Hommikul pidin jälle vara ärkama. Õudne. Ja kui ma tagasi tulen ja Viljandi Gümnaasiumisse vapra sammuga astun, pean ma ju veel varem tõusma hakkama ja see ei ole üldse naljakas. Väkk.
Hommikusöögiks väga midagi valmistada ei viitsinud ja ega enne aeroobikat end ju täis ka pugida ei tahtnud, seega võtsin õuna omale. Hakkasin seda sööma ja Uruguay ja Valentina imestasid mul seal kõrval, et kas ma ainult õuna peale jäängi. Nad siin ikka väga kindlad, et ma pean dieeti, aga mul lihtsalt pole isu ennast täis õgida ja pärast ähkida ja puhkida :). Ei pea mina mingit dieeti. Ma ei suuda ennast sundida millestki loobuma, sest kõige paremad viljad on ikka keelatud viljad, või mis?
Aeroobika oli laheee! :) Sai tantsu vihtuda üle saja aasta! Ulme kiire tempo oli peal ja ikka läks sassi ka, aga ei olnud hullu. Oli veel hullemaid sasistajaid :D. Väga mõnus. Õpetaja oli sama, kes reedelgi. Aga meid oli täna ikka päris palju. Koos õpetajaga vist isegi 9.. Aga ruumi jagus kõigile!
Peale kooli tõttasin koju, sest tuli meelde, et mul hakkab nüüd ju esmaspäeviti keemia praktika olema kell 11.30. Pidime veel sinna TNT-sse helistama Uruguayga täna. Muidugi oli tema ära unustanud kogu loo, kui ma küsisin, et kas ta äkki nüüd siis helistaks sinna. Jäi mulle lolli näoga otsa vahtima, et mis-kuhu-miks. Andsin talle paar vihjelauset ja siis tal tuli meelde. Helistasimegi.
Selgus, et kui saadetud asi ületab 200 dollari väärtuse, siis pean ma selle saadetise kätte saamiseks maksma veel 60% mingit maksu!!!! No kurat. Minu kaamera maksiski üle 200 dollari, aga pakile oli peale kirjutatud, et see on kingitus ja 50 dollari väärtuses. Nüüd ongi jama, et kuidas nemad seda teavad, et see maksis tegelikult üle 200 ?? 146 dollarit veel juurde maksta on ikka mega palju ja ma kavatsen homme seal kõva lärmi teha!!! Ehk siis homme lähen ma Montevideosse Uruguay ja Leticiaga, sest nad peavad arsti juurde minema ja siis olid nõus minuga sinna TNT-sse minema.. Igatahes, terve päev on selle nõmeda asja pärast mu tuju ka suhteliselt jama olnud.
Ja kogu selle jama pärast ma keemia praktika tundi ei jõudnudki. Aga kuna meid on kolme gruppi jaotatud ja kuna ma olen kõikvõimas vahetusõpilane, siis mõtlesin, et lähen Luciaga samasse gruppi. Koolis tegime väikest vahetust ka laupäevaste filosoofia tundidega, niiet nüüd meil laupäeviti tunde pole!! Wupiduu!
Esimesed tunnid olid inglise keeled, kus ma ikka kaasa teen, aga jamh.. Suhteliselt mõtetu minu jaoks.
Järgmine oli keemia, mina joonistasin. Neljas tund filosoofia, joonistasin. Viies tund kirjandus, mina joonistasin, aga kuulasin ka, mis teised räägivad. Tunni alguses läks lambist jutt selle peale, et tekkis diskussioon (ei tea, kas see nüüd on õige sõna, aga ma mõtlesin seda ikka tükk aega) - kas piim on kasulik või mitte? Isegi internetist otsiti infot. Pool klassi olid ühe poolt, pool teise poolt. Ma jäin jälle nende kahe vahele. Või no tegelikult ma arvan, et piim on ikka kasulik, aga mulle ta lithsalt enam väga ei maitse. Ainult kakaoga joon ja see on ikka väga njampsik.
Ja viimane tund oli matemaatika II. Õpime praegu Thalese teoreemi. Aga muidugi teeme seda viisil, millest ma kunagi midagi näinud ega kuulnud pole.. Minu arust see polegi Thalese teoreem.. :D
Peale tunde oli meie grupil veel füüsika praktika. Tegime eelmises tunnis alustatud tööd edasi. Täitsa huvitav värk! Ja täitsa lõpp, siin saan ma lõpuks füüsikast midagi aru!!!
Peale kooli nägime Eugeniat ja Paulat. Läksime neid tervitama. Siis nägime veel mõnd vana klassiõde nagu Agustina ja Marikena. Oli tore klass.
Jõudsin koju värava taha. Lasin kella. Keegi ei tulnud ust avama. Lasin veel kella. Ikka keegi ei tulnud. Ootasin vähemalt kümme minutit, aga keegi ei tahtnud ust lahti teha. Siis läksin ühte poodi, panin omale telefoni natuke raha peale ning siis sain Letilt küsida, et kas keegi mulle värava teeks lahti või on nad tõesti kõik kodust läinud juba. Tõsi, mitte kedagi polnud kodus, aga ütles, et juba tulevad. Siis jõudsid Tomas ja Lolo jalkamängult, Lolo ema tõi nad siia, ja kui nemadki avastasid, et ma seal konutan üksi ja kedagi kodus pole, helistasid nad Leticiale. Leti ütles kohe Tomasele, kus võti peidetud on ja saimegi tuppa sisse. Mina pidin seal 20 minutit ootama enne, kui lõpuks sisse sain.. Rääkisin siis natuke tarkmees Reioga asjad üle homse kohta ja läksin üles. Kell oli juba seitse läbi ja kõht oli ilgelt tühi. 20.15 algas ju ujumine. Aga kodus ei olnud mitte midagi, mida süüa. Reina läks poodi. Ma siis tulin jälle alla ja panin oma asjad seni kaua kokku. Õnneks poolest Reina tuli suurte söögikottidega ja sain omale juustusaia teha :). Enne ujumist paras, või mis? Siis ütles Leticia mulle, et ma peaks Valentinaga koos boksitrenni minema klubisse, aga mind kohe üldse ei tõmba selline asi. Muidugi oleks tore Valentinaga miskit koos teha, aga tema tahab ainult boksimisse minna. Ei tea, pean veel mõtlema. Pluss veel see on minu ujumistrenni ajal..
Ujumas jagati meie grupp jälle pooleks, need kes õpivad alles õiget tehnikat ja need, kes juba aja peale hullu panevad. Ma olin selles esimeses. Mõnus. Aijaa, enne trenni käisin apteegist ka läbi ja ostsin omale kõrvatropid. Kahjuks väga ei mõju :(. Vastikud kõrvad mul..
Kodus sõime Leti, Valentina ja Reinaga õhtust. Nad olid juba alustanud ja kui ma jõudsin, istusin laua äärde toolile ja tahtsin veepudelit võtta. Sealt lendas aga kork Reina söögitaldrikusse. Reina ise pani mulle samal ajal toitu köögikapi juures. Ütlesin vabandust, aga korgi täpsus ajas tõesti natuke naerma. Isegi Leticia ja Valentina naersid. Siis kuulsin Reinat seal kapi juures pahaselt ütlemas: "Oi kui naljakas...!" Nagu maailmalõpp oleks olnud.. Aga ei lasknud mina enda meelt sellel kõigutada. Las nuriseb.
Ja nüüd tuttu, sest hommikul kell kaheksa suundume juba Montevideo poole :)
Kallid-musid
Monday, April 8, 2013
Sunday, April 7, 2013
Girls just wanna have fun!
Näed sa siis, ei jõudnud eile siia. Oli ju tüdrukute õhtu Eugenia ja Luciaga, aga sellest hiljem..
Koolis käisin eile. Laupäeval. Õudne. Kodust sain välja 12.15, tunnid algasid juba 12.20. Arvasin, et ma jõuan viimasena klassi ja pean oma esimese piinlikkuse ära tundma, aga tee peal nägin ühte klassivenda samuti sinnapoole kiirustamas. Kahjuks olid tal pikad ja kiired jalad, et ma talle järgi küll ei jõudnud. Aga minu ees sisenes veel üks klassiõde klassi ja klassis sees ei olnudki rohkem kui kuus inimest vist. Ei olnud ma esimene ega ka viimane. Õpetaja oli küll klassis juba, aga nad arutasid kohalolijatega, mis ajaks meie laupäevast tundi ümber muuta. Kui meil see lõpuks nüüd kunagi õnnestuma peaks, siis meil ei ole enam laupäeviti tunde! Aga mida hullu igavat filosoofia tundi. Õigemini kaks tundi. Terve see aeg ma lihtsalt joonistasin sirkliga lillekesi oma vihikusse. Natuke kirjutasin ka, aga no õpetajate käekirjad siin on ikka eriti halvad, et õudne kohe. Isegi halvemad, kui arstide omad..
Koolis leppisime veel Luciaga kokku, et ma lähen kaheksaks Eugenia juurde ja sealt lähme temaga koos Lucia juurde, sest ma ei mäletanud enam, kus ta elab.. Ja tegime toiduplaanid ka ära! Pitsa ja šokolaadimuffinid.
Kodus ma natukene lasin lebo, rääkisin vanematega ja vaatasin filmi. Kohalik pere oli seekord väga väsinud ja kõik ainult magasid. Film oli mega hea!! Chasing Mavericks. Sai üheks minu lemmikuks kohe kindlasti!
Peale filmivaatlust läksin üles, kus Reina ja Leticia vaatasid ka mingit filmi ja lasid lebo. Varsti nad kadusid. Tulin jälle alla, käisin pesus, rääkisin veel oma vanematega ja oligi kell juba seal maal, et minna poest läbi ja Eugeniale siis uksele koputada. Kodust võtsin kaasa ühe kalevi pähklitega šokolaadi ja poest ostsin kaasa mingid näksid ja fanta. Eugenia kodus tervitasin ta ema ja juba tavapäraselt kiitsin ikka nende kodu sisekujundust. Neil on hetkel mega suur remont käsil ja juba vaikselt hakkab asi paika minema :). Ja tulemus on ikka imeilus!
Jõudsime Eugeniaga Lucia juurde ja väga ei saanudki seal olla, sest pidime poodi pitsa ja muffinite materjali ostma minema. Läksime TaTasse (poe nimi) ja no sellel pole on tõesti väga veider energia, sest iga kord, kui ma sinna oma sõpradega satun, hakkame me alati tantsima ja väga veidralt käituma..
Pitsa jaoks ostsime juba kodus leiduvale singile lisaks maisi, ananassi ja juustu. Siin Uruguays süüakse pitsat ainult juustuga või siis harva ka singi-juustuga. Mitte kunagi pole ma siin näinud, et kuskile pannakse maisi või ananassi peale, aga minul tuli isu ja kui ma Luciale ükskord koolis ütlesin, et selline pitsa on hea, siis ta ütles, et teeme seda. Nad ei ole mitte kunagi pitsat maisi ja ananassiga proovinud. Olgu, maisiga nad ükskord Camila kodus said, kui ma natuke neile pakkusin seda, aga rohkem mitte.
Peale toidupoe külastust käisime filmi valimas. Olin neile giidiks. Või no läksime ühe leti juurde ja ma hakkasin järjest ütlema, et see on hea film, see on hea film ja see on hea film. Oli raske leida filmi, mida ma ei olnud juba näinud. Aga leidsime. Selle treilerit ma küll kunagi nägin ja olen plaaninud ka filmi tõmmata, aga nüüd pole enam selleks põhjust.
Lõpuks jõudsime oma tuurilt tagasi koju ja hakkasime kokkama. Muffinitaigna segasin põhimõtteliselt mina valmis. Meil oli olemas mingi tordipulber, Lucia pani õige koguse vett, mina kolm muna ja siis ma hakkasin seda mikserdama. Lucia isa on selline vahva mees (ja suur kokk) ning tahtis kohe minu kokkamise hetke jäädvustada :D Pilte saime suhteliselt palju ja ma loodan, et nad neid varsti ka minuga jagavad, et ma saaks siis need siia ka üles panna. Vähemalt mulle lubati need anda :).
Siis kutsus Lucia isa mu enda juurde kööki, või no tegelikult me istusimegi koguaeg köögis, aga ta tahtis, et ma siis selle pitsa valmis teeks. Lucia palus, et ma ananassi paneks ainult poolele pitsale, sest võibolla talle ei meeldi. Ehk siis esimese pitsa pidin mina valmis tegema, et Lucia isa saaks minu pealt õppida ja siis hiljem ise edasi meisterdada.
Muffinid said valmis. Njammi. Oli aeg hakata neid kaunistama. Muide, muffinite vahele panime ennem ahjupanekut ka dulce de lechet. Kahjuks see vajus täiesti põhja selle vedela taigna sees, et pärast oli tükk tegu seda sealt muffinipaberi küljest kätte saada. Aga kui kaunikesed ahjust tulid, hakkasime me neid veel kaunistama. Lucial olid kodus kapis igasugused tordikaunistused, need pisikesed südamed ja tähekesed ja lihsalt ringid ja veel mingid šokolaadilaastud. Kinnitasime need muidugi dulce de lechega muffini külge ja no mida ilu! Kaunistamise mõtted läksid järjest lahedamaks. Alustasime nimede esitähtedega ja lõpetasime Eesti ja Uruguay lippudega! Tahaks juba neid pilte siia panna.
Ning siis läksimegi üles korrusele, kuhu neil oligi ehitatud selline mega suur tuba külaliste jaoks. Suur laud, mõlemal pool suured diivanid, baarilett, grill!!, veranda. Filmi plaaniti meile näidata mingist vanast telekast, aga kahjuks dvd-makk nõuab telekaga ühendamiseks juhtmetele kolme auku, aga telekal oli ainult kaks. Värve ei tahtnud ta meile näidata. Tükk aega pusiti ja lõpuks toodi see läpakas sealt alt korruselt ära ja vaatasime läpakast. Ei pole hullu.
Toodi pitsa! Kõigepealt võttis Eugenia sellest minu pitsast ampsu. Mida lahedat nägu!!! :D Talle hullult meeldis! Siis proovis Lucia. Ta jäi lausa vait ja siis ma küsisin, et kas ei meeldi..? Ta vastas, et see on lihtsalt MEGA-hea. Kohe võttis lauatelefoni ja tegi kõne alumisele korrusele, et nad järgmisele pitsale veel rohkem ananassi paneks! :D Järgmisele pitsale lisati ka muna. Mida head üldse!
Ja peale pitsat tulid muffinid. Njammmmmii. Me oleme ikka superkokad! Kahjuks sõime sellest heast pitsast ja muust sogast (krõpsud, pähklid, küpsised) kõhu enne nii täis, et suurest muffinihulgast sõime igaüks ainult kaks muffinit ära. Enamus jäid alles. Aga väga maitsvad olid :). Ja neile meeldis mu šokolaad ka väga. Nad isegi ütlesid, et neil on need mesikäpakommi paberid alles, mida (muidugi koos kommidega) ma jagasin oma eelmisele klassile augustis! Tahtsid veel seda kommi, aga kahjuks mul ei ole enam endalgi just mesikäpakommi :(.
Peale filmi tegime selle lagastuse seal üleval korda, aga siis tuli Eugeniale ja Luciale mingi väga veider tuju sisse ja nad hakkasid mulle tantsima. Näitasid ette kõik maailma tantsud alustades tangos ja lõpetades vene rahvatantsuga.. Oi seda nalja :D.
Viisime asjad alla ära ja natuke vaatasime veel mingeid vanu pilte nende arvutist, kus Lucia ja Eugenia veel noored ja ullikesed olid. Nad on lausa titest saati sõbrad olnud! Ka siis sai palju naerda.
Kuid saigi meie tore õhtu läbi. Eugeniale tuli isa järgi ja nad tõid minu ka koju ära. Juba kell 01.45 olin kodus.
Täna hommikul oli nii hea, sest mul ei olnud ju äratuse peale vaja ärgata! Ärkasin kell üksteist. Üleval kedagi näha ei olnud. Sõin natuke hommikust ja vaatasin telekat. Algas mingi Disney animafilm inglise keeles!! Nii harv juhus, et pidin kohe lõpuni vaatama selle filmi. Vahepeal tuli Uruguay ka minuga vaatama, aga siis tuli tal mingit tähtsamat ette. Lõpuks tuli Paz ja algas tema igapäevane miks-tuur. Miks on nii ja miks on naa ja miks-miks-miks. :D Õudne. Juttu tuli peredest, sest multikas ühel pahal naisel ei olnud pere ja sellepärast ta oligi nii kuri. Paz küsis lõpuks minu käest, et milline on minu isa nägu. Ütlesin talle, et enam-vähem selline nagu minulgi ja et tal on ka oma isa nägu. Siis ta ütles mulle, et ta ei taha, et tal isa oleks, sest isa on paha. Oh neid pisikesi küll :D. Aga väga memmekas on meie Paz tõesti.
Lõunasöögi lauas arutati jälle reisiplaane. Muudeti sihtkohta. Kariibi mere saared vahetusid Euroopaga. Plaanivad sõita vist rongiga suunal Pariis-Viin-Budapest-TÜRGI!! Edu neile sellel pikal teel.. :D Ütlesin ka vahepeal sõna sekka, et mis kohad on ilusad ja kus meie perega käisime ja mis moodi ja kui kaua jne. Tahaks veel minna..
Ülejäänud päev oli üks suur passimine. Olin natuke arvutis (nädalavahetusel on selleks tõesti palju aega), vaatasin Kättemaksukontorit, olin üleval Leti ja Reinaga, lahendasin ristsõna.. Ei miskit huvitavat. Õhtul mõtlesin end natukenegi tuulutada ja läksin Uruguayga toidupoodi kaasa, et supi jaoks kõrvitsat osta. :D Ühest kõrvitsast sai korvitäis igasuguseid erinevaid juurvilju pluss veel sai ja piim. Lõpuks läksime kassasse ja tuli välja, et tal ei olnud võimalik maksta, sest puudus sularaha ja kaardiga tasumisel oli vajalik isikut tõendav dokument, mida tal muidugi kaasas ei olnud. Haige süsteem ikka. Jätsime kogu selle korvitäie sinna kassa peale ja kõrvale korvi sisse vedelema :D Palusime valvata, et tuleme mõne minuti pärast tagasi, aga tegelikult oli see vale. Ostsime kõrvitsa hoopis meie nurgapoest, kus ju võime kunagi hiljem maksta. Meil aga läks autos suureks jutuajamiseks, et Uruguay tiirutas lõpuks niisama linnapeal autoga ringi. Uuris selle kohta, et kuidas ma oma vahetusaasta eest maksin. Rääkisin talle toetajatest ja kõigest sellest. Siis ta tahtis teada, et kas ma siia ka raha kaasa võtsin. Algul ütlesin talle ei, sest ma ju otseselt ei võtnud siia sentigi kaasa. Kõik oli ainult pangakaardi peal. Siis ta hakkas mulle kohe raha pakkuma. Ütles mulle, et kui ma vajan raha, pean talle kohe ütlema ja ta annab mulle. Kui lahke temast :). Sain ikka lõpuks talle ära seletatud, et mu kallis emake kannab mulle vahepeal natuke ja nii me elame. Selge. Siis tuli juttu nendest reisidest, et YFUga on ikka väga mõtetu reisile minna, sest nad küsivad mega raha. Ta rääkis mulle, et ta peab uue kastiauto Argentiinasse Buenos Airesesse parandusse saatma. Ma ei tea küll miks sinna, aga jamh.. Ütlesin talle, et kui ta ise autoga läheb, et äkki on nõus mind ka kaasa võtma, aga kahjuks on 800 kilomeetrit tema jaoks liiga pikk autosõit.. Minu issi on ikka vapper mees, et Euroopas täitsa ise sõitis! Uhke tema üle kohe! Aga Uruguay jätkas reisi teemal, et äkki ma leian mõne sõbra ja lähen siis koos temaga Buenos Airesesse, sest ta käseb mul seal ära käia ja see ei pidavat nii kallis olema. Olen täiesti kindel, et YFU ei lubaks mul mõne alaealisega kuskile välismaale tiirutama minna. Uruguay lubas siis uurida, et äkki on mõnel peretuttavatel plaanis minna kuskile, et äkki võtavad minu ka kaasa :). Elame-näeme.
Argentiina rallist tuli ka juttu ja tuli välja, et ka Uruguay on seal käinud. Aga ta on sügavalt pettunud, sest viimasel korral ei näinud ta mitte midagi sellest suurest rahvamassist. Isegi kaks pealtvaatajat olla seal surma saanud tol korral. Ja nad olid vist öösel kell kaks juba raja äärde kohale läinud, et näha kell üksteist ühte katset. Normaalne. Ma ei tea küll, mis olukord seal siis valitses, aga täitsa tohmud on nad küll, et sellisesse kohta jäid. Ma arvan, et minu vend ja minu isa oleksid küll kuskile kolme kilomeetri kaugusel asuvasse ägedasse kurvi kapanud, mida kaardil märgitud ei ole ja seal rallit kahekesi jälginud :D. Ja mulle ikka väga meeldis meie Poola seiklus!! Oii, tahaks veel...
Kodus leidsin end jälle teleka eest. Vaatasin mingit filmi telekast, Paz sõi minu juures, Valentina sõi köögis ja ülejäänud olid kadunud. Lõpuks pakkus Reina mulle ka suppi ja läksin kööki. Sõin seal üksi. Reina pani aga käppelt elutuppa ja sai panna peale oma lemmikkanali, kus mingid ülemeigitud võllid päev otsa üksteisega vaidlevad. Jube põnev. Sõin supi ära ja tulingi alla.
Homme jälle varane ärkamine, sest üheksast on mul juba ju aeroobika. Ei tea, kuidas välja kannatan, sest jalalihased on ikka mega valusad!!!
Olge mahedad!
Koolis käisin eile. Laupäeval. Õudne. Kodust sain välja 12.15, tunnid algasid juba 12.20. Arvasin, et ma jõuan viimasena klassi ja pean oma esimese piinlikkuse ära tundma, aga tee peal nägin ühte klassivenda samuti sinnapoole kiirustamas. Kahjuks olid tal pikad ja kiired jalad, et ma talle järgi küll ei jõudnud. Aga minu ees sisenes veel üks klassiõde klassi ja klassis sees ei olnudki rohkem kui kuus inimest vist. Ei olnud ma esimene ega ka viimane. Õpetaja oli küll klassis juba, aga nad arutasid kohalolijatega, mis ajaks meie laupäevast tundi ümber muuta. Kui meil see lõpuks nüüd kunagi õnnestuma peaks, siis meil ei ole enam laupäeviti tunde! Aga mida hullu igavat filosoofia tundi. Õigemini kaks tundi. Terve see aeg ma lihtsalt joonistasin sirkliga lillekesi oma vihikusse. Natuke kirjutasin ka, aga no õpetajate käekirjad siin on ikka eriti halvad, et õudne kohe. Isegi halvemad, kui arstide omad..
Koolis leppisime veel Luciaga kokku, et ma lähen kaheksaks Eugenia juurde ja sealt lähme temaga koos Lucia juurde, sest ma ei mäletanud enam, kus ta elab.. Ja tegime toiduplaanid ka ära! Pitsa ja šokolaadimuffinid.
Kodus ma natukene lasin lebo, rääkisin vanematega ja vaatasin filmi. Kohalik pere oli seekord väga väsinud ja kõik ainult magasid. Film oli mega hea!! Chasing Mavericks. Sai üheks minu lemmikuks kohe kindlasti!
Peale filmivaatlust läksin üles, kus Reina ja Leticia vaatasid ka mingit filmi ja lasid lebo. Varsti nad kadusid. Tulin jälle alla, käisin pesus, rääkisin veel oma vanematega ja oligi kell juba seal maal, et minna poest läbi ja Eugeniale siis uksele koputada. Kodust võtsin kaasa ühe kalevi pähklitega šokolaadi ja poest ostsin kaasa mingid näksid ja fanta. Eugenia kodus tervitasin ta ema ja juba tavapäraselt kiitsin ikka nende kodu sisekujundust. Neil on hetkel mega suur remont käsil ja juba vaikselt hakkab asi paika minema :). Ja tulemus on ikka imeilus!
Jõudsime Eugeniaga Lucia juurde ja väga ei saanudki seal olla, sest pidime poodi pitsa ja muffinite materjali ostma minema. Läksime TaTasse (poe nimi) ja no sellel pole on tõesti väga veider energia, sest iga kord, kui ma sinna oma sõpradega satun, hakkame me alati tantsima ja väga veidralt käituma..
Pitsa jaoks ostsime juba kodus leiduvale singile lisaks maisi, ananassi ja juustu. Siin Uruguays süüakse pitsat ainult juustuga või siis harva ka singi-juustuga. Mitte kunagi pole ma siin näinud, et kuskile pannakse maisi või ananassi peale, aga minul tuli isu ja kui ma Luciale ükskord koolis ütlesin, et selline pitsa on hea, siis ta ütles, et teeme seda. Nad ei ole mitte kunagi pitsat maisi ja ananassiga proovinud. Olgu, maisiga nad ükskord Camila kodus said, kui ma natuke neile pakkusin seda, aga rohkem mitte.
Peale toidupoe külastust käisime filmi valimas. Olin neile giidiks. Või no läksime ühe leti juurde ja ma hakkasin järjest ütlema, et see on hea film, see on hea film ja see on hea film. Oli raske leida filmi, mida ma ei olnud juba näinud. Aga leidsime. Selle treilerit ma küll kunagi nägin ja olen plaaninud ka filmi tõmmata, aga nüüd pole enam selleks põhjust.
Lõpuks jõudsime oma tuurilt tagasi koju ja hakkasime kokkama. Muffinitaigna segasin põhimõtteliselt mina valmis. Meil oli olemas mingi tordipulber, Lucia pani õige koguse vett, mina kolm muna ja siis ma hakkasin seda mikserdama. Lucia isa on selline vahva mees (ja suur kokk) ning tahtis kohe minu kokkamise hetke jäädvustada :D Pilte saime suhteliselt palju ja ma loodan, et nad neid varsti ka minuga jagavad, et ma saaks siis need siia ka üles panna. Vähemalt mulle lubati need anda :).
Siis kutsus Lucia isa mu enda juurde kööki, või no tegelikult me istusimegi koguaeg köögis, aga ta tahtis, et ma siis selle pitsa valmis teeks. Lucia palus, et ma ananassi paneks ainult poolele pitsale, sest võibolla talle ei meeldi. Ehk siis esimese pitsa pidin mina valmis tegema, et Lucia isa saaks minu pealt õppida ja siis hiljem ise edasi meisterdada.
Muffinid said valmis. Njammi. Oli aeg hakata neid kaunistama. Muide, muffinite vahele panime ennem ahjupanekut ka dulce de lechet. Kahjuks see vajus täiesti põhja selle vedela taigna sees, et pärast oli tükk tegu seda sealt muffinipaberi küljest kätte saada. Aga kui kaunikesed ahjust tulid, hakkasime me neid veel kaunistama. Lucial olid kodus kapis igasugused tordikaunistused, need pisikesed südamed ja tähekesed ja lihsalt ringid ja veel mingid šokolaadilaastud. Kinnitasime need muidugi dulce de lechega muffini külge ja no mida ilu! Kaunistamise mõtted läksid järjest lahedamaks. Alustasime nimede esitähtedega ja lõpetasime Eesti ja Uruguay lippudega! Tahaks juba neid pilte siia panna.
Ning siis läksimegi üles korrusele, kuhu neil oligi ehitatud selline mega suur tuba külaliste jaoks. Suur laud, mõlemal pool suured diivanid, baarilett, grill!!, veranda. Filmi plaaniti meile näidata mingist vanast telekast, aga kahjuks dvd-makk nõuab telekaga ühendamiseks juhtmetele kolme auku, aga telekal oli ainult kaks. Värve ei tahtnud ta meile näidata. Tükk aega pusiti ja lõpuks toodi see läpakas sealt alt korruselt ära ja vaatasime läpakast. Ei pole hullu.
Toodi pitsa! Kõigepealt võttis Eugenia sellest minu pitsast ampsu. Mida lahedat nägu!!! :D Talle hullult meeldis! Siis proovis Lucia. Ta jäi lausa vait ja siis ma küsisin, et kas ei meeldi..? Ta vastas, et see on lihtsalt MEGA-hea. Kohe võttis lauatelefoni ja tegi kõne alumisele korrusele, et nad järgmisele pitsale veel rohkem ananassi paneks! :D Järgmisele pitsale lisati ka muna. Mida head üldse!
Ja peale pitsat tulid muffinid. Njammmmmii. Me oleme ikka superkokad! Kahjuks sõime sellest heast pitsast ja muust sogast (krõpsud, pähklid, küpsised) kõhu enne nii täis, et suurest muffinihulgast sõime igaüks ainult kaks muffinit ära. Enamus jäid alles. Aga väga maitsvad olid :). Ja neile meeldis mu šokolaad ka väga. Nad isegi ütlesid, et neil on need mesikäpakommi paberid alles, mida (muidugi koos kommidega) ma jagasin oma eelmisele klassile augustis! Tahtsid veel seda kommi, aga kahjuks mul ei ole enam endalgi just mesikäpakommi :(.
Peale filmi tegime selle lagastuse seal üleval korda, aga siis tuli Eugeniale ja Luciale mingi väga veider tuju sisse ja nad hakkasid mulle tantsima. Näitasid ette kõik maailma tantsud alustades tangos ja lõpetades vene rahvatantsuga.. Oi seda nalja :D.
Viisime asjad alla ära ja natuke vaatasime veel mingeid vanu pilte nende arvutist, kus Lucia ja Eugenia veel noored ja ullikesed olid. Nad on lausa titest saati sõbrad olnud! Ka siis sai palju naerda.
Kuid saigi meie tore õhtu läbi. Eugeniale tuli isa järgi ja nad tõid minu ka koju ära. Juba kell 01.45 olin kodus.
Täna hommikul oli nii hea, sest mul ei olnud ju äratuse peale vaja ärgata! Ärkasin kell üksteist. Üleval kedagi näha ei olnud. Sõin natuke hommikust ja vaatasin telekat. Algas mingi Disney animafilm inglise keeles!! Nii harv juhus, et pidin kohe lõpuni vaatama selle filmi. Vahepeal tuli Uruguay ka minuga vaatama, aga siis tuli tal mingit tähtsamat ette. Lõpuks tuli Paz ja algas tema igapäevane miks-tuur. Miks on nii ja miks on naa ja miks-miks-miks. :D Õudne. Juttu tuli peredest, sest multikas ühel pahal naisel ei olnud pere ja sellepärast ta oligi nii kuri. Paz küsis lõpuks minu käest, et milline on minu isa nägu. Ütlesin talle, et enam-vähem selline nagu minulgi ja et tal on ka oma isa nägu. Siis ta ütles mulle, et ta ei taha, et tal isa oleks, sest isa on paha. Oh neid pisikesi küll :D. Aga väga memmekas on meie Paz tõesti.
Lõunasöögi lauas arutati jälle reisiplaane. Muudeti sihtkohta. Kariibi mere saared vahetusid Euroopaga. Plaanivad sõita vist rongiga suunal Pariis-Viin-Budapest-TÜRGI!! Edu neile sellel pikal teel.. :D Ütlesin ka vahepeal sõna sekka, et mis kohad on ilusad ja kus meie perega käisime ja mis moodi ja kui kaua jne. Tahaks veel minna..
Ülejäänud päev oli üks suur passimine. Olin natuke arvutis (nädalavahetusel on selleks tõesti palju aega), vaatasin Kättemaksukontorit, olin üleval Leti ja Reinaga, lahendasin ristsõna.. Ei miskit huvitavat. Õhtul mõtlesin end natukenegi tuulutada ja läksin Uruguayga toidupoodi kaasa, et supi jaoks kõrvitsat osta. :D Ühest kõrvitsast sai korvitäis igasuguseid erinevaid juurvilju pluss veel sai ja piim. Lõpuks läksime kassasse ja tuli välja, et tal ei olnud võimalik maksta, sest puudus sularaha ja kaardiga tasumisel oli vajalik isikut tõendav dokument, mida tal muidugi kaasas ei olnud. Haige süsteem ikka. Jätsime kogu selle korvitäie sinna kassa peale ja kõrvale korvi sisse vedelema :D Palusime valvata, et tuleme mõne minuti pärast tagasi, aga tegelikult oli see vale. Ostsime kõrvitsa hoopis meie nurgapoest, kus ju võime kunagi hiljem maksta. Meil aga läks autos suureks jutuajamiseks, et Uruguay tiirutas lõpuks niisama linnapeal autoga ringi. Uuris selle kohta, et kuidas ma oma vahetusaasta eest maksin. Rääkisin talle toetajatest ja kõigest sellest. Siis ta tahtis teada, et kas ma siia ka raha kaasa võtsin. Algul ütlesin talle ei, sest ma ju otseselt ei võtnud siia sentigi kaasa. Kõik oli ainult pangakaardi peal. Siis ta hakkas mulle kohe raha pakkuma. Ütles mulle, et kui ma vajan raha, pean talle kohe ütlema ja ta annab mulle. Kui lahke temast :). Sain ikka lõpuks talle ära seletatud, et mu kallis emake kannab mulle vahepeal natuke ja nii me elame. Selge. Siis tuli juttu nendest reisidest, et YFUga on ikka väga mõtetu reisile minna, sest nad küsivad mega raha. Ta rääkis mulle, et ta peab uue kastiauto Argentiinasse Buenos Airesesse parandusse saatma. Ma ei tea küll miks sinna, aga jamh.. Ütlesin talle, et kui ta ise autoga läheb, et äkki on nõus mind ka kaasa võtma, aga kahjuks on 800 kilomeetrit tema jaoks liiga pikk autosõit.. Minu issi on ikka vapper mees, et Euroopas täitsa ise sõitis! Uhke tema üle kohe! Aga Uruguay jätkas reisi teemal, et äkki ma leian mõne sõbra ja lähen siis koos temaga Buenos Airesesse, sest ta käseb mul seal ära käia ja see ei pidavat nii kallis olema. Olen täiesti kindel, et YFU ei lubaks mul mõne alaealisega kuskile välismaale tiirutama minna. Uruguay lubas siis uurida, et äkki on mõnel peretuttavatel plaanis minna kuskile, et äkki võtavad minu ka kaasa :). Elame-näeme.
Argentiina rallist tuli ka juttu ja tuli välja, et ka Uruguay on seal käinud. Aga ta on sügavalt pettunud, sest viimasel korral ei näinud ta mitte midagi sellest suurest rahvamassist. Isegi kaks pealtvaatajat olla seal surma saanud tol korral. Ja nad olid vist öösel kell kaks juba raja äärde kohale läinud, et näha kell üksteist ühte katset. Normaalne. Ma ei tea küll, mis olukord seal siis valitses, aga täitsa tohmud on nad küll, et sellisesse kohta jäid. Ma arvan, et minu vend ja minu isa oleksid küll kuskile kolme kilomeetri kaugusel asuvasse ägedasse kurvi kapanud, mida kaardil märgitud ei ole ja seal rallit kahekesi jälginud :D. Ja mulle ikka väga meeldis meie Poola seiklus!! Oii, tahaks veel...
Kodus leidsin end jälle teleka eest. Vaatasin mingit filmi telekast, Paz sõi minu juures, Valentina sõi köögis ja ülejäänud olid kadunud. Lõpuks pakkus Reina mulle ka suppi ja läksin kööki. Sõin seal üksi. Reina pani aga käppelt elutuppa ja sai panna peale oma lemmikkanali, kus mingid ülemeigitud võllid päev otsa üksteisega vaidlevad. Jube põnev. Sõin supi ära ja tulingi alla.
Homme jälle varane ärkamine, sest üheksast on mul juba ju aeroobika. Ei tea, kuidas välja kannatan, sest jalalihased on ikka mega valusad!!!
Olge mahedad!
Friday, April 5, 2013
Tervislik ja ebatervislik.
Ma olen väsinud.
Ma olen väga väsinud tänasest päevast. Vabandan juba ette ära, kui tekst väga segane ja vigaderohke tuleb, aga annan endast parima. Hommikul pidin ju vara ärkama. Juba kell kaheksa. Kõige raskemad on hommikuti alati need esimesed minutid, kui hakata voodist püsti tõusma ja siis vetsu minna. Õudne. Aga siis, kui need hädavajalikud asjad seal tehtud, on juba veits parem olla ja energiat järjest koguneb.
Hommikul siis sõin hommikust koos Valentina ja Tomasega, kes valmistusid koolipäevaks. Ärkasid ka Leticia ja Uruguay, kellel olla pidu eile kolmeni kestnud. Ilus. Ja veerandtundi enne üheksat saingi astuma hakata.
Olin esimene, kes kohale jõudis. Ma arvasin tegelikult, et teised on juba saalis ja ammuilma võimlevad seal, sest ma kuulsin ülalt mingit kõva muusikat ja kellegi tädi karjumist. Läksin piiluma. Mingid neli inimest olidki seal sees. Tulin siis igaks juhuks alla tagasi, sest väga veider oleks ju võõraste tundi niimoodi sisse marssida. All küsisin koristajatädilt igaks juhuks üle, et kas aeroobika on ikka kell üheksa. Jaa. Üheksani oli veel nii umbes 7 minutit aega. Siis jõudis keegi natuke paksem tädi ja koristaja ütles sellele tädile, et mina lähen ka nüüd aeroobikasse. Tuli välja, et see tädike on treener :). Ja siis jõudis Paula! Mu endine klassikaaslane neljandast klassist ja ka sõber. Vahepeal lihtsalt natuke tüütu, aga muidu täitsa norm. Läksime nende kahega siis riietusruumist üles saali, panime asjad paika ja hakkasime soojendust kolmekesi tegema. Ikka väga tore on päeva alustada Queeni ja Michael Jacksoni tümakatega. Enam ei mäleta täpselt, mis laulud need olid, aga tuju tegid igatahes väga kauniks. Ja siis jõudis veel üks tädi, kes tuli ka trenni tegema. Kõik. Terve tund ainult meie neljakesi.
Reedeti toimub meil Localizada ja ütlen ausalt, see oli ikka väga localizada! Higi lendas juba peale soojenduse tegemist ja nii lõpuni välja. Pole ammu nii palju liigutanud ja mulle kohutavalt meeldis. Tegemist oli siis jõutrenniga. Trambuliin, astmed, jalatõsted raskustega ja hantlite tõstmine kätega. Õhtul nüüd siin voodis teki all lamades on mul küll tunne, et homme ma siit ei tõuse. Venitasime küll, aga ikka suht vähe... :D ja lõpus tulid veel kõhu- ja seljalihaste harjutused. Mõnus. Esmaspäeval on aeroobika ja kolmapäeval astumised (steps). Reede õhtuti on ka aerolatino, mida ma netist uurisin natuke, et millega tegu ja see tundud üliäge olevat! Kahjuks on mul ujumine sel ajal. Ja ujumine on ka lahe!
Tulin siis tagasi koju peale kümmet ja hakkasin kohe õppima. Täna ma kohe õppisin, mitte ei kirjutanud vihikut ümber. Mõlemast mate tunnist (I-st ja II-st) jäid mõned harjutused teha. Mate II-s aga läks ülesannete lahendamiseks ikka sirklit vaja ja siis mul viskas kopa ette, võtsin raha ja läksin kirjatarvete poodi sirklit ostma. Ei maksnudki palju, 62 peesot ehk umbes 2,4 euri.. Jõudsin tagasi koju, vaatasin mate ülesannet ja teha ikka ei osanud :D. Neil siin need märgistused ka väga erinevad. Õudne lihtsalt! Vähemalt on mul nüüd sirkel ja ei pea Lucialt ega kelleltki teiselt kogu aeg laenama. Vaja oleks veel väikest joonlauda pinalisse ja kalkulaatorit, aga no seda viimast ma küll ostma ei hakka, see on kindel!
Ning pidingi hakkama kooli sättima. Kooli kõndides sain terve tee ehk siis see 5 minutit muusikat kuulata, sest Barbara ei tulnud õigel hetkel kodust välja. Küll tuli aga tema vend mulle vastu. Õigemini ta kõndis teiselpool tänavat, aga kui ta mind nägi tuli kohe üle tee, tervitas ja käskis külla minna. Nende pere koguaeg kutsub mind külla, sest ma saan kõigiga superhästi läbi, aga kunagi nad ei täpsusta, millal ma külla võin minna :D Läheks väga hea meelega, aga tahaks ikka aega ka teada..
Koolis esimene tund oli füüsika. Mõtetu, aga tegin kaasa. Teine-kolmas tund kirjandused, kaunistasin vihikut. Sain Natalialt (vist?) käekirja eest kiita. Ise ei kiidaks. Tahaks kirjutada ilusamini. Ja siis tulid kaks matemaatika II-t, kus võtsime uue osa ja no mida lihtsust üldse. Koduseid töid ei kontrollitud, seega ma nüüd ei teagi, kuidas neid teha, aga pole hullu. Juba pandi kirja ka, et kahe nädala pärast täpselt tuleb kontrolltöö. Peab ruttu õppima hakkama selleks, aega ju liiga vähe!!!!! Nali.
Ja viimane oli matemaatika I, kus tehti läbi kodused tööd. Keegi ei osanud ruutvõrrandi valemit lahendada, aga no see oleks olnud ka ülesande keerulisem lahendus.. :D Totud on nad küll siin..
Ja jälle koju! Siin vaatasin natuke telekat, aga kell oli juba kuus läbi ja kõht läks tühjaks. Teeaeg. Aga no ei olnud kodus ei saia ega piima. Ja kuna me olime ainult kolmekesi kodus (mina, Paz ja Reina), siis Reina palus mul jälle nurgapoodi minna ja tuua kaks piima ja üks sai. Käisin, võtsin, tulin. Ja sain süüa. Tore. Siis saabus üks tühi moment, sest Reina vaatas telekat, Paz magas ja no ma siis tulin arvutisse. Kirjutasin just eelmises postistuses Heliisile kommentaari vastuses, et arvutis ei olegi enam üldse aega olla. Koguaeg miskit teha! See ju nii positiivne, kui vähegi olla saab!
Kella seitsme aeg kobisin jälle üles tagasi ja Uruguay oli koju tulnud. Rääkisin talle ja Reinale selle fotoka loo ka ära ja nad lubasid sinna firmasse esmaspäeval helistada, et mis pull on. Minu emme maksis kullerteenuse eest ja nüüd mulle kolmapäeval sealt postifirmast helistati, et ma pean ise oma pakile Montevideosse järgi minema!! Mida jama?! Ka Uruguay ja Reina meeled läksid natuke kurjemaks ja nad on mind vägagi nõus aitama. See ei ole muidugi mingi probleem mul sinna Montevideosse fotokale järgi minna, aga no kui me oleme maksnud selle teenuse eest, siis tahaks ikka vastavat teenust ka saada. Ja ükskõik, mis postifirmaga tegu, alati tuuakse ju pakk koju kätte või siis vähemalt jäätakse postkontorisse, kui juhuslikult kedagi sel hetkel antud aadressil ei viibi.. Aga no Eestis ju ka ma ei lähe Viljandist Tallinnasse oma pakile järele. Ebanormaalsuse tipp!
Siis käis peale meie kolme vestlust mingi tõks ja Uruguay tõi mulle näidata oma inglise keele tunni materjali. Ma ei mäletagi, kuidas meil jutt lambist inglise keelele üle läks, aga ta sattus sellest ikka väga õhinasse. Tõi oma materjali ja seal oli tal lisaks paljudele veel üks paber, kus olid peal Stingi "Englishman in NewYork" sõnad. Koos vaatasime nad üle ja Uruguay seletas mulle igat rida eraldi nii hispaania kui inglise keeles. Polegi varem just selle laulu sõnu ja mõtet uurinud.. Päris huvitav oli. Aga siis tuli talle kelleltki kõne ning mul oli ka aeg end sättida järgmisesse ujumistrenni. Aijaa, Uruguayl muide on homme kaks pidu, üks 15-aasta sünnipäev ja teine mingi pulm. Tema valis vist sünnipäeva. Enne minu uksest väljumist oli Uruguay kõne lõpetanud ja istus Marioga elutoas. Ütlesin siis neile, et lähen nüüd. Muidugi polnud Uruguayl meeles jälle, kuhu ma lähen, niiet ütlesin, et ujuma. Reina vastas ise aga samal ajal kiirelt, et lähen poiss-sõbraga välja. Ta ikka nii soovib, et ma endale mingi kuti siin leiaks. Aga ei, läksin ujuma.
Jõudsin umbes 7 minutit varem jälle kohale ja kui kell lõi 20.15, läksin üles ujulasse. Mina ja kolm poissi. No ja need poisid olid muidugi mingid 12-13 aastased täis igasuguseid mõttetusi ja lollusi. Treener käskis alustuseks ujuda paar soojendusringi ja õnneks siis tuli üks tüdruk veel. Algasid harjutused. Täna vaatasime täpselt üle, kuidas ujuda selili krooli. Mina ei oska niimoodi üldse ujuda, kui ma pean mõtlema, et kuidas mingi liigutus nüüd täpselt käib. Õudne. Lõpuks pidime veel liblikat ujuma!!! Pole seda elusees ujunud ja nüüd järsku anti käsk.. Eem.. See, mis mina ujusin, oli vist mingi marutaudis uppuv liblikas.. :D Teine tüdruk on ka 17 ja ta ujus lihtsalt perfektselt! Pole ma midagi hää ujuja.. Mitte sinnapoolegi.. :( Aga meeldib ikka! Peaasi, et ühest basseini otsast teise saab, vahet pole kuidas. See on küll õige, et minu ujumistehnika on paremaks läinud. No kui see liblikas nüüd välja arvata. Ning tunni lõpus võttis õpetaja rõngad, pani nendele hantlid paelaga külge, et nad sügavale vee põhja jääks ja siis pidime meie järjest kolmest-neljast rõngast läbi ujuma. Esimese korraga suutsin kolmest läbi ujuda, siis lisati neljas ja mina enam ei suutnud. Kopsumaht on mul ikka väga väike.. Ja veel üks mingi väga vastik asi veel. Ma ei saa sügavale vee alla ujuda, sest nii kui ma sinna lähen, toimub mu kõrvas midagi väga halba. Käib krõks ja kõrvad muutuvad seest väga valusaks.. Kardan, et mingi probleem vaevab neid.. Ei tea ka, kust siit abi saaks küsida.. Paha. :(
Peale ujumist tulin jälle koju. Üle tüki aja oli taevas selge ja tähed särasid. Kaunis. Kodust leidsin Reina üksina elutoas istumas. Küsisin, kus teised on? Üleval. Leticia ja Uruguay sättisid end jälle kuskile väljaminekuks valmis, Paz jäeti ka koju. Valentina ja Tomas läksid juba päeval vist kunagi Montevideosse. Peale hommikut ma neid enam näinud pole. Uruguay tuli siis minu juurde kööki, kui ma parasjagu vett olin joogiks võtmas, tegi külmkapiukse lahti ja küsis mult, et mis ma täna õhtusöögiks söön? Ütlesin, et söön seda, mis kapis leidub. Ta ei jäänud aga sellega üldse nõusse ja käskis Reinal sellisest kohast nagu Rey Donnald's hamburgereid ja friikartuleid tellida. Samal ajal hiilisid Leti ja Uruguay kodust välja, et Paz nendega kaasa ei saaks minna.
Söögiga on üldse täna halvasti. Hommikuks sõin õuna, super. Lõunaks oleksin eilsest ülejäänud kana tahtnud, aga Reina tegi mulle hamburgeri pihvi. Sõin seda koos makaronidega. Teeajaks singi-juustusai ja kakao ning õhtuks jälle hamburger (nüüd juba päris, peale pihvi oli veel praemuna, sink, juust, tomat ja lehtsalat ja muidugi sai) ning friikartulid. Pähh-paha. Varsti kindlasti jälle kõht valutab.. Loodame, et mitte.
Aa, ja muide.. Päeval juhtus midagi vahvat. Vaatasin mina siis jälle natuke telekat, kui tuli Leticia koju, läks kontoriruumi ja karjus sealt Anni, tule siia! Mõtlesin, et mis ma nüüd jälle paha olen teinud, aga hoopi s Paz oli see, kes miskit kokku oli susserdanud. Meil on nüüd kodus ju suur arvuti ja Paz mängib vahepeal seal mõnd tähtsat tädi, kes arvuti taga klõpsib koguaeg. Nüüd oli ta aga teinud vigurit ja keeranud arvutis pildi 180 kraadi. Ehk siis pilt oli tagurpidi ja keegi seda enam tagasi ei osanud panna. Leticia küsis mult, et kas ma oskan seda teha, aga kahjuks ei olnud mul väga aimu küll, kuidas.. Mõtlesin netist abi uurida, aga jobu internett otsustas seekord ära minna. Õhtul aga sain neti lahti ja abi tuli! Ainult kolm nupu vajutust ja asi oligi jälle õige! Olen meister IT-naine!
Lähen nüüd tuttu ära. Homme on mul ainult kaks tundi, filosoofiad ja kuna õppida pole miskit, siis otsustasin äratuse kohe poolteisttundi hilisemaks lükata. 10.30 ärkan. Loodetavasti.. Praegu olen lihtsalt surnud. Ja kurja, hambad on vaja veel ära pesta.
Olge head!
PS! Inglise keele valdajatele on siin sellest eilsest Nacionali suurest lipust huvitavat juttu ka: http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-2304596/Nacional-unfurl-worlds-largest-flag-Copa-Libertadores-win-Toluca.html
Ma olen väga väsinud tänasest päevast. Vabandan juba ette ära, kui tekst väga segane ja vigaderohke tuleb, aga annan endast parima. Hommikul pidin ju vara ärkama. Juba kell kaheksa. Kõige raskemad on hommikuti alati need esimesed minutid, kui hakata voodist püsti tõusma ja siis vetsu minna. Õudne. Aga siis, kui need hädavajalikud asjad seal tehtud, on juba veits parem olla ja energiat järjest koguneb.
Hommikul siis sõin hommikust koos Valentina ja Tomasega, kes valmistusid koolipäevaks. Ärkasid ka Leticia ja Uruguay, kellel olla pidu eile kolmeni kestnud. Ilus. Ja veerandtundi enne üheksat saingi astuma hakata.
Olin esimene, kes kohale jõudis. Ma arvasin tegelikult, et teised on juba saalis ja ammuilma võimlevad seal, sest ma kuulsin ülalt mingit kõva muusikat ja kellegi tädi karjumist. Läksin piiluma. Mingid neli inimest olidki seal sees. Tulin siis igaks juhuks alla tagasi, sest väga veider oleks ju võõraste tundi niimoodi sisse marssida. All küsisin koristajatädilt igaks juhuks üle, et kas aeroobika on ikka kell üheksa. Jaa. Üheksani oli veel nii umbes 7 minutit aega. Siis jõudis keegi natuke paksem tädi ja koristaja ütles sellele tädile, et mina lähen ka nüüd aeroobikasse. Tuli välja, et see tädike on treener :). Ja siis jõudis Paula! Mu endine klassikaaslane neljandast klassist ja ka sõber. Vahepeal lihtsalt natuke tüütu, aga muidu täitsa norm. Läksime nende kahega siis riietusruumist üles saali, panime asjad paika ja hakkasime soojendust kolmekesi tegema. Ikka väga tore on päeva alustada Queeni ja Michael Jacksoni tümakatega. Enam ei mäleta täpselt, mis laulud need olid, aga tuju tegid igatahes väga kauniks. Ja siis jõudis veel üks tädi, kes tuli ka trenni tegema. Kõik. Terve tund ainult meie neljakesi.
Reedeti toimub meil Localizada ja ütlen ausalt, see oli ikka väga localizada! Higi lendas juba peale soojenduse tegemist ja nii lõpuni välja. Pole ammu nii palju liigutanud ja mulle kohutavalt meeldis. Tegemist oli siis jõutrenniga. Trambuliin, astmed, jalatõsted raskustega ja hantlite tõstmine kätega. Õhtul nüüd siin voodis teki all lamades on mul küll tunne, et homme ma siit ei tõuse. Venitasime küll, aga ikka suht vähe... :D ja lõpus tulid veel kõhu- ja seljalihaste harjutused. Mõnus. Esmaspäeval on aeroobika ja kolmapäeval astumised (steps). Reede õhtuti on ka aerolatino, mida ma netist uurisin natuke, et millega tegu ja see tundud üliäge olevat! Kahjuks on mul ujumine sel ajal. Ja ujumine on ka lahe!
Tulin siis tagasi koju peale kümmet ja hakkasin kohe õppima. Täna ma kohe õppisin, mitte ei kirjutanud vihikut ümber. Mõlemast mate tunnist (I-st ja II-st) jäid mõned harjutused teha. Mate II-s aga läks ülesannete lahendamiseks ikka sirklit vaja ja siis mul viskas kopa ette, võtsin raha ja läksin kirjatarvete poodi sirklit ostma. Ei maksnudki palju, 62 peesot ehk umbes 2,4 euri.. Jõudsin tagasi koju, vaatasin mate ülesannet ja teha ikka ei osanud :D. Neil siin need märgistused ka väga erinevad. Õudne lihtsalt! Vähemalt on mul nüüd sirkel ja ei pea Lucialt ega kelleltki teiselt kogu aeg laenama. Vaja oleks veel väikest joonlauda pinalisse ja kalkulaatorit, aga no seda viimast ma küll ostma ei hakka, see on kindel!
Ning pidingi hakkama kooli sättima. Kooli kõndides sain terve tee ehk siis see 5 minutit muusikat kuulata, sest Barbara ei tulnud õigel hetkel kodust välja. Küll tuli aga tema vend mulle vastu. Õigemini ta kõndis teiselpool tänavat, aga kui ta mind nägi tuli kohe üle tee, tervitas ja käskis külla minna. Nende pere koguaeg kutsub mind külla, sest ma saan kõigiga superhästi läbi, aga kunagi nad ei täpsusta, millal ma külla võin minna :D Läheks väga hea meelega, aga tahaks ikka aega ka teada..
Koolis esimene tund oli füüsika. Mõtetu, aga tegin kaasa. Teine-kolmas tund kirjandused, kaunistasin vihikut. Sain Natalialt (vist?) käekirja eest kiita. Ise ei kiidaks. Tahaks kirjutada ilusamini. Ja siis tulid kaks matemaatika II-t, kus võtsime uue osa ja no mida lihtsust üldse. Koduseid töid ei kontrollitud, seega ma nüüd ei teagi, kuidas neid teha, aga pole hullu. Juba pandi kirja ka, et kahe nädala pärast täpselt tuleb kontrolltöö. Peab ruttu õppima hakkama selleks, aega ju liiga vähe!!!!! Nali.
Ja viimane oli matemaatika I, kus tehti läbi kodused tööd. Keegi ei osanud ruutvõrrandi valemit lahendada, aga no see oleks olnud ka ülesande keerulisem lahendus.. :D Totud on nad küll siin..
Ja jälle koju! Siin vaatasin natuke telekat, aga kell oli juba kuus läbi ja kõht läks tühjaks. Teeaeg. Aga no ei olnud kodus ei saia ega piima. Ja kuna me olime ainult kolmekesi kodus (mina, Paz ja Reina), siis Reina palus mul jälle nurgapoodi minna ja tuua kaks piima ja üks sai. Käisin, võtsin, tulin. Ja sain süüa. Tore. Siis saabus üks tühi moment, sest Reina vaatas telekat, Paz magas ja no ma siis tulin arvutisse. Kirjutasin just eelmises postistuses Heliisile kommentaari vastuses, et arvutis ei olegi enam üldse aega olla. Koguaeg miskit teha! See ju nii positiivne, kui vähegi olla saab!
Kella seitsme aeg kobisin jälle üles tagasi ja Uruguay oli koju tulnud. Rääkisin talle ja Reinale selle fotoka loo ka ära ja nad lubasid sinna firmasse esmaspäeval helistada, et mis pull on. Minu emme maksis kullerteenuse eest ja nüüd mulle kolmapäeval sealt postifirmast helistati, et ma pean ise oma pakile Montevideosse järgi minema!! Mida jama?! Ka Uruguay ja Reina meeled läksid natuke kurjemaks ja nad on mind vägagi nõus aitama. See ei ole muidugi mingi probleem mul sinna Montevideosse fotokale järgi minna, aga no kui me oleme maksnud selle teenuse eest, siis tahaks ikka vastavat teenust ka saada. Ja ükskõik, mis postifirmaga tegu, alati tuuakse ju pakk koju kätte või siis vähemalt jäätakse postkontorisse, kui juhuslikult kedagi sel hetkel antud aadressil ei viibi.. Aga no Eestis ju ka ma ei lähe Viljandist Tallinnasse oma pakile järele. Ebanormaalsuse tipp!
Siis käis peale meie kolme vestlust mingi tõks ja Uruguay tõi mulle näidata oma inglise keele tunni materjali. Ma ei mäletagi, kuidas meil jutt lambist inglise keelele üle läks, aga ta sattus sellest ikka väga õhinasse. Tõi oma materjali ja seal oli tal lisaks paljudele veel üks paber, kus olid peal Stingi "Englishman in NewYork" sõnad. Koos vaatasime nad üle ja Uruguay seletas mulle igat rida eraldi nii hispaania kui inglise keeles. Polegi varem just selle laulu sõnu ja mõtet uurinud.. Päris huvitav oli. Aga siis tuli talle kelleltki kõne ning mul oli ka aeg end sättida järgmisesse ujumistrenni. Aijaa, Uruguayl muide on homme kaks pidu, üks 15-aasta sünnipäev ja teine mingi pulm. Tema valis vist sünnipäeva. Enne minu uksest väljumist oli Uruguay kõne lõpetanud ja istus Marioga elutoas. Ütlesin siis neile, et lähen nüüd. Muidugi polnud Uruguayl meeles jälle, kuhu ma lähen, niiet ütlesin, et ujuma. Reina vastas ise aga samal ajal kiirelt, et lähen poiss-sõbraga välja. Ta ikka nii soovib, et ma endale mingi kuti siin leiaks. Aga ei, läksin ujuma.
Jõudsin umbes 7 minutit varem jälle kohale ja kui kell lõi 20.15, läksin üles ujulasse. Mina ja kolm poissi. No ja need poisid olid muidugi mingid 12-13 aastased täis igasuguseid mõttetusi ja lollusi. Treener käskis alustuseks ujuda paar soojendusringi ja õnneks siis tuli üks tüdruk veel. Algasid harjutused. Täna vaatasime täpselt üle, kuidas ujuda selili krooli. Mina ei oska niimoodi üldse ujuda, kui ma pean mõtlema, et kuidas mingi liigutus nüüd täpselt käib. Õudne. Lõpuks pidime veel liblikat ujuma!!! Pole seda elusees ujunud ja nüüd järsku anti käsk.. Eem.. See, mis mina ujusin, oli vist mingi marutaudis uppuv liblikas.. :D Teine tüdruk on ka 17 ja ta ujus lihtsalt perfektselt! Pole ma midagi hää ujuja.. Mitte sinnapoolegi.. :( Aga meeldib ikka! Peaasi, et ühest basseini otsast teise saab, vahet pole kuidas. See on küll õige, et minu ujumistehnika on paremaks läinud. No kui see liblikas nüüd välja arvata. Ning tunni lõpus võttis õpetaja rõngad, pani nendele hantlid paelaga külge, et nad sügavale vee põhja jääks ja siis pidime meie järjest kolmest-neljast rõngast läbi ujuma. Esimese korraga suutsin kolmest läbi ujuda, siis lisati neljas ja mina enam ei suutnud. Kopsumaht on mul ikka väga väike.. Ja veel üks mingi väga vastik asi veel. Ma ei saa sügavale vee alla ujuda, sest nii kui ma sinna lähen, toimub mu kõrvas midagi väga halba. Käib krõks ja kõrvad muutuvad seest väga valusaks.. Kardan, et mingi probleem vaevab neid.. Ei tea ka, kust siit abi saaks küsida.. Paha. :(
Peale ujumist tulin jälle koju. Üle tüki aja oli taevas selge ja tähed särasid. Kaunis. Kodust leidsin Reina üksina elutoas istumas. Küsisin, kus teised on? Üleval. Leticia ja Uruguay sättisid end jälle kuskile väljaminekuks valmis, Paz jäeti ka koju. Valentina ja Tomas läksid juba päeval vist kunagi Montevideosse. Peale hommikut ma neid enam näinud pole. Uruguay tuli siis minu juurde kööki, kui ma parasjagu vett olin joogiks võtmas, tegi külmkapiukse lahti ja küsis mult, et mis ma täna õhtusöögiks söön? Ütlesin, et söön seda, mis kapis leidub. Ta ei jäänud aga sellega üldse nõusse ja käskis Reinal sellisest kohast nagu Rey Donnald's hamburgereid ja friikartuleid tellida. Samal ajal hiilisid Leti ja Uruguay kodust välja, et Paz nendega kaasa ei saaks minna.
Söögiga on üldse täna halvasti. Hommikuks sõin õuna, super. Lõunaks oleksin eilsest ülejäänud kana tahtnud, aga Reina tegi mulle hamburgeri pihvi. Sõin seda koos makaronidega. Teeajaks singi-juustusai ja kakao ning õhtuks jälle hamburger (nüüd juba päris, peale pihvi oli veel praemuna, sink, juust, tomat ja lehtsalat ja muidugi sai) ning friikartulid. Pähh-paha. Varsti kindlasti jälle kõht valutab.. Loodame, et mitte.
Aa, ja muide.. Päeval juhtus midagi vahvat. Vaatasin mina siis jälle natuke telekat, kui tuli Leticia koju, läks kontoriruumi ja karjus sealt Anni, tule siia! Mõtlesin, et mis ma nüüd jälle paha olen teinud, aga hoopi s Paz oli see, kes miskit kokku oli susserdanud. Meil on nüüd kodus ju suur arvuti ja Paz mängib vahepeal seal mõnd tähtsat tädi, kes arvuti taga klõpsib koguaeg. Nüüd oli ta aga teinud vigurit ja keeranud arvutis pildi 180 kraadi. Ehk siis pilt oli tagurpidi ja keegi seda enam tagasi ei osanud panna. Leticia küsis mult, et kas ma oskan seda teha, aga kahjuks ei olnud mul väga aimu küll, kuidas.. Mõtlesin netist abi uurida, aga jobu internett otsustas seekord ära minna. Õhtul aga sain neti lahti ja abi tuli! Ainult kolm nupu vajutust ja asi oligi jälle õige! Olen meister IT-naine!
Lähen nüüd tuttu ära. Homme on mul ainult kaks tundi, filosoofiad ja kuna õppida pole miskit, siis otsustasin äratuse kohe poolteisttundi hilisemaks lükata. 10.30 ärkan. Loodetavasti.. Praegu olen lihtsalt surnud. Ja kurja, hambad on vaja veel ära pesta.
Olge head!
PS! Inglise keele valdajatele on siin sellest eilsest Nacionali suurest lipust huvitavat juttu ka: http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-2304596/Nacional-unfurl-worlds-largest-flag-Copa-Libertadores-win-Toluca.html
Thursday, April 4, 2013
Hello taas basseinike!
Eile sai juba mõnusalt varakult, ehk kell pool kaksteist magama, niiet kell üheksa ei olnudki teab mis paha ärgata :).
Sõin hommikust ja tulin kohe alla tagasi, õppima. Või no kirjutasin mate vihikut ümber. Tahtsin saada sinna ka selle materjali, mida nad enne minu tulekut teinud olid, ehk siis kirjutasin kahe nädala materjali omale vihikusse ümber. Ja muud ei jõudnudki kahe tunni jooksul kirjutada. Pluss ma ei jõudnud mategagi lõpuni. Ja oligi jälle aeg kooli minna.
Täna ma lootsin, et ma tee peal Barbarat ei kohta, sest kange tahtmine oli üle tüki aja muusikat kuulata. Aga ikka ta otsustas majast just siis väljuda, kui mina sinna jõudsin. Tuli jälle mp3 kotti pista.
Koolis olid esimesed tunnid keemiad. Kirjutasin vihikuid ümber ja natuke kuulasin muidugi ka. Järgmisest nädalast algavad ka seal praktikumid.
Siis tulid matemaatikad I-d. Teema oli ikka vana tuttav ja arusaadav. Mulle väga meeldib tegelikult matemaatika I ja kohe kindlasti meeldib see mulle palju rohkem kui matemaatika II. I-s on meil käsil minu lemmikud x-i leidmised. Ma küll ei kujuta ette, milleks neid tulevikus vaja läheb, aga mulle nad meeldivad. II-s aga on see vastik geomeetria koos oma nurkade ja muude imelike valemitega. Joonestada mulle meeldib, aga seda asja ma vihkan.
Peale matesid ühiskonna õpetus, kus räägiti perekonnast ja sellega seonduvast seadusest.
Füüsikad pidid olema viimased kaks, aga näed, õpetaja otsustas poppi teha. Kojuuu. Natuke aega olin koos Lucia ja teise klassiõe Nataliaga raamatukogus. Matesse oli vaja mingisugust paberkoopiat jälle, aga kuna materjali oli nii palju ja see kõik ju maksab, ütlesin ma, et ma olen vahetusõpilane, minu jaoks pole see väga oluline :D Ja teemat tean ma juba põhikooli ajast.
Kodus natukene ootasin, et süüa koos teistega meriendat ("teeaeg"). Nad aga ei tulnud ega tulnud. Sõin siis üksi ära ja hakkasin telekat vaatama. Mul ikka hea ajastus, sest sattusin jälle "Sõpradele" peale. Teise osa algul jõudsid koju ka väiksed tüübid - Valentina ja Tomas. Valentina palus mul kööki tulla, sest tahtis, et ma aitaks tal teha mingit banaanismuutit. Tegin vähe improvisatsiooni ja panin smuutisse banaanid, piima ja suhkrut. Maitses kõigile hää. :D. Siis ütles Uruguay, et täna teeb õhtusöögi tema, sest külalised tulevad ja Reina vist ei teadnud, kuidas seda erilist sööki teha. Hakkas juba seal möllama oma kanakoibade, peekoni ja juustuga, kui tuli välja, et Leticia oli liiga vähe mingit nö piimakreemi ostnud. See piimakreem on vist siin enam-vähem sama, mis meil rõõskkoor. Vaja oli ühte liitrit, aga Leti oli ostnud 500 ml. Kõik olid ilmselgelt paanikas, ehk siis Reina ja Uruguay. Letit ennast tol hetkel kodus polnud. Aga Anni oli tubli, sest täitis talle antud ülesande tuua poest veel koort.
Koju jõudsin, sättisime Reina ja Uruguayga endid teleka ette, kohale jõudis ka üks külalistest (see onu, kes iga aasta Argentiina rallil käib, aga just see aasta otsustas hoopis New Yorki sõita). Algas jalka, mängisid Nacional ja mingi mehhiko klubi. Ohsamumeie, millised on siin ikka ühed jalka fännid!! Eesti jalka fännid on nende kõrval ikka mannetud (ei tea, kas on õige sõna, aga tundub sobiv.. :D). Nacionali fännid võtsid enda alla 3/4 staadioni tribüünist, tühja kohta ei olnud, ja kui nacionali mängijad platsile jõudsid, keriti lahti lipp, mis kattis terve selle 3/4 tribüünist!!! Midagi enneolematut!! Ma ei saa aru, kuidas see üldse valmistatud on?? Meeletu. Ütlen igaksjuhuks ära, et ma olen siin jalkas täiesti erapooletu, kui asi on riigisisene või tegu mingite jalgpalliklubidega. Kui ikka Uruguay mängib, siis ma olen ikka Uruguay poolt. Lihtsalt see Nacionali lipp tegi suu väga lahti.
Siin video ka sellest lipust http://www.youtube.com/watch?v=UTudvQ3X-6Q
Poole kaheksa aeg aga pidin end valmis seadma ujumistrenni minekuks. Jõudsin sinna, tervitasin juba vanasid semusid koristajatädisid, kes arvasid, et ma olen juba ammu Eestisse tagasi läinud, sest ma pole ju nüüd mõned kuud ujumas käinud.. Käisin pesus ja viis enne kaheksat tahtsin basseini minna, sest kaheksast pidi internetilehe järgi tund algama. Siis küsis koristajatädi mult, et kuhu ma lähen. Vaatasin talle natuke lolli näoga otsa, sest mul oli ju triks seljas ja see kole-paha kummimüts peas, on ju selge, kuhu ma teel olen. Siis ta ütles mulle, et 20.15 algab tund. Nii ma siis passisin veel veerand tundi seal dušši all täitsa tühja. Aga lõpuks jõudis mõni noor tüdruk veel peale minu. Enne olin täitsa üksi. Läksin siis viis minutit varem üles, aga mõni tädi ja üks mees veel ujusid. Mõtlesin oodata koridoris. Siis aga see mees nägi mind ja viipas käega, et ma sisse tuleks. Läksin. Tuli välja, et see onu on meie treener. Ei olegi seda teist vahvat onu, nüüd mingi muu. Sai muidugi kohe aru, et ma olen kuskilt mujalt, sest olen uus siin trennis. Küsis mult, et kust ma tulen. Ütlesin Eestis. :D Oh seda vahvat ilmet tema näos. Kusjuures ta teadis väga hästi, kus Eesti on, aga ta lihtsalt arvas algul, et ma kuskilt Uruguayst tulen.
Ja siis jõudsidki teised ka ja algas tund. Treener küsis mult, kas ma enam-vähem ujuda oskan, ütlesin et muidugi. Siis ta sättis read paika ehk siis ma pidin keskmiselt rajalt ära tulema ja ühe vist ka uue tüdrukuga kokku minema. Aga trennis oli kaheksa tüdrukut ja üks poiss. Ülejäänud tüdrukud olid keskmistel radadel ja teisel pool ääres oli see mega maakerapaksune poiss, kes enne käis ka päeval, kui minagi, aga nüüd on otsustanud õhtuti käia. Õnneks see õpetaja on ikka karmim ja käskis tal omaette olla, mitte teisi segada :D Ja kus siis algas alles trenn. Meil kahel õnneks mitte nii hull, sest me olime uued ja õpetaja tahtis teada, kuidas me ujume. Pidime tegema igasuguseid harjutusi ja saime muidugi õpetussõnu. Sügisel me ju põhimõtteliselt ainult ühte sama jada ujusimegi, aga nüüd oli koguaeg uus harjutus :). Aga need keskmised. Need pidid ajapeale ujuma, vahepeal said pudelivett juua ja siis jälle. Õpetaja vilistas ilgelt kõva vilega, karjus "kiiremini-kiiremini!!".. Ühesõnaga oli neil mingi mega treening peal. Kahte tüdrukut neist ma tunnen, üks on nüüd ka mu klassiõde, aga nad mõlemad käisid samuti sügisel päevasel ajal ujumas. Ja ma olin siis nendega ühel rajal. Aga muidugi nõksa aeglasem. Tunni lõpus rääkis õpetaja väga pikalt meile (võibolla ka et neile), et järgmine nädal on eesmärk ujuda 2000 meetrit ja mis kõik veel.. Siin päris ikka nii ei ole, et ou õpetaja, täna on reede, teeme vaba tunni.. :D
Igastahes, ülimõnus oli üle pika aja jälle ujuda!! :) Homme jälle. Aga homme hommikul on ka aeroobika. Ja just see osa, kus tehakse meeletult jõuharjutusi. Vähemalt nii palju ma netist uurisin. Õhtul, ujumisega samal ajal on mingi Ladina-Ameerika special aeroobika, nimeks oli vist aerolatino vms.. Vaatasin netist videoid ja ohh kuidas tekkis tahtmine hoopis seda teha :D Tundus väga lahe ja ülinaljakas. Aga kahjuks on ujumine sel ajal ja ma niigi saan ujumas ainult kolm korda nädalas käia, sest kahel õhtul on ju teater, kust kohe kindlasti puududa ei tohi... :D
Tulin koju, rahvast oli kohe palju rohkem. Suurel laual olid juba noad-kahvlid paika sätitud ja köögis oli söök valmis saamas. Jalka oli ka vist just lõppenud.. Nacional võitis. Just siis, kui mina kööki sisenesin, tuli kuri Leticia ja kamandas Tomase ja Valentina ikka väga kurjal toonil oma tubadesse. Külas olid veel Nacho ja Lolo ning Valentina (Leti sõbranna tütar) ja tema väike õde. Kõik olid just söömas köögis. Toimunud oli miskit paha ja Leticia oli ikka päris kuri. Hiljem sain Valentinalt teada, et nad olid Tomasega lihtsalt vähe peksnud üksteist nagu õde-vend ikka teevad, aga Tomas oli lõpuks nutma hakanud. Lasteaed. Mäletan veel seda kauget aega, kui Reio mind kiusas ja mina koguaeg nutsin.... Olid ajad, hääd ajad..
Ja saigi lõpuks süüa. Lapsed sõid muidu milanesasid (paneeritud liha), aga suured pidid siis sööma Uruguay valmistatud kana peekoni ja juustuga koorekastmes ning ahjukartuleid, mis olid küpsetatud koorega. Kuna maja oli täiskasvanuid täis ja lapsed olid juba eraldi ära söönud, siis otsustasin hoida vähe madalamat profiili ja jääda kööki sööma. Uruguay korra küll kutsus mind sinna ja uuris, et kus ma olen, aga loobusin kutsest. Pealegi olin ma just trennist tulnud, Seljas mitte just kõige viisakamad riided, palavusest nõrkemas ja ainuke omavanune. Jätsin täiskasvanutele ruumi lõbutseda :D. Reina jäi ka minuga kööki sööma. Küll aga palusin, et ma saaks süüa seda Uruguay valmistatud kana ja kartuleid. Oli tõesti ülimaitsev söök! Ja üle tüki aja sain ma kana, mis ei olnud kuiv!! Mõnus! Kartulid sõin koos koorega ära, nagu nad valmistatud olid, kuigi ma ei tea, kas nad just sellisena olid söömiseks mõeldud, sest Reina eemaldas kartulitelt koore. Aga oi milline värske kartuli isu mul siis peale tuli!!! oehh..
Peale söömist ütlesin Uruguayle aitähh maitsva söögi eest ja läksin vaatama, kus Valentina on, sest mul oli vaja küünelakieemaldajat.. Bassein oli oma töö teinud.. Tema toas olid veel teine Valentina ja ta väike õde (millegipärast ei tule mul selle õe nimi praegu üldse meelde).. Rääkisime natuke juttu ja kell kümme tulingi oma koikusse. Homme peab ju varakult ärkama ja mul oli veel blogi kirjutamata.. Oioi.
Selle kirjutamise ajal toimus aga midagi paha. Mul tuli selline magusaisu, et ma sõin ära kohe 5 KOMMI!!! Paha-paha. Nüüd ei olnud trennist miskit kasu.. :D
Ja üks väga tähtis asi veel!! Ma lähen lõpuks välja! Selle pere kauaaegne unistus, et ma teeks midagi oma sõpradega, läheb lõpuks täide! Või no tegelikult me väga väljas ei ole, aga otsustasime sel laupäeval koos Eugenia ja Luciaga Lucia kodus nö pisikese tüdrukute õhtu teha. Teeme pitsat ja võibolla ka kooki ning vaatame filme :). Kell üheksa algab. Küsisin juba Leticialt ja Uruguaylt ka luba ja sain selle! Ja Natalia kutsus mind laupäeval ka klubisse Jardines (loe: hardines), aga muidugi ma eelistan vanade semude ja filmi seltsi mega halvast muusikast ja purjus seltskonnast rohkem! :D
Niiet ootame laupäeva ja tänaseks side lõpp!
Sõin hommikust ja tulin kohe alla tagasi, õppima. Või no kirjutasin mate vihikut ümber. Tahtsin saada sinna ka selle materjali, mida nad enne minu tulekut teinud olid, ehk siis kirjutasin kahe nädala materjali omale vihikusse ümber. Ja muud ei jõudnudki kahe tunni jooksul kirjutada. Pluss ma ei jõudnud mategagi lõpuni. Ja oligi jälle aeg kooli minna.
Täna ma lootsin, et ma tee peal Barbarat ei kohta, sest kange tahtmine oli üle tüki aja muusikat kuulata. Aga ikka ta otsustas majast just siis väljuda, kui mina sinna jõudsin. Tuli jälle mp3 kotti pista.
Koolis olid esimesed tunnid keemiad. Kirjutasin vihikuid ümber ja natuke kuulasin muidugi ka. Järgmisest nädalast algavad ka seal praktikumid.
Siis tulid matemaatikad I-d. Teema oli ikka vana tuttav ja arusaadav. Mulle väga meeldib tegelikult matemaatika I ja kohe kindlasti meeldib see mulle palju rohkem kui matemaatika II. I-s on meil käsil minu lemmikud x-i leidmised. Ma küll ei kujuta ette, milleks neid tulevikus vaja läheb, aga mulle nad meeldivad. II-s aga on see vastik geomeetria koos oma nurkade ja muude imelike valemitega. Joonestada mulle meeldib, aga seda asja ma vihkan.
Peale matesid ühiskonna õpetus, kus räägiti perekonnast ja sellega seonduvast seadusest.
Füüsikad pidid olema viimased kaks, aga näed, õpetaja otsustas poppi teha. Kojuuu. Natuke aega olin koos Lucia ja teise klassiõe Nataliaga raamatukogus. Matesse oli vaja mingisugust paberkoopiat jälle, aga kuna materjali oli nii palju ja see kõik ju maksab, ütlesin ma, et ma olen vahetusõpilane, minu jaoks pole see väga oluline :D Ja teemat tean ma juba põhikooli ajast.
Kodus natukene ootasin, et süüa koos teistega meriendat ("teeaeg"). Nad aga ei tulnud ega tulnud. Sõin siis üksi ära ja hakkasin telekat vaatama. Mul ikka hea ajastus, sest sattusin jälle "Sõpradele" peale. Teise osa algul jõudsid koju ka väiksed tüübid - Valentina ja Tomas. Valentina palus mul kööki tulla, sest tahtis, et ma aitaks tal teha mingit banaanismuutit. Tegin vähe improvisatsiooni ja panin smuutisse banaanid, piima ja suhkrut. Maitses kõigile hää. :D. Siis ütles Uruguay, et täna teeb õhtusöögi tema, sest külalised tulevad ja Reina vist ei teadnud, kuidas seda erilist sööki teha. Hakkas juba seal möllama oma kanakoibade, peekoni ja juustuga, kui tuli välja, et Leticia oli liiga vähe mingit nö piimakreemi ostnud. See piimakreem on vist siin enam-vähem sama, mis meil rõõskkoor. Vaja oli ühte liitrit, aga Leti oli ostnud 500 ml. Kõik olid ilmselgelt paanikas, ehk siis Reina ja Uruguay. Letit ennast tol hetkel kodus polnud. Aga Anni oli tubli, sest täitis talle antud ülesande tuua poest veel koort.
Koju jõudsin, sättisime Reina ja Uruguayga endid teleka ette, kohale jõudis ka üks külalistest (see onu, kes iga aasta Argentiina rallil käib, aga just see aasta otsustas hoopis New Yorki sõita). Algas jalka, mängisid Nacional ja mingi mehhiko klubi. Ohsamumeie, millised on siin ikka ühed jalka fännid!! Eesti jalka fännid on nende kõrval ikka mannetud (ei tea, kas on õige sõna, aga tundub sobiv.. :D). Nacionali fännid võtsid enda alla 3/4 staadioni tribüünist, tühja kohta ei olnud, ja kui nacionali mängijad platsile jõudsid, keriti lahti lipp, mis kattis terve selle 3/4 tribüünist!!! Midagi enneolematut!! Ma ei saa aru, kuidas see üldse valmistatud on?? Meeletu. Ütlen igaksjuhuks ära, et ma olen siin jalkas täiesti erapooletu, kui asi on riigisisene või tegu mingite jalgpalliklubidega. Kui ikka Uruguay mängib, siis ma olen ikka Uruguay poolt. Lihtsalt see Nacionali lipp tegi suu väga lahti.
Siin video ka sellest lipust http://www.youtube.com/watch?v=UTudvQ3X-6Q
Poole kaheksa aeg aga pidin end valmis seadma ujumistrenni minekuks. Jõudsin sinna, tervitasin juba vanasid semusid koristajatädisid, kes arvasid, et ma olen juba ammu Eestisse tagasi läinud, sest ma pole ju nüüd mõned kuud ujumas käinud.. Käisin pesus ja viis enne kaheksat tahtsin basseini minna, sest kaheksast pidi internetilehe järgi tund algama. Siis küsis koristajatädi mult, et kuhu ma lähen. Vaatasin talle natuke lolli näoga otsa, sest mul oli ju triks seljas ja see kole-paha kummimüts peas, on ju selge, kuhu ma teel olen. Siis ta ütles mulle, et 20.15 algab tund. Nii ma siis passisin veel veerand tundi seal dušši all täitsa tühja. Aga lõpuks jõudis mõni noor tüdruk veel peale minu. Enne olin täitsa üksi. Läksin siis viis minutit varem üles, aga mõni tädi ja üks mees veel ujusid. Mõtlesin oodata koridoris. Siis aga see mees nägi mind ja viipas käega, et ma sisse tuleks. Läksin. Tuli välja, et see onu on meie treener. Ei olegi seda teist vahvat onu, nüüd mingi muu. Sai muidugi kohe aru, et ma olen kuskilt mujalt, sest olen uus siin trennis. Küsis mult, et kust ma tulen. Ütlesin Eestis. :D Oh seda vahvat ilmet tema näos. Kusjuures ta teadis väga hästi, kus Eesti on, aga ta lihtsalt arvas algul, et ma kuskilt Uruguayst tulen.
Ja siis jõudsidki teised ka ja algas tund. Treener küsis mult, kas ma enam-vähem ujuda oskan, ütlesin et muidugi. Siis ta sättis read paika ehk siis ma pidin keskmiselt rajalt ära tulema ja ühe vist ka uue tüdrukuga kokku minema. Aga trennis oli kaheksa tüdrukut ja üks poiss. Ülejäänud tüdrukud olid keskmistel radadel ja teisel pool ääres oli see mega maakerapaksune poiss, kes enne käis ka päeval, kui minagi, aga nüüd on otsustanud õhtuti käia. Õnneks see õpetaja on ikka karmim ja käskis tal omaette olla, mitte teisi segada :D Ja kus siis algas alles trenn. Meil kahel õnneks mitte nii hull, sest me olime uued ja õpetaja tahtis teada, kuidas me ujume. Pidime tegema igasuguseid harjutusi ja saime muidugi õpetussõnu. Sügisel me ju põhimõtteliselt ainult ühte sama jada ujusimegi, aga nüüd oli koguaeg uus harjutus :). Aga need keskmised. Need pidid ajapeale ujuma, vahepeal said pudelivett juua ja siis jälle. Õpetaja vilistas ilgelt kõva vilega, karjus "kiiremini-kiiremini!!".. Ühesõnaga oli neil mingi mega treening peal. Kahte tüdrukut neist ma tunnen, üks on nüüd ka mu klassiõde, aga nad mõlemad käisid samuti sügisel päevasel ajal ujumas. Ja ma olin siis nendega ühel rajal. Aga muidugi nõksa aeglasem. Tunni lõpus rääkis õpetaja väga pikalt meile (võibolla ka et neile), et järgmine nädal on eesmärk ujuda 2000 meetrit ja mis kõik veel.. Siin päris ikka nii ei ole, et ou õpetaja, täna on reede, teeme vaba tunni.. :D
Igastahes, ülimõnus oli üle pika aja jälle ujuda!! :) Homme jälle. Aga homme hommikul on ka aeroobika. Ja just see osa, kus tehakse meeletult jõuharjutusi. Vähemalt nii palju ma netist uurisin. Õhtul, ujumisega samal ajal on mingi Ladina-Ameerika special aeroobika, nimeks oli vist aerolatino vms.. Vaatasin netist videoid ja ohh kuidas tekkis tahtmine hoopis seda teha :D Tundus väga lahe ja ülinaljakas. Aga kahjuks on ujumine sel ajal ja ma niigi saan ujumas ainult kolm korda nädalas käia, sest kahel õhtul on ju teater, kust kohe kindlasti puududa ei tohi... :D
Tulin koju, rahvast oli kohe palju rohkem. Suurel laual olid juba noad-kahvlid paika sätitud ja köögis oli söök valmis saamas. Jalka oli ka vist just lõppenud.. Nacional võitis. Just siis, kui mina kööki sisenesin, tuli kuri Leticia ja kamandas Tomase ja Valentina ikka väga kurjal toonil oma tubadesse. Külas olid veel Nacho ja Lolo ning Valentina (Leti sõbranna tütar) ja tema väike õde. Kõik olid just söömas köögis. Toimunud oli miskit paha ja Leticia oli ikka päris kuri. Hiljem sain Valentinalt teada, et nad olid Tomasega lihtsalt vähe peksnud üksteist nagu õde-vend ikka teevad, aga Tomas oli lõpuks nutma hakanud. Lasteaed. Mäletan veel seda kauget aega, kui Reio mind kiusas ja mina koguaeg nutsin.... Olid ajad, hääd ajad..
Ja saigi lõpuks süüa. Lapsed sõid muidu milanesasid (paneeritud liha), aga suured pidid siis sööma Uruguay valmistatud kana peekoni ja juustuga koorekastmes ning ahjukartuleid, mis olid küpsetatud koorega. Kuna maja oli täiskasvanuid täis ja lapsed olid juba eraldi ära söönud, siis otsustasin hoida vähe madalamat profiili ja jääda kööki sööma. Uruguay korra küll kutsus mind sinna ja uuris, et kus ma olen, aga loobusin kutsest. Pealegi olin ma just trennist tulnud, Seljas mitte just kõige viisakamad riided, palavusest nõrkemas ja ainuke omavanune. Jätsin täiskasvanutele ruumi lõbutseda :D. Reina jäi ka minuga kööki sööma. Küll aga palusin, et ma saaks süüa seda Uruguay valmistatud kana ja kartuleid. Oli tõesti ülimaitsev söök! Ja üle tüki aja sain ma kana, mis ei olnud kuiv!! Mõnus! Kartulid sõin koos koorega ära, nagu nad valmistatud olid, kuigi ma ei tea, kas nad just sellisena olid söömiseks mõeldud, sest Reina eemaldas kartulitelt koore. Aga oi milline värske kartuli isu mul siis peale tuli!!! oehh..
Peale söömist ütlesin Uruguayle aitähh maitsva söögi eest ja läksin vaatama, kus Valentina on, sest mul oli vaja küünelakieemaldajat.. Bassein oli oma töö teinud.. Tema toas olid veel teine Valentina ja ta väike õde (millegipärast ei tule mul selle õe nimi praegu üldse meelde).. Rääkisime natuke juttu ja kell kümme tulingi oma koikusse. Homme peab ju varakult ärkama ja mul oli veel blogi kirjutamata.. Oioi.
Selle kirjutamise ajal toimus aga midagi paha. Mul tuli selline magusaisu, et ma sõin ära kohe 5 KOMMI!!! Paha-paha. Nüüd ei olnud trennist miskit kasu.. :D
Ja üks väga tähtis asi veel!! Ma lähen lõpuks välja! Selle pere kauaaegne unistus, et ma teeks midagi oma sõpradega, läheb lõpuks täide! Või no tegelikult me väga väljas ei ole, aga otsustasime sel laupäeval koos Eugenia ja Luciaga Lucia kodus nö pisikese tüdrukute õhtu teha. Teeme pitsat ja võibolla ka kooki ning vaatame filme :). Kell üheksa algab. Küsisin juba Leticialt ja Uruguaylt ka luba ja sain selle! Ja Natalia kutsus mind laupäeval ka klubisse Jardines (loe: hardines), aga muidugi ma eelistan vanade semude ja filmi seltsi mega halvast muusikast ja purjus seltskonnast rohkem! :D
Niiet ootame laupäeva ja tänaseks side lõpp!
Wednesday, April 3, 2013
Välk, pauk, põmm!
Eile sain magama alles kell pool üks niiet see tänahommikune kella üheksane äratus oli minu jaoks liiga halb. Kohe üldse ei saanud end voodist üles.. Aga poole tunnipärast oli mul juba pestud ja hommikusöök söödud! Natuke olin siis arvutis ja peale kümmet läksin spordiklubisse (club Minas) end Elola perekonda kirja panema. Anti mingiuus pisike paber ja asi oligi ants! Uurisin veel, millises saalis see aeroobika toimub ja mulle näidati täpselt ära, kust kaudu ja kuhu ma minema pean. Välja minnes kohtasin ühte koolikaaslast, kelle nime ma ei tea, aga ta peab end minu suureks sõbraks. Nüüd vist saame ka lähemalt tuttavaks, sest ta just tuli sealt aeroobikast, kuhu ma minna plaanin. Ütles, et neid on vähe - ainult mingi 4-5 inimest! Nüüd siis üks rohkem.
Kodus tegin natuke õppimist, õigemini kirjutasin paberilt asju vihikusse ümber, sõin ja sättisin koolipoole. Teel sinna kohtusin Barbara ema-isaga. Nad tunnevad Uruguayd väga hästi, sest kunagi olla ta nende vastas majas elanud! Uuriti ikka, kuidas mul läheb ja kuidas perega lood on :). Ja mis kõige vahvam - kui Barbara ema mind nägi, ütles ta mulle kohe tere! Eesti keeles!!! Hästi meelde jäänud see sõna talle. Väga rohkem rääkida ei saanudki, sest kool ootas.
Esimesed tunnid olid matemaatikad II. See keerulisem osa, kus õpetaja seletab kõike ülikiirelt ja minul kui juhmil vahetusõpilasel läheb veidi rohkem aega vaja, et asja mõista. Tegelikult olen ma vist seda teemat isegi õppinud, aga me ju seal Eestis teeme kõike teistmoodi. Nende süsteem on väga veider. Kõike tehakse ikka ülikeeruliselt.
Kolmas tund oli kirjandus. Tunnis loeti mingit teksti ühest vanast raamatust, mis on veel vanas hispaania keeles. Mina ei saanud muhvigi aru rääkimata neist endist :D. Vahva oli kuulata, kuidas nad lugesid!
Ja viimased kolm olid kunstid. Nad alustasid eelmises tunnis sellise tööga, et meil on ees mingid kolm kasti kuidagi paigutatud ja ühe kasti peal veel kann ja nüüd peame selle kõik täpselt oma paberile joonistama. Ja hiljem ainult harilikku ja kustukummi kasutades ära värvima. Peab ütlema, et nad teevad siin kunsti ja joonestamise tundides ikka hullult lahedaid töid! Olin teistest ju ühe päeva maha jäänud, seega pidin kiiruga tegema, aga no kohe üldse ei tahtnud välja tulla. Õnneks lõpuks sain ikka jooned paberile ära kantud ja alustasin juba nö värvimisega :). Sain veel kiidusõnugi õpetajalt ja klassikaaslastelt! Ise väga ei kiidaks..
Siis tulin natukeseks koju. Sain kõne TNT postifirmalt, kelle käes on minu uus fotokas, aga sutskid ei taha mulle seda koju ära tuua. Öeldi, et pean ise Montevideosse järgi minema, kuigi meie nagu oleme maksnud kullerteenuse eest, mis peaks nagu koju kätte tooma. Isegi tavalise postiga toovad ju koju!!! Räägin kogu teema Uruguayle ära, et äkki ta oskab ja viitsib mind aidata. Ma veel hispaania keeles mingi firmaga möliseda ei oska.. :D
Teised lapsed tulid ka koju, aga kadusid kohe jälle kuskile ära. Sõin üksinda natuke ja 18.45 sättisin jälle kooli poole. Paz ei tahtnud mul täna jälle üldse minna lasta. Aa, muide. Hommikul, kui ma siin arvutis olin, tuli ta ka siia, näitasin talle Lottet ja talle täitsa meeldis. Siis ma hakkasin mingit oma asja jälle tegema ja tal hakkas igav. Lõbustas ta end sellega, et istus lambist mul siin põrandale maha ja hakkas inglise keeles!!! rääkima!! :D "Listen, please sit!" ja siis laulis miskit hispaania keeles natuke ja vahepeal rääkis jälle inglise keeles :) On ikka üks nummipummi küll.
Lõpuks sain ikka kooli tagasi. Ja algaski teatritund. Tunni algul sai üks klassivend Julio pahandada Guillermolt (õpetajalt), et tal olid jalas mingid dresspüksid, mis olid vist mingi sporditiimi omad. Ta vist kunagi mainis jah, et mingi spordiklubi fänniriietega (näiteks Nacionali t-särgiga) ei tohi tundi tulla. Aga mitte kedagi meist ei häirinud see, ainult õpetajat.. Ja kusjuures Julio on varem ka nende pükstega meil tunnis käinud ja siis pole miskit häda olnud.. Nüüd õpetaja lõpuks märkas. Ütleme nii, et Guillermo on paika pannud väga karmid reeglid, aga tund ise on tegelikult väga lahe! Mulle meeldib. Seda küll, et riided peaksid olema mugavad vabaaja riided, millega saad liigutada jne (ehk siis teksased mitte), aga no see on küll absurd, et ta kohe nii palju nende riietega nokib.. Vahet ju ei ole!
Aga tund ise oli tõesti lahe. Jätkasime oma eilset tööd, aga täna oli meil 20 aega, et täpselt välja mõelda, milline meie etendus olema peaks. Ehk siis mitte nii palju improvisatsiooni. Pidime mõtlema, kes täpselt kes on, millal ta lavale tuleb, millal ta lavalt läheb, kunas ta räägi jne.. Mina olin ikka üks paha õpetaja, kellel on armusuhe oma õpilasega. Etendus algas sellega, et ma andsin kahele tüdrukule, üks neist samuti selle õpilasega suhtes, inglise keele tundi. Pidin olema üks väga karm ja kuri õpetaja, kes väljaspool oma kutiga on väga lilleline ja tore. Ja kuidas Guillermo mul karjuda käskis!! Õudne, mul hakkas hiljem lausa kurgus natuke valus. Aga see kõik tegi vaatemängu lahedamaks! Guillermo näitas mulle korra ette ka ja ta üritas siis ka mängida inglise keele! õpetajat. Oiii, ma sain naerukrambid juba sellest, kuidas ta rääkis! Näiteks karjus ta üle klassi "Where were you, fuck???!!" :D No pole mina ühtegi õpetajat kuulnud niimoodi rääkimas/karjumas, aga olgu. Roppusi ma küll enda teksti ei lisanud, aga üritasin anda endast parima, et jätta ikka hää mulje. Ja kogu selles armu-neliknurgas jäi see üks mitmenaisepidaja ikkagi õpetajaga :). Minu võit!
Siis tuli teiste kord. Meie saime jälle mõnuga naerda. Ja oligi tund läbi! Tulin koju.
Kodus istusin kohe elutuppa Uruguay juurde diivanile. Tahtsin talle sellest kulleri ja fotoka teemast rääkida, aga ta küsis kohe, kuidas mul täna läks ja mis me teatritunnis tegime. Latrasime sellest päris pikalt. Lõpuks ma ütlesin talle, et ma sooviks natuke tema abi saada, aga just sel hetkel koputas keegi uksele. Tomas tuli kuskilt koju. Ja kohe peale seda läks Uruguay minema, enne veel küsis mult, et kas ma saan hiljem talt seda küsida.. Olin nõus, sest arvasin, et ta läheb kuskile korraks välja. Tegelikult läks ta oma sõpradega Punta del Estesse õhtust sööma. Ilus elu!
Läksin siis kööki, kus Valentina juba sõi ja Reina pani mulle ka juba toidu ette. Imelikult vara, sest kell oli alles pool üheksa läbi natuke. Rääkisime oma päevast, muidugi poistest, sest tal on praegu neid sadu. Eile õhtul tegi ta lausa videokõnet ühega, keda ta juba kaks aastat arrrrrrrmastanud on :D. Siis tulid Leticia ja Reina sööma ning Valentina läks ära. Rääkisin nendega natuke trennidest ja teatritunnist jne. Kell 21.10 olime juba teleka ees. Õigemini mina, Paz ja Leticia. Leticia pani Pazi magama ja läks ise ka kuskile ära. Ma vaatasin telekast ühe seriaali lõpuni ning siis tuli Reina. Kõik olla juba magama läinud ja ta isegi oli sinna poole teel. Tulin ka siis alla ära. Kell oli alles pool kümme. Kuidagi väga vara kõik. Aga väsinud oleme ka.
Ilmast teen nüüd eraldi teema. Toimub midagi väga veidrat. Hommikul ärkasin üles ja nägin oma miniaknast, et ilm vist on pilves ja sajune. Tulin vannitoast välja - päike. Läksin üles - täiesti pilves. Kõndisin kooli - pilves. Kooli ajal - hull päike ja selge taevas. Kõndisin koolist koju - pilves. Läksin tagasi kooli - taevas tormiselt tume ja vihma tibutas. Teatritunni ajal lõi välku ja müristas ning korra läks meil ka vool ära. See viimane juhtus just siis, kui õpetaja ütles mulle, Anni, sina pead olema üks väga kuri ja halb õpetaja. Põmm, tuba pime :D. Ja see välgutamine jätkus ka siis, kui tagasi koju kõndisin, pluss veel vihma sadas, aga mitte väga hullusti. Jube ilus oli koju kõndida, sest kaugelt paistsid mäed ja just mägede taga lõik välku niiet järsku oli seal mägede taga kõik valge ja mägede ees pime! Ilus effekt tuli :).
Ja nüüd siis lõpetan.
Kodus tegin natuke õppimist, õigemini kirjutasin paberilt asju vihikusse ümber, sõin ja sättisin koolipoole. Teel sinna kohtusin Barbara ema-isaga. Nad tunnevad Uruguayd väga hästi, sest kunagi olla ta nende vastas majas elanud! Uuriti ikka, kuidas mul läheb ja kuidas perega lood on :). Ja mis kõige vahvam - kui Barbara ema mind nägi, ütles ta mulle kohe tere! Eesti keeles!!! Hästi meelde jäänud see sõna talle. Väga rohkem rääkida ei saanudki, sest kool ootas.
Esimesed tunnid olid matemaatikad II. See keerulisem osa, kus õpetaja seletab kõike ülikiirelt ja minul kui juhmil vahetusõpilasel läheb veidi rohkem aega vaja, et asja mõista. Tegelikult olen ma vist seda teemat isegi õppinud, aga me ju seal Eestis teeme kõike teistmoodi. Nende süsteem on väga veider. Kõike tehakse ikka ülikeeruliselt.
Kolmas tund oli kirjandus. Tunnis loeti mingit teksti ühest vanast raamatust, mis on veel vanas hispaania keeles. Mina ei saanud muhvigi aru rääkimata neist endist :D. Vahva oli kuulata, kuidas nad lugesid!
Ja viimased kolm olid kunstid. Nad alustasid eelmises tunnis sellise tööga, et meil on ees mingid kolm kasti kuidagi paigutatud ja ühe kasti peal veel kann ja nüüd peame selle kõik täpselt oma paberile joonistama. Ja hiljem ainult harilikku ja kustukummi kasutades ära värvima. Peab ütlema, et nad teevad siin kunsti ja joonestamise tundides ikka hullult lahedaid töid! Olin teistest ju ühe päeva maha jäänud, seega pidin kiiruga tegema, aga no kohe üldse ei tahtnud välja tulla. Õnneks lõpuks sain ikka jooned paberile ära kantud ja alustasin juba nö värvimisega :). Sain veel kiidusõnugi õpetajalt ja klassikaaslastelt! Ise väga ei kiidaks..
Siis tulin natukeseks koju. Sain kõne TNT postifirmalt, kelle käes on minu uus fotokas, aga sutskid ei taha mulle seda koju ära tuua. Öeldi, et pean ise Montevideosse järgi minema, kuigi meie nagu oleme maksnud kullerteenuse eest, mis peaks nagu koju kätte tooma. Isegi tavalise postiga toovad ju koju!!! Räägin kogu teema Uruguayle ära, et äkki ta oskab ja viitsib mind aidata. Ma veel hispaania keeles mingi firmaga möliseda ei oska.. :D
Teised lapsed tulid ka koju, aga kadusid kohe jälle kuskile ära. Sõin üksinda natuke ja 18.45 sättisin jälle kooli poole. Paz ei tahtnud mul täna jälle üldse minna lasta. Aa, muide. Hommikul, kui ma siin arvutis olin, tuli ta ka siia, näitasin talle Lottet ja talle täitsa meeldis. Siis ma hakkasin mingit oma asja jälle tegema ja tal hakkas igav. Lõbustas ta end sellega, et istus lambist mul siin põrandale maha ja hakkas inglise keeles!!! rääkima!! :D "Listen, please sit!" ja siis laulis miskit hispaania keeles natuke ja vahepeal rääkis jälle inglise keeles :) On ikka üks nummipummi küll.
Lõpuks sain ikka kooli tagasi. Ja algaski teatritund. Tunni algul sai üks klassivend Julio pahandada Guillermolt (õpetajalt), et tal olid jalas mingid dresspüksid, mis olid vist mingi sporditiimi omad. Ta vist kunagi mainis jah, et mingi spordiklubi fänniriietega (näiteks Nacionali t-särgiga) ei tohi tundi tulla. Aga mitte kedagi meist ei häirinud see, ainult õpetajat.. Ja kusjuures Julio on varem ka nende pükstega meil tunnis käinud ja siis pole miskit häda olnud.. Nüüd õpetaja lõpuks märkas. Ütleme nii, et Guillermo on paika pannud väga karmid reeglid, aga tund ise on tegelikult väga lahe! Mulle meeldib. Seda küll, et riided peaksid olema mugavad vabaaja riided, millega saad liigutada jne (ehk siis teksased mitte), aga no see on küll absurd, et ta kohe nii palju nende riietega nokib.. Vahet ju ei ole!
Aga tund ise oli tõesti lahe. Jätkasime oma eilset tööd, aga täna oli meil 20 aega, et täpselt välja mõelda, milline meie etendus olema peaks. Ehk siis mitte nii palju improvisatsiooni. Pidime mõtlema, kes täpselt kes on, millal ta lavale tuleb, millal ta lavalt läheb, kunas ta räägi jne.. Mina olin ikka üks paha õpetaja, kellel on armusuhe oma õpilasega. Etendus algas sellega, et ma andsin kahele tüdrukule, üks neist samuti selle õpilasega suhtes, inglise keele tundi. Pidin olema üks väga karm ja kuri õpetaja, kes väljaspool oma kutiga on väga lilleline ja tore. Ja kuidas Guillermo mul karjuda käskis!! Õudne, mul hakkas hiljem lausa kurgus natuke valus. Aga see kõik tegi vaatemängu lahedamaks! Guillermo näitas mulle korra ette ka ja ta üritas siis ka mängida inglise keele! õpetajat. Oiii, ma sain naerukrambid juba sellest, kuidas ta rääkis! Näiteks karjus ta üle klassi "Where were you, fuck???!!" :D No pole mina ühtegi õpetajat kuulnud niimoodi rääkimas/karjumas, aga olgu. Roppusi ma küll enda teksti ei lisanud, aga üritasin anda endast parima, et jätta ikka hää mulje. Ja kogu selles armu-neliknurgas jäi see üks mitmenaisepidaja ikkagi õpetajaga :). Minu võit!
Siis tuli teiste kord. Meie saime jälle mõnuga naerda. Ja oligi tund läbi! Tulin koju.
Kodus istusin kohe elutuppa Uruguay juurde diivanile. Tahtsin talle sellest kulleri ja fotoka teemast rääkida, aga ta küsis kohe, kuidas mul täna läks ja mis me teatritunnis tegime. Latrasime sellest päris pikalt. Lõpuks ma ütlesin talle, et ma sooviks natuke tema abi saada, aga just sel hetkel koputas keegi uksele. Tomas tuli kuskilt koju. Ja kohe peale seda läks Uruguay minema, enne veel küsis mult, et kas ma saan hiljem talt seda küsida.. Olin nõus, sest arvasin, et ta läheb kuskile korraks välja. Tegelikult läks ta oma sõpradega Punta del Estesse õhtust sööma. Ilus elu!
Läksin siis kööki, kus Valentina juba sõi ja Reina pani mulle ka juba toidu ette. Imelikult vara, sest kell oli alles pool üheksa läbi natuke. Rääkisime oma päevast, muidugi poistest, sest tal on praegu neid sadu. Eile õhtul tegi ta lausa videokõnet ühega, keda ta juba kaks aastat arrrrrrrmastanud on :D. Siis tulid Leticia ja Reina sööma ning Valentina läks ära. Rääkisin nendega natuke trennidest ja teatritunnist jne. Kell 21.10 olime juba teleka ees. Õigemini mina, Paz ja Leticia. Leticia pani Pazi magama ja läks ise ka kuskile ära. Ma vaatasin telekast ühe seriaali lõpuni ning siis tuli Reina. Kõik olla juba magama läinud ja ta isegi oli sinna poole teel. Tulin ka siis alla ära. Kell oli alles pool kümme. Kuidagi väga vara kõik. Aga väsinud oleme ka.
Ilmast teen nüüd eraldi teema. Toimub midagi väga veidrat. Hommikul ärkasin üles ja nägin oma miniaknast, et ilm vist on pilves ja sajune. Tulin vannitoast välja - päike. Läksin üles - täiesti pilves. Kõndisin kooli - pilves. Kooli ajal - hull päike ja selge taevas. Kõndisin koolist koju - pilves. Läksin tagasi kooli - taevas tormiselt tume ja vihma tibutas. Teatritunni ajal lõi välku ja müristas ning korra läks meil ka vool ära. See viimane juhtus just siis, kui õpetaja ütles mulle, Anni, sina pead olema üks väga kuri ja halb õpetaja. Põmm, tuba pime :D. Ja see välgutamine jätkus ka siis, kui tagasi koju kõndisin, pluss veel vihma sadas, aga mitte väga hullusti. Jube ilus oli koju kõndida, sest kaugelt paistsid mäed ja just mägede taga lõik välku niiet järsku oli seal mägede taga kõik valge ja mägede ees pime! Ilus effekt tuli :).
Ja nüüd siis lõpetan.
Tuesday, April 2, 2013
Pikk päev, hea päev.
Oehhh, sai läbi see kiire päev!
Hommikul äratus üheksast, söök ja natuke arvutit. Siis pidin kirjatarvete poodi minema, et osta ruudulisi vihikuid, mis siin maal on muide väga haruldased asjad! Kõik vihikud on joonelised, isegi mates!! Läksin üles, et oma minekust teada anda, aga Reina palus mul kohe nurgapoodi ka minna. Tegin seda. Õigus, alates eilsest pidin hakkama ise enda pesu pesema, kuna Reina ei jõua lihtsalt kõigi riideid pesta.. Pole ju tegelikult väga raske, masin peseb, aga olin nõus. Enne poodi minekut panin järgmise hunniku pessu ja teised kuivama.
Poes rääkisin jälle onuga juttu natuke, kuni ta mulle asjad ulatas. Ta sai muidugi teada, et mul täna oli juuksurisse aeg pandud :). Viisin siis söögid koju ja läksin oma vihikuid ostma. Esimeses poes oli järjekord ja mega aeglane müüa. Tuli ikka oma vanade tuttavate juurde poodi minna, mis asus küll palju kaugemal, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes sain kiiremini hakkama.
Kodus kirjutasin siis vihikuid natuke ümber, Paz liitus minuga ja muidugi ei suutnud ta oma suumulka kinni hoida.. Ütles mulle veel, et ta tahab ka niimoodi õppida nagu ma tol hetkel tegin. Ehk siis kirjutasin teksti vihikusse. Ning saabuski aeg kooli sättida.
Kui ma oma kõndimisega Barbara maja juurde jõudsin (jääb täpselt tee peale), mõtlesin, et vahva oleks Barbiga koos kooli jalutada ja just sel hetkel astus ta oma koduuksest välja! Tore. Koolis esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused. Igavad, samas üritasin natuke ikka kuulata. Kolmas-neljas tund matemaatika I, kus täna oli teemaks (a + b)2 = a2 + 2ab + b2 valem ja mõned ülesanded. Liiga lihtne. Ja meil oli veel kaks õpetajat tunnis.. Ma ei tea küll miks, aga mingi tädi tõesti tuli lambist meie tundi ja hakkas seal meie õige õpetaja juttu üle rääkima. Võibolla oligi asi nii plaanitud, ei tea.. Lucia igatahes sellest teemast näiteks aru ei saanud.. Oh-hullu..
Ja viimane tund oli inglise keel. Sellel aastal õpivad nad ära, kuidas kasutada present perfectit.. Järgmine aasta lõpuklassis hakkavad tegelema Past Perfectiga!!! Jeedas-maria! Iga tund ma ikka imestan, et meie koolisüsteemis on inglise keel ikka palju kõrgemal tasemel ja ma olen tohutult tänulik selle üle!!
Peale kooli tulin koju, sõin kiirelt puuviljasalatit, tõin natuke veel niiske pesu tuppa ära, sest vihma tibutas terve päev, panin voodisse puhtad linad ja sättisin end jälle minekule. Kell 17.30 oli siis juuksuris aeg kinni pandud. Lõikasin otsi. Ei juhtu just väga tihti, kui näitad juuksurile näppudega, palju umbes lõigata ja ta lõikab VÄHEM! Tavaliselt lõigatakse ikka kaks korda rohkem maha! Aga minu juuksed jäid ikka suhteliselt pikaks.. Oleks võinud isegi nõksa rohkem ära võtta... Õnneks nüüd on nad tervemad! Aga juuksur tegi veel ühe vea. Ta tegi kõik mu juuksed enne lõikust seal kraanikausis täiesti märjaks! Tavaliselt mul nii pole tehtud.. Seega juuksuritädil läks minu juuste kuivatamiseks aega rohkem, kui nende lõikamiseks! Juuste lõikus läks maksma 130 peesot ehk umbes 5,5 eurot.. Päris odav võrreldes sellega, mis siin mujal küsitakse (üle 200 peeso)..
Ja saingi jälle kooli minna. Teisipäeviti ja kolmapäeviti saan ma nüüd käia teatri tundides nagu hobina. Kuna aga ma jõudsin kooli tagasi teatri tunni algusest tund aega varem, siis läksin otsisin oma klassikaaslased üles. Neil oli parasjagu käimas tantsutund. Natuke ootasin väljas, et vahetunni ajal minna küsima, kas võin ka liituda, aga nad ei väljunud vahetunniks. Läksin siis ukse taha piiluma ja juba õpetaja viipas käega ja kutsus mu sisse. Terve klass oli kohe niiiii rõõmus ja hõiskasid "ANNNIIII!!!" Neil oli parasjagu käsil mingi kirjutamine, seega otsustasin minna teatri õpetajalt küsima, kas võin edasi ta tundides käia.. Sain loa! Niiet nüüd on asi täitsa kindel. Läksin tagasi tantsutundi vaatama ja siis nad lõpetasid kirjatöö ja hakkasid liigutama!! Ja õpetaja ütles, et ma pean ka kaasa tegema :D. Teemaks olid balleti positsioonid (esimene kuni kuues) ja varvaste asendid (kikivarvul, täistallal jne..). Õppisime need selgeks ja oligi tund läbi.
Tuli teater. Ohõudust! Poleks arvanud, et asi nii karmiks läheb.. Tunni algul rääkis õpetaja meile, et iga tund saame me hinde tunnitöö eest. Kes aga puudub sel päeval, saab automaatselt ühe, mis toob tema keskmist hinnet muidugi alla. Kuidagi saab seda parandada ka, aga ma ei saanud pihta kuidas. Minul ju need hinded ei loe! Keeruline teema. Ta tegi meile veel mingi blogi, kuhu paneb järjest koduseid töid ja asju üles ning esimene on juba üheksandaks aprilliks vaja ära teha. Need tööd tuleb valmis kirjutada A4 lehele ja kirjavigu ei tohi olla!!! :D Vaene mina.. Ja siis ütles ta, et 24. juuli minnakse Montevideosse teatrisse Solis, kus on sel päeval avatud ustepäev vms. No kurja! Ei võinud kuu aega varem teha, onju! Ma ju tulen kümnendal ära.. :(
Õnneks siis hakkasime jälle oma tavapärase soojendusega pihta. Number nelja juures oli vaja teha hüpe. Kõik oli jumala normaalne, vahepeal õpetaja seletas midagi ja alustasime otsast. 1 - kõndisime.. Järsku karjus õpetaja number neli ja ma ei tea, mis minul juhtus, aga ma karjusin selle peale jumala kõva häälega "Buum!!" :D. See lihtsalt ise tuli mu suust välja! Ja muidugi hüppasin kah. Hakkasin siis kõva häälega naerma, aga mitte keegi teine ei saanud aru, mis mul juhtus :D :D. Õpetaja peatas veel kogu värgi, et tulla mu juurde ja küsida, mis juhtus. Jumala surmtõsised olid nad! :D See ajas mind veel rohkem naerma. Ütlesin, et midagi ei juhtunud.. Ja jätkasime oma soojendust. Siis pidime järsku aegluubis kõndima. Ja ma muidugi ei suutnud üldse naeru sel hetkel pidada. Kõik olid jumala vait ja siis ma järsku purskasin jälle naerma :D :D. Õpetaja pidi mind lausa korrale kutsuma.. :D Ups. Proovisin rahuneda. Peale soojendust jagati puudujad eelmisel tunnil moodustatud kahte gruppi ja algas taaskord improvisatsioon. Need, kes eelmises tunnis käisid, teadsid juba, mis teemal peab improviseerima, aga kaks meie grupist (mina ja Maica) ja kaks teisest grupist ei teadnud midagi ja keegi ei tohtinud meile rääkida ka. Pidime nö etenduse ajal aru saama, milles point on. Meie grupi teemaks oli mitmenaisepidamine. Ehk siis Juliol oli mitu armukest. Kõigepealt ma mängisin Julio last, aga siis õpetaja peatas meie etenduse ja rääkisime natuke teemast. Ütles, et kõik neli naist peavad olema Julio armukesed. Ja mulle ütles veel, et ma pean olema õpetaja. Oh seda nalja. Aga saime humoorikalt hakkama!
Teise grupi teema oli peretüli, mis oli samuti omamoodi naljakas. Ja saigi tund läbi. Järgmine kord, ehk siis homme vist jätkame.
Küsisin eile perelt luba, et äkki ma tohiksin kunstiklassiga veel natuke kunstitundi kaasa teha, sest me ju alustasime seal ühe laheda tööga, mille ma tahaks ikka ära lõpetada. Võisingi. Ehk siis peale teatrit oli meil kunst. Töö sain juba kahjuks üsna lõpuni, mõned detailid veel lisada. Väga kahju.. Tahaks veel käia, aga samas ma sain täna tõesti aru, et kui ma õhtuti käiks, siis oleks perega lood üsna kurvavõitu.. :( Vähemalt saan teatriga jätkata!
Kell kümme jõudsin koju, teised olid veel üleval, aga sööma pidin ikka üksi. Peale sööki mõtlesin seal elutoas Leticia ja Uruguay seltsis istuda, aga uni tuli nii peale, et tulin alla ära. Pidin veel seda ka siin ju kirjutama. Uruguay ütles mulle veel, et ta käis juba Club Minases uurimas, et kas ma saan selle pere all käima hakata ja sealt anti nõusolek! Seal mul ju juba vanad sõbrad.. Pean homme vist siis läbi minema :)
Olge mõmmid! :)
Hommikul äratus üheksast, söök ja natuke arvutit. Siis pidin kirjatarvete poodi minema, et osta ruudulisi vihikuid, mis siin maal on muide väga haruldased asjad! Kõik vihikud on joonelised, isegi mates!! Läksin üles, et oma minekust teada anda, aga Reina palus mul kohe nurgapoodi ka minna. Tegin seda. Õigus, alates eilsest pidin hakkama ise enda pesu pesema, kuna Reina ei jõua lihtsalt kõigi riideid pesta.. Pole ju tegelikult väga raske, masin peseb, aga olin nõus. Enne poodi minekut panin järgmise hunniku pessu ja teised kuivama.
Poes rääkisin jälle onuga juttu natuke, kuni ta mulle asjad ulatas. Ta sai muidugi teada, et mul täna oli juuksurisse aeg pandud :). Viisin siis söögid koju ja läksin oma vihikuid ostma. Esimeses poes oli järjekord ja mega aeglane müüa. Tuli ikka oma vanade tuttavate juurde poodi minna, mis asus küll palju kaugemal, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes sain kiiremini hakkama.
Kodus kirjutasin siis vihikuid natuke ümber, Paz liitus minuga ja muidugi ei suutnud ta oma suumulka kinni hoida.. Ütles mulle veel, et ta tahab ka niimoodi õppida nagu ma tol hetkel tegin. Ehk siis kirjutasin teksti vihikusse. Ning saabuski aeg kooli sättida.
Kui ma oma kõndimisega Barbara maja juurde jõudsin (jääb täpselt tee peale), mõtlesin, et vahva oleks Barbiga koos kooli jalutada ja just sel hetkel astus ta oma koduuksest välja! Tore. Koolis esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused. Igavad, samas üritasin natuke ikka kuulata. Kolmas-neljas tund matemaatika I, kus täna oli teemaks (a + b)2 = a2 + 2ab + b2 valem ja mõned ülesanded. Liiga lihtne. Ja meil oli veel kaks õpetajat tunnis.. Ma ei tea küll miks, aga mingi tädi tõesti tuli lambist meie tundi ja hakkas seal meie õige õpetaja juttu üle rääkima. Võibolla oligi asi nii plaanitud, ei tea.. Lucia igatahes sellest teemast näiteks aru ei saanud.. Oh-hullu..
Ja viimane tund oli inglise keel. Sellel aastal õpivad nad ära, kuidas kasutada present perfectit.. Järgmine aasta lõpuklassis hakkavad tegelema Past Perfectiga!!! Jeedas-maria! Iga tund ma ikka imestan, et meie koolisüsteemis on inglise keel ikka palju kõrgemal tasemel ja ma olen tohutult tänulik selle üle!!
Peale kooli tulin koju, sõin kiirelt puuviljasalatit, tõin natuke veel niiske pesu tuppa ära, sest vihma tibutas terve päev, panin voodisse puhtad linad ja sättisin end jälle minekule. Kell 17.30 oli siis juuksuris aeg kinni pandud. Lõikasin otsi. Ei juhtu just väga tihti, kui näitad juuksurile näppudega, palju umbes lõigata ja ta lõikab VÄHEM! Tavaliselt lõigatakse ikka kaks korda rohkem maha! Aga minu juuksed jäid ikka suhteliselt pikaks.. Oleks võinud isegi nõksa rohkem ära võtta... Õnneks nüüd on nad tervemad! Aga juuksur tegi veel ühe vea. Ta tegi kõik mu juuksed enne lõikust seal kraanikausis täiesti märjaks! Tavaliselt mul nii pole tehtud.. Seega juuksuritädil läks minu juuste kuivatamiseks aega rohkem, kui nende lõikamiseks! Juuste lõikus läks maksma 130 peesot ehk umbes 5,5 eurot.. Päris odav võrreldes sellega, mis siin mujal küsitakse (üle 200 peeso)..
Ja saingi jälle kooli minna. Teisipäeviti ja kolmapäeviti saan ma nüüd käia teatri tundides nagu hobina. Kuna aga ma jõudsin kooli tagasi teatri tunni algusest tund aega varem, siis läksin otsisin oma klassikaaslased üles. Neil oli parasjagu käimas tantsutund. Natuke ootasin väljas, et vahetunni ajal minna küsima, kas võin ka liituda, aga nad ei väljunud vahetunniks. Läksin siis ukse taha piiluma ja juba õpetaja viipas käega ja kutsus mu sisse. Terve klass oli kohe niiiii rõõmus ja hõiskasid "ANNNIIII!!!" Neil oli parasjagu käsil mingi kirjutamine, seega otsustasin minna teatri õpetajalt küsima, kas võin edasi ta tundides käia.. Sain loa! Niiet nüüd on asi täitsa kindel. Läksin tagasi tantsutundi vaatama ja siis nad lõpetasid kirjatöö ja hakkasid liigutama!! Ja õpetaja ütles, et ma pean ka kaasa tegema :D. Teemaks olid balleti positsioonid (esimene kuni kuues) ja varvaste asendid (kikivarvul, täistallal jne..). Õppisime need selgeks ja oligi tund läbi.
Tuli teater. Ohõudust! Poleks arvanud, et asi nii karmiks läheb.. Tunni algul rääkis õpetaja meile, et iga tund saame me hinde tunnitöö eest. Kes aga puudub sel päeval, saab automaatselt ühe, mis toob tema keskmist hinnet muidugi alla. Kuidagi saab seda parandada ka, aga ma ei saanud pihta kuidas. Minul ju need hinded ei loe! Keeruline teema. Ta tegi meile veel mingi blogi, kuhu paneb järjest koduseid töid ja asju üles ning esimene on juba üheksandaks aprilliks vaja ära teha. Need tööd tuleb valmis kirjutada A4 lehele ja kirjavigu ei tohi olla!!! :D Vaene mina.. Ja siis ütles ta, et 24. juuli minnakse Montevideosse teatrisse Solis, kus on sel päeval avatud ustepäev vms. No kurja! Ei võinud kuu aega varem teha, onju! Ma ju tulen kümnendal ära.. :(
Õnneks siis hakkasime jälle oma tavapärase soojendusega pihta. Number nelja juures oli vaja teha hüpe. Kõik oli jumala normaalne, vahepeal õpetaja seletas midagi ja alustasime otsast. 1 - kõndisime.. Järsku karjus õpetaja number neli ja ma ei tea, mis minul juhtus, aga ma karjusin selle peale jumala kõva häälega "Buum!!" :D. See lihtsalt ise tuli mu suust välja! Ja muidugi hüppasin kah. Hakkasin siis kõva häälega naerma, aga mitte keegi teine ei saanud aru, mis mul juhtus :D :D. Õpetaja peatas veel kogu värgi, et tulla mu juurde ja küsida, mis juhtus. Jumala surmtõsised olid nad! :D See ajas mind veel rohkem naerma. Ütlesin, et midagi ei juhtunud.. Ja jätkasime oma soojendust. Siis pidime järsku aegluubis kõndima. Ja ma muidugi ei suutnud üldse naeru sel hetkel pidada. Kõik olid jumala vait ja siis ma järsku purskasin jälle naerma :D :D. Õpetaja pidi mind lausa korrale kutsuma.. :D Ups. Proovisin rahuneda. Peale soojendust jagati puudujad eelmisel tunnil moodustatud kahte gruppi ja algas taaskord improvisatsioon. Need, kes eelmises tunnis käisid, teadsid juba, mis teemal peab improviseerima, aga kaks meie grupist (mina ja Maica) ja kaks teisest grupist ei teadnud midagi ja keegi ei tohtinud meile rääkida ka. Pidime nö etenduse ajal aru saama, milles point on. Meie grupi teemaks oli mitmenaisepidamine. Ehk siis Juliol oli mitu armukest. Kõigepealt ma mängisin Julio last, aga siis õpetaja peatas meie etenduse ja rääkisime natuke teemast. Ütles, et kõik neli naist peavad olema Julio armukesed. Ja mulle ütles veel, et ma pean olema õpetaja. Oh seda nalja. Aga saime humoorikalt hakkama!
Teise grupi teema oli peretüli, mis oli samuti omamoodi naljakas. Ja saigi tund läbi. Järgmine kord, ehk siis homme vist jätkame.
Küsisin eile perelt luba, et äkki ma tohiksin kunstiklassiga veel natuke kunstitundi kaasa teha, sest me ju alustasime seal ühe laheda tööga, mille ma tahaks ikka ära lõpetada. Võisingi. Ehk siis peale teatrit oli meil kunst. Töö sain juba kahjuks üsna lõpuni, mõned detailid veel lisada. Väga kahju.. Tahaks veel käia, aga samas ma sain täna tõesti aru, et kui ma õhtuti käiks, siis oleks perega lood üsna kurvavõitu.. :( Vähemalt saan teatriga jätkata!
Kell kümme jõudsin koju, teised olid veel üleval, aga sööma pidin ikka üksi. Peale sööki mõtlesin seal elutoas Leticia ja Uruguay seltsis istuda, aga uni tuli nii peale, et tulin alla ära. Pidin veel seda ka siin ju kirjutama. Uruguay ütles mulle veel, et ta käis juba Club Minases uurimas, et kas ma saan selle pere all käima hakata ja sealt anti nõusolek! Seal mul ju juba vanad sõbrad.. Pean homme vist siis läbi minema :)
Olge mõmmid! :)
Monday, April 1, 2013
Trennid-hobid
Tänasega algas jälle pihta koolinädal ja nüüd vist ei ole enam pikka aega mõtet vaheaega oodata. Kiidan!
Hommikul ärkasin üheksast, käisin pesus ja söömas. Kohe peale söömist aga läksin välja uurima, kus ma saaks endale mõne tegevuse leida, mida vabal ajal harrastada. Kõigepealt läksin kultuurimajja, kus jutu järgi pidi isegi tangot tantsida saama. Otsisin sealt tühjast majast mõnd inimhinge ja lõpuks leidsin ühe mehe ja ühe naise. Naine tuli minuga rääkima ja ütles, et alles kell 12.30-18.30 saan tulla oma küsimust esitama, sest siis on õiged prouad kohal. Ehk siis peale kooli pidin läbi hüppama. Edasi läksin kohalikku nö huvikooli. Seal üks noorem tädi rääkis mulle kõik ära. Osadest asjadest ei saanud ma arugi, et mis nad teevad, aga kui ma lõpuks ütlesin, et ma olen vahetusõpilane, siis ta hakkas kõike palju paremini seletama. Tema jutt oli tegelikult koguaeg väga segane.. Suu ei tahtnud üldse liikuda.. Aga sain siis teada mõned klassid (kitarritunnid, akrobaatika selle pika paelaga, mis laest alla ripub, karikatuur, araabiatantsud jne..) ja nende kellaajad.. Kahjuks nad enamus kattuvad minu teatritundidega koolis (kuhu ma muide sain loa minna!!! JESS) ja kui aus olla, siis nad minu jaoks väga huvitavad ei ole.. Kui ära hakkasin minema ja juba suur aitähh olin ära öelnud, siis tädi küsis minult, kas ma oleks huvitatud, kui ta minust ühe loo kuskil kirjutaks. Ta on ajakirjanik. Mul pole selle vastu muidugi midagi ja andsin talle oma telefoninumbri. Lubas helistada. Tore. Hakkasin tagasi kodu poole kõndima ja tahtsin ühest juuksuriärist ka läbi hüpata, et aega kinni panna, aga seal oli ikka mega rahvas!! Loobusin kavatsusega hiljem tagasi tulla. Kodus sain oma koti alla ära panna ja kui üles jõudsin palus Reina mul nurgapoodi minna ja mõned asjad tuua. Olin lahkelt nõus.
Nurgapoe müüa on mulle juba tuttav mees. Andsin talle ostunimekirja kätte ja lasin tal oma tööd teha. Ise vaatasin niisama. Samal ajal rääkisime mõnusalt juttu. Ikka minust ja Eestist ja ilmast ja et ka siin on kunagi lund sadanud, aga siis, kui see onu alles väike oli.. Ja kuna see pood asub juuksuriärist üle tee, siis teadis ta ka, et ma tahtsin juuksurisse minna. On ikka luuremees. Aga siin on need nurgapealsed poed vahvad, sest maksma ei pea :D. Või no kõik su ostud pannakse kirja ja siis kuu lõpus või algul maksad kõik korraga ära! Vahva süsteem, eks? Koju tulin kahe raske kilekotiga.
Kodus vaatasin pool tunnikest arvutis ringi ja uurisin, et äkki seal Club Minases, kus ma kunagi ujumas käisin, on miskit teha. Üritan ikka asju oma päevakava järgi sättida. Aga kuna see on nii kallis, siis pean veel mõtlema.
Sõin koos Paziga lõunat ja sättisin kooli poole. Paz hakkas peaaegu nutma sellepärast! Ta kohe üldse ei tahtnud, et ma kooli läheks.. Nii kurb, samas nii armas.. Aga läksin.
Esimesed tunnid olid inglise keeled. Olin nii nördinud, sest Luciat, mu ainsat sõpra selles klassis, ei olnud! Sattusin lausa paanikasse. Natuke sõnumineerimist ja selgus, et ta ei pea inglise keeles käima, sest ta tegi aasta algul eksami ja kui selle teed hästi, siis ei pea terve aasta inglise keeles käima! Pluss ta ju võtab eraldi tunde kuskil. Aga inglise keel oli vahva. Õpetajaks vanemas eas meesterahvas, kes minu arvates nägi oma halli vuntsiga välja rohkem nagu füüsika õpetaja. Poleks iial arvanud, et tema inglise keelt õpetab! Minu kõrvale istus üks teine klassiõde, et ma saaks ka ikka näha, mis nad seal tunnis teevad. Siin ju kõigil ainult paberkoopiad õpikutest.. Õpikuid siin koolis ja vist isegi siin maal ei kasutata. Aga tegelikult see tüdruk ei osanud üldse inglise keelt niiet pidin talle tõlkima. Mul on ikka kohutavalt hea meel, et minul see inglise keel suus on!
Järgmine tund oli keemia, kus õpetaja andis mulle teada, et ta vaatas natuke internetist Eesti kohta ja teab nüüd enam-vähem, kust ma tulen.. Tore. Ülejäänud aja passisin tühja, sest neil on praegu käsil teema, mis mind kohe üldse ei huvita! Tore on olla vahetusõpilane. Kahju ainult, et juba sügisest peab tuupima hakkama.
Ja istusime Luciaga kõige taha..
Filosoofia. Mõtlesin natuke nalja teha ja õpetajale mitte öelda tunni algul, et ma olen vahetusõpilane jne.. Siin õpetajad ju teevad iga tunni alguses kohalolekukontrolli ja alati küsivad, kas neil jäi keegi lugemata. Ütlesime seekord, et ei. Filosoofiat mul varem olnud ei ole selle klassiga. Aga kuna tunniteema oli niiiii igav, siis hakkasin joonistama. Lihtsalt vahemärkusena, et igavatest asjadest ma väga ei üritagi aru saada :).. Järsku õpetaja küsis: "Mida sina seal taga arvad sellest (teemast, mis nad just rääkisid ja mille ma lasin ühest kõrvast sisse, teisest välja)?" Algul ma ei saanud arugi, et ta minult seda küsis, aga siis ma ütlesin ära, et ma olen vahetusõpilane ja ma ei saa väga aru. Õpetaja ütles selle peale ainult, et hea, et ütlesid. Jätkasin joonistamisega. Peale tundi ta ikka küsis üle, et kas ma ei saa millestki aru, aga seletasin talle ära, kuidas asjalood on :D.
Kirjandus. Õpetaja on seal väga ilus ja tore. Kirjutasime palju selles tunnis. Kirjutada mulle siin meeldib, kui tempo just liiga kiire pole!
Ja matemaatika II. Meil on siin kaks matemaatikat, üks I ja teine II. I on üldine mate ja see on kõikidel klassidel. II on aga ainult reaalklassil. Ohõudust, millise tempoga me mingit asja pidime joonestama ja samal ajal ka kirjutama. Ma ei saanud muhvigi aru. Pull oli veel see, et enne joonestasime asja ära, rääkisime ära, milline nurk võrdub millisega jne ja alles pärast hakkasime õppima, kuidas, seda asja üldse õigesti joonestada.. Veider, aga olga pealagi.
Sellest kuust hakkavad meil iga nädal ka keemia ja füüsika praktikumid olema! Klass jagati kolmeks, mina pidin kolmandas olema (NB! Ma olen nüüd täitsa klassinimekirjas!), aga kuna Lucia on esimeses, siis küsisin õpetajalt, kas võin vahetada. Võisin. Esmaspäeviti on meil siis füüsika praktikum. Täna rääkisime ära, kuidas peavad need tööd kõik paberile kantud olema ja järgmine esmaspäev alustame esimese tööga. Tore, praktikum mulle meeldib.
Peale kooli pidin siis uuesti kultuurimajja minema. Lucia otsustas minuga kaasa tulla. Tee peal muidugi lollitasime palju ja nalja sai kõvasti. Kultuurimajas olid nüüd õiged prouad ja härrad kohal, aga mulle öeldi, et nad ei tea veel, mis kursused neil üldse olema hakkavad. Aga nädalalõpul paluti tagasi tulla. Olgu.
Ütlesin Luciale tsau ja tulin kodupoole. Värava ees aga otsutasin uuesti minna sinna juuksurisse vaatama, et äkki saan nüüd aja kinni panna. Sain. Homme pool kuus. Jei!
Kodus tuli väike "teeaeg", väike "arvutiaeg" ja suurem "pereaeg". Rääkisin Uruguayle ja Leticiale ära minu homse päevaplaani. Ehk siis küsisin neilt luba, kas ma siis võin oma teatritundidega jätkata ja et kas ma natuke võin joonestamises ka edasi käia ja selle laheda töö ära lõpetada. Saingi loa! Ehk siis homme tuleb MEGA pikk päev. Siis rääkisime veel nendest trennidest ja tuli välja, et mu perel on Club Minase perepilet! Küsisin, kas nad on mind ka nõus sinna lisama oma pere alla ja nad on! Uruguay isegi ütles, et tema maksab minu eest ja ma võin teha seal kõike, mis soovin. Muidugi viisaka inimesena ütlesin, et ma maksan oma osa ikka ise. Nüüd see mulle nii kallis ei tulekski, arvatavasti 460 peesot ehk umbes 19 euri kuus.. Enne oli üle 50-ne.. Saaksin jälle ujumas hakata käima ja lisaks aeroobikat ka veel. Leticia vist hakkas ka nüüd ujumas käima :D Arvatavasti jään selle variandi juurde, aga kui me Luciaga kultuurimajja kõndisime, nägin ka mingit maja, kus on samuti aeroobika ja pilates.. Algul mõtlesin, et homme hüppan sealt ka läbi ja vaatan, mida nad pakuvad, aga nüüd vist ei ole enam mõtet :). Loodan, et kolmapäeval saan end siis kuskile jälle kirja pandud!
Homme tuleb hull päev niiet kaon ära tuttu!
Olge musid-kallid-paid!
Hommikul ärkasin üheksast, käisin pesus ja söömas. Kohe peale söömist aga läksin välja uurima, kus ma saaks endale mõne tegevuse leida, mida vabal ajal harrastada. Kõigepealt läksin kultuurimajja, kus jutu järgi pidi isegi tangot tantsida saama. Otsisin sealt tühjast majast mõnd inimhinge ja lõpuks leidsin ühe mehe ja ühe naise. Naine tuli minuga rääkima ja ütles, et alles kell 12.30-18.30 saan tulla oma küsimust esitama, sest siis on õiged prouad kohal. Ehk siis peale kooli pidin läbi hüppama. Edasi läksin kohalikku nö huvikooli. Seal üks noorem tädi rääkis mulle kõik ära. Osadest asjadest ei saanud ma arugi, et mis nad teevad, aga kui ma lõpuks ütlesin, et ma olen vahetusõpilane, siis ta hakkas kõike palju paremini seletama. Tema jutt oli tegelikult koguaeg väga segane.. Suu ei tahtnud üldse liikuda.. Aga sain siis teada mõned klassid (kitarritunnid, akrobaatika selle pika paelaga, mis laest alla ripub, karikatuur, araabiatantsud jne..) ja nende kellaajad.. Kahjuks nad enamus kattuvad minu teatritundidega koolis (kuhu ma muide sain loa minna!!! JESS) ja kui aus olla, siis nad minu jaoks väga huvitavad ei ole.. Kui ära hakkasin minema ja juba suur aitähh olin ära öelnud, siis tädi küsis minult, kas ma oleks huvitatud, kui ta minust ühe loo kuskil kirjutaks. Ta on ajakirjanik. Mul pole selle vastu muidugi midagi ja andsin talle oma telefoninumbri. Lubas helistada. Tore. Hakkasin tagasi kodu poole kõndima ja tahtsin ühest juuksuriärist ka läbi hüpata, et aega kinni panna, aga seal oli ikka mega rahvas!! Loobusin kavatsusega hiljem tagasi tulla. Kodus sain oma koti alla ära panna ja kui üles jõudsin palus Reina mul nurgapoodi minna ja mõned asjad tuua. Olin lahkelt nõus.
Nurgapoe müüa on mulle juba tuttav mees. Andsin talle ostunimekirja kätte ja lasin tal oma tööd teha. Ise vaatasin niisama. Samal ajal rääkisime mõnusalt juttu. Ikka minust ja Eestist ja ilmast ja et ka siin on kunagi lund sadanud, aga siis, kui see onu alles väike oli.. Ja kuna see pood asub juuksuriärist üle tee, siis teadis ta ka, et ma tahtsin juuksurisse minna. On ikka luuremees. Aga siin on need nurgapealsed poed vahvad, sest maksma ei pea :D. Või no kõik su ostud pannakse kirja ja siis kuu lõpus või algul maksad kõik korraga ära! Vahva süsteem, eks? Koju tulin kahe raske kilekotiga.
Kodus vaatasin pool tunnikest arvutis ringi ja uurisin, et äkki seal Club Minases, kus ma kunagi ujumas käisin, on miskit teha. Üritan ikka asju oma päevakava järgi sättida. Aga kuna see on nii kallis, siis pean veel mõtlema.
Sõin koos Paziga lõunat ja sättisin kooli poole. Paz hakkas peaaegu nutma sellepärast! Ta kohe üldse ei tahtnud, et ma kooli läheks.. Nii kurb, samas nii armas.. Aga läksin.
Esimesed tunnid olid inglise keeled. Olin nii nördinud, sest Luciat, mu ainsat sõpra selles klassis, ei olnud! Sattusin lausa paanikasse. Natuke sõnumineerimist ja selgus, et ta ei pea inglise keeles käima, sest ta tegi aasta algul eksami ja kui selle teed hästi, siis ei pea terve aasta inglise keeles käima! Pluss ta ju võtab eraldi tunde kuskil. Aga inglise keel oli vahva. Õpetajaks vanemas eas meesterahvas, kes minu arvates nägi oma halli vuntsiga välja rohkem nagu füüsika õpetaja. Poleks iial arvanud, et tema inglise keelt õpetab! Minu kõrvale istus üks teine klassiõde, et ma saaks ka ikka näha, mis nad seal tunnis teevad. Siin ju kõigil ainult paberkoopiad õpikutest.. Õpikuid siin koolis ja vist isegi siin maal ei kasutata. Aga tegelikult see tüdruk ei osanud üldse inglise keelt niiet pidin talle tõlkima. Mul on ikka kohutavalt hea meel, et minul see inglise keel suus on!
Järgmine tund oli keemia, kus õpetaja andis mulle teada, et ta vaatas natuke internetist Eesti kohta ja teab nüüd enam-vähem, kust ma tulen.. Tore. Ülejäänud aja passisin tühja, sest neil on praegu käsil teema, mis mind kohe üldse ei huvita! Tore on olla vahetusõpilane. Kahju ainult, et juba sügisest peab tuupima hakkama.
Ja istusime Luciaga kõige taha..
Filosoofia. Mõtlesin natuke nalja teha ja õpetajale mitte öelda tunni algul, et ma olen vahetusõpilane jne.. Siin õpetajad ju teevad iga tunni alguses kohalolekukontrolli ja alati küsivad, kas neil jäi keegi lugemata. Ütlesime seekord, et ei. Filosoofiat mul varem olnud ei ole selle klassiga. Aga kuna tunniteema oli niiiii igav, siis hakkasin joonistama. Lihtsalt vahemärkusena, et igavatest asjadest ma väga ei üritagi aru saada :).. Järsku õpetaja küsis: "Mida sina seal taga arvad sellest (teemast, mis nad just rääkisid ja mille ma lasin ühest kõrvast sisse, teisest välja)?" Algul ma ei saanud arugi, et ta minult seda küsis, aga siis ma ütlesin ära, et ma olen vahetusõpilane ja ma ei saa väga aru. Õpetaja ütles selle peale ainult, et hea, et ütlesid. Jätkasin joonistamisega. Peale tundi ta ikka küsis üle, et kas ma ei saa millestki aru, aga seletasin talle ära, kuidas asjalood on :D.
Kirjandus. Õpetaja on seal väga ilus ja tore. Kirjutasime palju selles tunnis. Kirjutada mulle siin meeldib, kui tempo just liiga kiire pole!
Ja matemaatika II. Meil on siin kaks matemaatikat, üks I ja teine II. I on üldine mate ja see on kõikidel klassidel. II on aga ainult reaalklassil. Ohõudust, millise tempoga me mingit asja pidime joonestama ja samal ajal ka kirjutama. Ma ei saanud muhvigi aru. Pull oli veel see, et enne joonestasime asja ära, rääkisime ära, milline nurk võrdub millisega jne ja alles pärast hakkasime õppima, kuidas, seda asja üldse õigesti joonestada.. Veider, aga olga pealagi.
Sellest kuust hakkavad meil iga nädal ka keemia ja füüsika praktikumid olema! Klass jagati kolmeks, mina pidin kolmandas olema (NB! Ma olen nüüd täitsa klassinimekirjas!), aga kuna Lucia on esimeses, siis küsisin õpetajalt, kas võin vahetada. Võisin. Esmaspäeviti on meil siis füüsika praktikum. Täna rääkisime ära, kuidas peavad need tööd kõik paberile kantud olema ja järgmine esmaspäev alustame esimese tööga. Tore, praktikum mulle meeldib.
Peale kooli pidin siis uuesti kultuurimajja minema. Lucia otsustas minuga kaasa tulla. Tee peal muidugi lollitasime palju ja nalja sai kõvasti. Kultuurimajas olid nüüd õiged prouad ja härrad kohal, aga mulle öeldi, et nad ei tea veel, mis kursused neil üldse olema hakkavad. Aga nädalalõpul paluti tagasi tulla. Olgu.
Ütlesin Luciale tsau ja tulin kodupoole. Värava ees aga otsutasin uuesti minna sinna juuksurisse vaatama, et äkki saan nüüd aja kinni panna. Sain. Homme pool kuus. Jei!
Kodus tuli väike "teeaeg", väike "arvutiaeg" ja suurem "pereaeg". Rääkisin Uruguayle ja Leticiale ära minu homse päevaplaani. Ehk siis küsisin neilt luba, kas ma siis võin oma teatritundidega jätkata ja et kas ma natuke võin joonestamises ka edasi käia ja selle laheda töö ära lõpetada. Saingi loa! Ehk siis homme tuleb MEGA pikk päev. Siis rääkisime veel nendest trennidest ja tuli välja, et mu perel on Club Minase perepilet! Küsisin, kas nad on mind ka nõus sinna lisama oma pere alla ja nad on! Uruguay isegi ütles, et tema maksab minu eest ja ma võin teha seal kõike, mis soovin. Muidugi viisaka inimesena ütlesin, et ma maksan oma osa ikka ise. Nüüd see mulle nii kallis ei tulekski, arvatavasti 460 peesot ehk umbes 19 euri kuus.. Enne oli üle 50-ne.. Saaksin jälle ujumas hakata käima ja lisaks aeroobikat ka veel. Leticia vist hakkas ka nüüd ujumas käima :D Arvatavasti jään selle variandi juurde, aga kui me Luciaga kultuurimajja kõndisime, nägin ka mingit maja, kus on samuti aeroobika ja pilates.. Algul mõtlesin, et homme hüppan sealt ka läbi ja vaatan, mida nad pakuvad, aga nüüd vist ei ole enam mõtet :). Loodan, et kolmapäeval saan end siis kuskile jälle kirja pandud!
Homme tuleb hull päev niiet kaon ära tuttu!
Olge musid-kallid-paid!
Subscribe to:
Posts (Atom)