontrolltöö ja natuke juba uurisin seda teemat. Teen selle kontrolltöö kindlalt kaasa ja õpin, aga kindlasti ei oska ma sealt kõike teha.. Teen nii palju kui mõistan.

Ja nüüd vist pessu ja tuttu! Suuur väsimus peal sellest vahvast päevast...