Wednesday, August 29, 2012

seebimull


29.08.12

Tervist! Istun siin arvuti taga täis rahu ja rõõmu. Täna oli väga tore päev. Kõigepealt olid kaks filosoofiat, siis pidi olema kirjandus, aga see jäi ära, siis oli inglise keel, kus õpetaja ei ole just kõige meeldivam ja ta ise ei oska väga inglise keeltki ja siis tuli mate. Inglise keeles ja mates jõudsime ühe tunni jooksul ühe ülesande lahendada. Vahva, mis? Kuna filosoofia tund oli nagu ikka suhteliselt igav, siis taasavastasin enda jaoks numbrimängu :). Vaba tunni ajal olin koos klassiõdedega, rääkisime juttu ja istusime niisama. Camila leidis omale peika, kes muide on meie klassivend. Seega tema oli koos oma uue südamekaaslasega kuskil mujal. Olgu neil koos tore! :).

Pärast kooli läksime Manueli juurde seepe tegema. Kuna ma eelmine kord olin üsna laisk ja ei teinud midagi, siis seekord ma olin üleliia tubli. Ma tegin seepe, kirjutasin kilekottidele peale Green Apple (meie nö firma nimi), sest neid me hakkame Montevideos koos seepidega rahvale andma (vähemalt nii sain mina aru) ja pärast seebitamist koristasin seda suurt läbu. Kõigil ütlesid mulle, et ma ei koristaks, sest ma olin juba niigi palju teinud, aga esiteks, mul hakkas Manuelist kahju, kelle kodus me neid tegime ja see läbu oli tõõõeesti suuuur ja tema oli nii väsinud ning teiseks, kuna oma kodus emme käseb enda järelt koguaeg koristada, siis ma olen harjunud seda tegema.

Siin on üldse need lapsed kuidagi väga laisad kodu korras hoidmise suhtes. Näiteks iga hommik nii kui me oleme voodist püsti saanud jookseb ema meie voodeid tegema. Ma teeks hea meelega ise oma voodi ära, aga neil siin mingi eriline komme vahetada madratsil iga kord pooli (ehk kui ühel ööl magad ühe poole peal, siis järgmine öö magad teise poole peal). Siis siinne ema sai korra mu jalatsid kätte õues, kus nad kuivasid, sest ma natuke puhastasin neid. Tema aga võttis nad sealt õuest kuivamast ja tegi nad ülipuhtaks. Ja järgmine õhtu tahtis ta taaskord mu kosse puhastada, aga ma ei lubanud :). Siis ükspäev avastasin, et ta oli mu kapi korda teinud. See ei olnud minu arust üldse sassiski :D. Kui on söögiaeg, siis tavaliselt olen mina või ema nõud lauale pannud. Ma ei ole kordagi näinud, et Camila seda teeks, või et ta nõusid peseks, või üldse enda järelt koristaks. Ju neil siis käibki nii, aga mul hakkab siin vahepeal natuke igav ja siis ma kas koristan oma tuba, või olen köögis emal seltsiks ja koristan/katan lauda seal. Koguaeg oma arvutis ilma netita ka olla ei viitsi. Aga varsti ehk saan omale neti ja olen hüpersuperõnnelik!

Manueli juures koristamisega hakkas mul täitsa soe, niiet täna ei olegi kodus väga külm. Ei peagi kõiki riideid selga toppima ja kamina ääres istuma :). Kui tavaliselt on mu käed külmast tuimad juba, siis nüüd on nad soojad ja mõnnad..

Mõned kauaoodatud pildid:

Eile, ehk siis 28ndal läksime linna natuke teist kaudu. Läksime sellist teed pidi, mis läheb meie majast mööda, aga üles mäkke. Tavaliselt me lähme nats mäest alla. Ja sealt avanesid meile sellised vaated.





Meie klassi uks :).

 Kohviku esine.

Kohvik läbi akna. Millegi pärast sisse ei läinud, kuigi oleks võinud minna. Kohvikus on igastahes hullult palju magusaid asju, krõpse, joogipoolist, saab veel hamburgerit/võileiba osta. Seal on lihtsalt väääga suur valik.

Hoovis on pinksilaud, aga see on vist kivist. Umbes sarnane, mis nüüd seal Rubiini asemel oleval platsil on.

Koridoris seinte peal on päris mitu sellist suurt tahvlit. Ei saanudki päris täpselt aru, miks. Lihtsalt niisama.

Kooli hoov. Muru on kadunud :D.

Kooli välisuks, kust ma iga päev sisse-välja liigun.

Esimese korruse koridor.

Teise korruse koridor.

Tema on selle kooli nö õppealajuhataja, kes on väga-väga tore inimene. Koguaeg on ta sellise rõõmsa näoga ja kui mind näeb, siis lehvitab ja naeratab. Õpilastega tundub ta tõesti väga tore olevat.

Meie klass. Iga hommik, kui kooli lähme on kõik need laud-toolid segamini, sest peale meid tuleb sinna järgmine klass. Siin on muidu nii, et õpetajad liiguvad klassist klassi, mitte õpilased. Meie oleme koguaeg samas klassis, välja arvatud joonestamise tundide ajal.

Vahepeal istusime pargis, et oodata aega, mil võisime minna seepi tegema.

Kuna teised läksid poodi seepide jaoks lisa asju ostma, siis meie neljakesi tegime valmis esimesed seebid. Vasakult: viltune elevant, hiir, kes on mao suu juures, madu ja kõige parempoolne on minu tehtud inimolend. Nimeks pandi sellele mehikesele Tomi. Ma ei tea, miks.

Minu ilus Tomi.

Hiir ja madu üheskoos.

Viltune elevants.

Keegi ohmutohmu otsustas seebi mikrolaine ahju panna :D. Ühest väiksest seebitükist kasvas selline suur „asi“.

Ja välja võttes kukkus see muidugi kohe kokku.

Ilus roosa seebikene sulamas me potikeses.



Kahjuks otsustas see blogspot mõned pildid ära kustutada. Vihale ajab see netindus siin natsa.


Selline oli tänane postitus!
Varsti jälle!

Tsau! (muide, nemad ütlevad kas siin lahkuminnes tsau!)

No comments:

Post a Comment