21.01.13
Eile õhtul vaatasime veel telekat ja ühe aeg läksime magama. Tulime
ikka meie tuppa, kuigi julgust oli vaja palju koguda. Mina tahtsin ruttu magama
jääda ja jäin ka, aga teised ei julgenud.. Ja nad vist ei saanud tükk aega und.
Lõpuks kobis Lolo (Tomase sõber, üks külalisperepoeg.) isegi Tomase juurde
magama minu üles naris ja magasid seal kahekesi..
Hommikul ärkasin koos Lologa alles poole kaheteist aeg, aga teised kõik
alles magasid. Väljaarvatud Patricia ja Uruguay muidugi. Need kaks ärkavad
koguaeg vara.. Sõin hommikust ja siis ärkasid Leticia ja Paz ka üles. Natuke
aega möödus igavledes, siis ärkasid Tomas ja Valentina ning läks jälle tarkade
mängu mängimiseks.
Varsti hakkasime juba lõunat sööma. No jummel, mis lasteaed meil siin
:D. Alguses kõik sõid ilusti laua ääres väljaarvatud Valentina, kellel oli vaja
arvutis veel seda mängu mängida. Kui ta lõpuks tulid, hakkasid Tomas ja Lolo
juba lõpetama ja küsisid siis luba laua äärest lahkuda. Leti andis loa ja kui
nad lahkusid, hakkas Valentina protestima, et tema rohkem ei söö, sest poisid
ei oodanud viisakalt, kuni tema on oma söömise lõpetanud. Ta oli võtnud ainult
paar ampsu.. Ja ta ei söönudki rohkem. Muidugi sai ta Letilt ja Uruguaylt
pahandada, aga tema jaoks ei olnud see oluline..
Peale lõunasööki mängiti veel vähe ja siis hakati Valentina ja Tomase
täisid tapma mingi vahendiga. Kasutasin juhust ja võtsin neilt interneti, et
rääkida ema-isaga. Arvutasime kokku ja meie varganägu oli minult ära võtnud asju
1075,5 dollari väärtuses.. YFU Uruguay on aga nii jobu, et nad ei ole mu
kirjale veel vastanud.. Saatsin selle eile hommikul, et teada saada, kuidas ma
saan kindlustusest raha küsida.. Loodan endiselt, et nad mind aitavad..
Lugesin meile mitu korda ja sain teada, et mu jõuludeks saadetud
postkaardid jõudsid lõpuks saadetutele!! Nii tore!! Ja kõik vist isegi ühe
korraga! :) Läks aega üks päev vähem kui kuu! Õudne!
Peale jutustamist rääkisime Uruguay ja Valentinaga natuke veel sellest
vargusest ja siis kuskil poole seitsme aeg läksime politseisse asja uurima, et
kaugel asi on ja siis mul on vaja sealt ühte paberit kaotatud asjade kohta, et
seda siis kindlustusele saata.. Kahjuks see õige koht suleti kell kuus ja peame
homme tagasi minema.. Aga me rääkisime seal ühe teise politseiga ja Uruguay
seletas talle meie arvamuse üle, et kuidas asi käis ja mis politsei sellest
üldse arvab.. Uruguay on ikka väga veendunud, et see oli Alfredo.. Tema käis
muide jälle meie juures ja peale vargust ilmub ta alati nii, et ma ehmun.
Kuskilt nurga tagant.. Ja täna oli ta kohe väga kahtlane.. Uruguay rääkis
temaga normaalselt juttu, aga tema vaatas väga uuriva ja kahtlase pilguga
ringi.. Kui see tõesti on tema, siis ma ei tea, mis siin veel toimuma hakkab..
Ja kui see ei ole tema, siis olen ma ikka väga vihane, sest ma tõsiselt tahaks
teada, kes see on.. Nii väga loodan, et see jobu leitakse! Isegi, kui ma asju
tagasi ei saa..
Peale politseis käiku toimus kõigil eraldi väike teeaeg. Ja siis käisid Valentina ja Paz pesus ning
peale pesu panid siin meie toas riide. Mina olin suures toas vedelemas. Siis
tuli Valentina sinna ja rääkis mulle, mis Paz talle öelnud oli. Nagu ikka, on
need väiksed ikka väga vahva suuga. Seekord oli pisike öelnud Valentinale, et Valentinal
on nii pisikesed tissid, aga temal (Pazil) on hiiglaslikud, nagu Annil..
Issand, ma ei suutnud tükk aega naeru peatada.. :D :D On ikka ägedik küll meil
siin..
Natuke peale kaheksat läksime Uruguay, Pazi ja Valentinaga ühte laste
mängumaailma.. Seal oli lihtsalt kaheksa batuuti ja kaks seda härjasõidu
masinat koos. 100 peeso eest (umbes 4 euri) sai neil kõigil käia ja veel
vahepeal kuskile minna ning siis tagasi tulla. Ja kui ma õigesti aru sain, siis
ühe pileti eest sai isegi mitu inimest minna. Valentina tahtis seda härjasõitu
proovida ka, aga seekord jäi ära. Üheksa aeg läksime Valega kesklinna ja
vaatasime terve tsirkuse etenduse ära. Muidugi küsisid nad lõpus annetusi jälle
ning mul tuli sellepärast jälle meelde, et ma olen täitsa ilma rahata.. Oleksin
tahtnud ka neid aidata, sest nad on ikka superägedad, aga nojamh.. Aga õnneks
Tomas (olid ka Lologa seal) andis neile viis peesot (ja millegipärast ka
muru).. Ahjaa muide, etenduse alguses küsis üks näitlejatest (?), kes kust on –
La Palomalt, Uruguayst.. Ja siis ta küsis, kas siit on kuskilt teistest maadest
ka inimesi, tõstsin mina ja mõned veel käe üles. Siis ta küsis mulle otsa
vaadates, kas ma olen Brasiiliast. Ütlesin ei. Kust siis? Eestist. Hispaaniast?
Ei, Eestist! Aaa, Eestist, seal on teil vist kõik blondid, jamh? Jaaa. :D Ja
seda Eestit mainiti pärast mitu korda :) Natuke kuulsust juures sellel armsal
ja turvalisel kodumaal..
Vaatasime tsirkuse ära ja tulime jala koju. Sõime õhtust ja kuna meil
oli Leti tädi siin, siis viisime ta autoga ära. Tiirutasime siis ning läksime
ostsime jäätist koju. Super dulce de leche! Njampsik! Kodus mõtlesin tegelikult
tükk aega, kas kirjutan blogi täna üldse või mitte. Kell on juba üks läbi ja
uni täitsa peal. Ning vahepeal puudub viitsimine. Aga, tubli ja tragi nagu ma
olen, kirjutasin selle ikka valmis. Praegu istun siin oma toas, üksi, ja
tegelikult on ikka väga kõle olla.. Paha-paha-paha.
Vahepeal tuleb ikka mõttesse, et oli mul nüüd vaja siis siia
vahetusaastale tulla. Võibolla ei olnud see minu jaoks. Palju läheb allamäge ja
asi ei ole nii nagu peab.. Aga siis õnneks toimub jälle midagi toredat ning elu
on jälle lill ja mõtted rohkem kui positiivsed!
Kõike vahvat!
A.
22.01.13
Eile õhtul peale blogimist oli jälle see tarkade mängu mängimine ja
sellega lõpetasime natuke enne poolt kolme ehk siis magama saime mõni minut
peale poolt kolme.. Ulme. Magama jääda oli seekord jälle raskem, ju ma olin
üleeile rohkem väsinud, et kohe magama jäin.. Pluss veel Valentina läks ema
juurde magama seekord..
Täha hommikul ärkasin üheteistaeg, hommikusöök ja tühja passimine.
Kaheteistkümneks olid pea kõik ärganud ja läksime randa. Valentina magas ja ei
tulnud meiega. Algul oli tegelikult täitsa külm seal rannas ja ei olnud
tahtmist riideidki seljast võtta, aga hiljem läks juba mõnusaks. Vesi küll ei
kutsunud, aga mõnus oli ikka. Kui hakkasime juba vaikselt ära minema, siis
käisin korra varbaga vett katsumas ja siis oli see ikka täitsa mõnus ja mitte
külm. Kutid, Lolo ja Tomas olid terve see aeg vees, ei tulnud kordagi välja..
Möllasid seal vees oma laudadega.
Koju tulime poole kolme aeg alles, sõime lõunat ja mängisime jälle
natuke. Sel ajal küsisin ka Leticialt, et kas ma saaks YFUle helistada, sest
nad ei olnud mu meilile ikka vastanud. Leticia ütles mulle aga, et nad eile
helistasid talle ja ütlesid, et nemad ei saa midagi teha. Juhtus siis juhtus..
Mul jäi selle peale karp lahti. Mis mõttes nagu?? Kindlustuses on selgelt
öeldud, et varguse korral makstakse kõige rohkem 1500 dollarit ja kuna ma
kaotasin ikka väga palju, siis peab ikka küsima neilt.. Kuna telefoni siis ei
saanud, kirjutasin neile uuesti ja seekord palusin neil mulle vastata, sest
Leticia mulle ise millegi pärast ei öelnud midagi.. Varsti YFU helistas jälle
Leticiale ja siis andis Leticia juba telefoni minu kätte. Luciano ütles mulle,
et YFU Uruguay ei saa midagi teha, et sellega tegeleb YFU Eesti. Aga mulle
ütles YFU Eesti, et sellega tegeleb jällegi YFU Uruguay. Õnneks Luciano lubas
YFU Eestiga ühendust võtta ja nad räägivad omavahel asjad selgeks. Olen
tegelikult selles YFUs siin väga pettunud. Nad on küll toredad inimesed, aga
kokkuvõttes see töö, mis nad teevad, on väga jama.. Siis läksime Valentinaga ratastega
linna ja käisin korra ühe panga automaadi juures oma Krediidipanga kaarti
proovimas. Enne see ei töödanud kuskil, aga oh imet, sain oma raha kätte sealt!
TORE! Vähemalt miski on positiivne.. Automaat tahtis küll 100 peesot (pea 4
euri) teenustasu, aga äkki nad võtavad seda ainult siin, et turistidelt raha
saada..
Ratastega tagasi, rääkisin veel ema-isaga, sest praegu selline
keeruline aeg ja peab nendega palju nõu pidama.. Kui lõpetasin, tegin oma
teeaja ja igavlesin natuke. Valentina käis linnas ja kui ta sealt autoga vist
ära toodi, jäi ta autosse magama. Ja ei ärganudki üles, kui koju jõudis..
Kuskil poole üheksa aeg otsustasin pessu minna. Jõudsin ilusti ära
pesta, kreemitada (ookeani vesi ja see suur rannaskäik teeb naha ikka suht
kuivaks), riide panna ja kui vannitoa põrandat kuivatasin, tuli Tomas minu
juurde, et tavai, kas tuled ka meiega kalale või mitte? Kui ja, siis pead kohe
riide panema.. Opstii.. Mul oli alles rätik peas.. Vahetasin siis ruttu riided
(ujukad ja lühkarid) ja kammisin pea ning hops autosse. Valentina äratati ka
üles. Ta võttis kapist ühe prae kala (NB! Me sõime täna lõunasöögiks kala! Väga
harv juhus siin maal) ja tuli ka koos Leticiaga. See kutt, kes meiega ükskord
jätsi söömas käis tuli ka koos oma isaga. Jõudsime siis mere äärde ja oligi
minek jalgupidi vette. Aga kuna vesi oli niii kuradi külm, siis jäi minu poolt
see kalastamine ära.. Istusin koos naisperega kaldal. Neil oli küll enamus
ajast tegemist oma telefonidega (mängisid või vestlesid kellegagi), aga mina
nautisin imelisust. See tähendab ilusat Kuu valgust, tähistaevast ja kaunist
ookeanit. Nagu juba teada, on Kuu minu jaoks üks imeline asi! Ja siis ma
mõtlesin seda iludust vaadates, et tahaks minna sinna kunagi! Saatke mind
Kuule!
Leticia rääkis ka Reinaga, aga endiselt ei ole teada, kas ta tuleb
meile tagasi. Patricia läheb juba vist reedel meilt minema. Tal ei ole
litsentsi töötamiseks ja seepärast ei saa ta meil kauem olla. Ja ta vist ei
oleks ka, sest ta igatseb meeletult oma kodu :D
Meie kalastajatel aga väga hästi ei läinud.. Nad said kätte ainult neli
minimini kalakest.. Muide nad püüdsid nende kahvadega (on vist??) ja nende sees
olid mingid helendavad asjakesed. Aga jamh, ei ühtki mõnusat kalakest..
Aga peale meie oli seal veel kalastajaid. Ühet kutid panid mingi
suuuure võrgu sinna vette ja läksid minema. Ja siis seal oli üks pere ning
nemad püüdsid nagu meie omadki. Nad tulid korra meie juurde ka ja just sealt
püüdsid nad kinni ühe meeletult suure krabi! Olen siiani näinud ainult surnuid
krabikesi. Okei, väljaarvatud see kord, kui Reioga Horvaatias madratsitel
Vahemeres mere põhja vaatasime ja seal pisikesi „jou“krabisid nägime. Aga see
oli ikka väga suur! Ja elas! Aga nad lasid ta tagasi vette ja kui ta veel
surnud ei ole, siis elab ta siiani!
Lõpuks hakkas Valentinal vist igav ja ta tahtis koju tagasi tulla.
Leticia tõi ta siis ära, aga ma jäin sinna.. Istusin seal natuke üksi ja siis
need superkalamehed tulid. Lasime need pisikesed neli kalakest vette tagasi.
Mina isiklikult võtsin ka ühe kätte ja viskasin pisikese oma koju jälle.. Aga
need kalastajad said meil ikka päris pahaseks, et Leticiat seal ei olnud.. Meil
ei olnud autot, millega koju tulla ja Leticia ei olnud veel tagasi tulnud.
Hakkasime siis jala astuma. Aga tegelikult sai täitsa nalja, sest see
külalispoiss uuris mu käest jälle Eesti kohta. Pidin neile kuttidele õpetama
natuke eesti keelt. Õppisid ära sellised laused nagu „Tere!“, „Mis teed?“,
„Kuidas läheb?“, „Tsau“ (tervituseks), „Loll“, „Mina ei ole loll!“, „Sa oled
loll!“. Tublid! Ja siis lõpuks sõitiski Leticia meile vastu ja edasi saime juba
autoga.
Kodus hakkasime jõudma koduhoovi juurde, kui ma nägin, et mingi mees
kõnnib meil seal. Ja kui me juba
keerasime, oli ta ära kadunud. Auto peatatud, hüppasin välja ja uurisin
asja. Muidugi oli see Alfredo ja temaga oli see väike tüütus Matilde. Mõlemad
on meil siis nüüd siin. Ja muidugi see pisike juba nuttis..
Kell on pool kaksteist ja tegelikult tahaks juba õhtust süüa.. Lähen
uurin asja!
Teie olge tublid :)
Ja vabandused, et eile õhtul ei pannud siia midagi. Nagu ütlesin, käis
üks suur mängumaraton ja netti ma ei saanud..
No comments:
Post a Comment