Monday, April 8, 2013

Käige kukele oma tolliga!

Hommikul pidin jälle vara ärkama. Õudne. Ja kui ma tagasi tulen ja Viljandi Gümnaasiumisse vapra sammuga astun, pean ma ju veel varem tõusma hakkama ja see ei ole üldse naljakas. Väkk.
Hommikusöögiks väga midagi valmistada ei viitsinud ja ega enne aeroobikat end ju täis ka pugida ei tahtnud, seega võtsin õuna omale. Hakkasin seda sööma ja Uruguay ja Valentina imestasid mul seal kõrval, et kas ma ainult õuna peale jäängi. Nad siin ikka väga kindlad, et ma pean dieeti, aga mul lihtsalt pole isu ennast täis õgida ja pärast ähkida ja puhkida :). Ei pea mina mingit dieeti. Ma ei suuda ennast sundida millestki loobuma, sest kõige paremad viljad on ikka keelatud viljad, või mis?

Aeroobika oli laheee! :) Sai tantsu vihtuda üle saja aasta! Ulme kiire tempo oli peal ja ikka läks sassi ka, aga ei olnud hullu. Oli veel hullemaid sasistajaid :D. Väga mõnus. Õpetaja oli sama, kes reedelgi. Aga meid oli täna ikka päris palju. Koos õpetajaga vist isegi 9.. Aga ruumi jagus kõigile!

Peale kooli tõttasin koju, sest tuli meelde, et mul hakkab nüüd ju esmaspäeviti keemia praktika olema kell 11.30. Pidime veel sinna TNT-sse helistama Uruguayga täna. Muidugi oli tema ära unustanud kogu loo, kui ma küsisin, et kas ta äkki nüüd siis helistaks sinna. Jäi mulle lolli näoga otsa vahtima, et mis-kuhu-miks. Andsin talle paar vihjelauset ja siis tal tuli meelde. Helistasimegi.
Selgus, et kui saadetud asi ületab 200 dollari väärtuse, siis pean ma selle saadetise kätte saamiseks maksma veel 60% mingit maksu!!!! No kurat. Minu kaamera maksiski üle 200 dollari, aga pakile oli peale kirjutatud, et see on kingitus ja 50 dollari väärtuses. Nüüd ongi jama, et kuidas nemad seda teavad, et see maksis tegelikult üle 200 ?? 146 dollarit veel juurde maksta on ikka mega palju ja ma kavatsen homme seal kõva lärmi teha!!! Ehk siis homme lähen ma Montevideosse Uruguay ja Leticiaga, sest nad peavad arsti juurde minema ja siis olid nõus minuga sinna TNT-sse minema.. Igatahes, terve päev on selle nõmeda asja pärast mu tuju ka suhteliselt jama olnud.

Ja kogu selle jama pärast ma keemia praktika tundi ei jõudnudki. Aga kuna meid on kolme gruppi jaotatud ja kuna ma olen kõikvõimas vahetusõpilane, siis mõtlesin, et lähen Luciaga samasse gruppi. Koolis tegime väikest vahetust ka laupäevaste filosoofia tundidega, niiet nüüd meil laupäeviti tunde pole!! Wupiduu!
Esimesed tunnid olid inglise keeled, kus ma ikka kaasa teen, aga jamh.. Suhteliselt mõtetu minu jaoks.
Järgmine oli keemia, mina joonistasin. Neljas tund filosoofia, joonistasin. Viies tund kirjandus, mina joonistasin, aga kuulasin ka, mis teised räägivad. Tunni alguses läks lambist jutt selle peale, et tekkis diskussioon (ei tea, kas see nüüd on õige sõna, aga ma mõtlesin seda ikka tükk aega) - kas piim on kasulik või mitte? Isegi internetist otsiti infot. Pool klassi olid ühe poolt, pool teise poolt. Ma jäin jälle nende kahe vahele. Või no tegelikult ma arvan, et piim on ikka kasulik, aga mulle ta lithsalt enam väga ei maitse. Ainult kakaoga joon ja see on ikka väga njampsik.
Ja viimane tund oli matemaatika II. Õpime praegu Thalese teoreemi. Aga muidugi teeme seda viisil, millest ma kunagi midagi näinud ega kuulnud pole.. Minu arust see polegi Thalese teoreem.. :D
Peale tunde oli meie grupil veel füüsika praktika. Tegime eelmises tunnis alustatud tööd edasi. Täitsa huvitav värk! Ja täitsa lõpp, siin saan ma lõpuks füüsikast midagi aru!!!

Peale kooli nägime Eugeniat ja Paulat. Läksime neid tervitama. Siis nägime veel mõnd vana klassiõde nagu Agustina ja Marikena. Oli tore klass.

Jõudsin koju värava taha. Lasin kella. Keegi ei tulnud ust avama. Lasin veel kella. Ikka keegi ei tulnud. Ootasin vähemalt kümme minutit, aga keegi ei tahtnud ust lahti teha. Siis läksin ühte poodi, panin omale telefoni natuke raha peale ning siis sain Letilt küsida, et kas keegi mulle värava teeks lahti või on nad tõesti kõik kodust läinud juba. Tõsi, mitte kedagi polnud kodus, aga ütles, et juba tulevad. Siis jõudsid Tomas ja Lolo jalkamängult, Lolo ema tõi nad siia, ja kui nemadki avastasid, et ma seal konutan üksi ja kedagi kodus pole, helistasid nad Leticiale. Leti ütles kohe Tomasele, kus võti peidetud on ja saimegi tuppa sisse. Mina pidin seal 20 minutit ootama enne, kui lõpuks sisse sain.. Rääkisin siis natuke tarkmees Reioga asjad üle homse kohta ja läksin üles. Kell oli juba seitse läbi ja kõht oli ilgelt tühi. 20.15 algas ju ujumine. Aga kodus ei olnud mitte midagi, mida süüa. Reina läks poodi. Ma siis tulin jälle alla ja panin oma asjad seni kaua kokku. Õnneks poolest Reina tuli suurte söögikottidega ja sain omale juustusaia teha :). Enne ujumist paras, või mis? Siis ütles Leticia mulle, et ma peaks Valentinaga koos boksitrenni minema klubisse, aga mind kohe üldse ei tõmba selline asi. Muidugi oleks tore Valentinaga miskit koos teha, aga tema tahab ainult boksimisse minna. Ei tea, pean veel mõtlema. Pluss veel see on minu ujumistrenni ajal..

Ujumas jagati meie grupp jälle pooleks, need kes õpivad alles õiget tehnikat ja need, kes juba aja peale hullu panevad. Ma olin selles esimeses. Mõnus. Aijaa, enne trenni käisin apteegist ka läbi ja ostsin omale kõrvatropid. Kahjuks väga ei mõju :(. Vastikud kõrvad mul..

Kodus sõime Leti, Valentina ja Reinaga õhtust. Nad olid juba alustanud ja kui ma jõudsin, istusin laua äärde toolile ja tahtsin veepudelit võtta. Sealt lendas aga kork Reina söögitaldrikusse. Reina ise pani mulle samal ajal toitu köögikapi juures. Ütlesin vabandust, aga korgi täpsus ajas tõesti natuke naerma. Isegi Leticia ja Valentina naersid. Siis kuulsin Reinat seal kapi juures pahaselt ütlemas: "Oi kui naljakas...!" Nagu maailmalõpp oleks olnud.. Aga ei lasknud mina enda meelt sellel kõigutada. Las nuriseb.

Ja nüüd tuttu, sest hommikul kell kaheksa suundume juba Montevideo poole :)

Kallid-musid

No comments:

Post a Comment