Taeva servalt kiigun alla, vabana kui sinikirjulind!

Täna algas minu päev taaskord enam-vähem pool kaksteist. Leidsin kõrvalvoodist ka Camila, kes mängis telefoniga mingit mängu.. Ja ta ei olnudki juba kell pool üheksa üleval nagu tavaliselt.. Ja siis ka helises telefon ning tõusimegi üles. Hommikusöögiks jõin kolm klaasi vett ja ühe minipiruka moodi saiakese.. väga mini.. Vanaema jooksis kööki ja ütles, et ma ei tohi palju süüa, sest varsti juba lõuna. Tal oli õigus.. juba umbes 40 minti hiljem istusime lõunasöögi lauas ja õgisime. Peale sööki tulin tagasi oma tuppa, olin natuke arvutis. Saime YFUlt e-kirja, mille kirjutas Maite. Ja muidugi ei suuda ta ka seda ilma negatiivse toonita kirjutada. Peale kõige muu kirjutas ta sinna näiteks, et need, kes ei räägi praeguseks juba selget hispaania keelt, ei austa Uruguay kultuuri ega keelt ning näitvad, et nad ei ole sellest maast huvitatud.. Ühesõnaga, kõik, mis ta kirjutas, pani mind ja kaasvahetusõpilasi tundma halvasti. Rääkisin Johannaga sellest pikalt.

Ja siis tuli kõne.. Ja mis te arvate, kes helistas?? Muidugi Maite!! Ütles mulle, et kolmapäeval ta läheb külastab seda uut pere, räägib nendega ja siis saab teada, kas saan sinna kolida või mitte. Rääkisime terve see aeg hispaania keeles. Lõpus ta küsis, kas peab inglise keeles mulle hoopis seletama... Õnneks sain kõigest aru ja ei pidanud tema meelt pahandama. Meie kõne lõppes. Ütlesin seda kõike Gabrielale edasi, kes kohe läks teistele rääkima. Siis helises jälle telefon. Helistas uuesti Maite ja ütles, et KOLMAPÄEVAL KOLINGI teise perre. Ta tuleb võtab mu kell neli peale ja viibki ära mu :). Tegelikult hakkas täitsa kahju ja pabin tuli ka jälle sisse, aga Tiina ütles, et kõik läheb hästi :). Ta on ikka tore tidrik. Ja kindlasti läheb kõik hästi!!

Kahest küsis Gabriela mult, kas ma äkki tahan saada koos Camilaga linna, kes oli sel ajal suundumas oma inglise keele eksamile. Olin päri, panin asjad kokku ja sõitsime linna. Spordiklubisse jõudsin juba umbes 14.05 ja 14.10 olin valmis basseini hüppama. Arvasin küll, et praegu oli vanemate inimeste aeg, kes seal ilma treenerita ujuvad, aga kui olin jõudnud trepist üles ujula juurde, kuulsin oma treeneri häält ja nägin, et mingid tüübid olid basseinis. Kedagi teist meie trennist peale minu ei olnud. Treener saatis minu ka siis ühele reale, kus kedagi ei olnud ja käskis kohe kroolima hakata. Siinkohal mainin, et meie trenn pidi algama alles pool kolm. Varsti tulid lõpuks meie trenni omad ka ja siis treener ütles, et nüüdsest on igapäev tunnid kella kahest. Minu real olevad inimesed olid kõik natuke pettunud, sest pool kolm läheb meile palju paremini peale.. Täpselt paras aeg jääb lõunasöögi ja trenni vahele. Aga no mis seal ikka. Meie trenn lõppes juba kell 14.45.. Ehk siis mõned said ainult 15 minutit ujuda.. :D Hea, et ma ikka varem jõudsin. Aga peale trenni nägin vanaema, Camila tädi ja Lucianot riietusruumide ees istumas. Täna oli Lucianol esimene ujumisetund :). Kuna meie ujula seinas on klaasuksed, kust saab otse spordiklubi kohvikusse minna, siis seisime seal ja vaatasime, kuidas ta ujub. Oli nunnupunnu küll. Üks treener vedas teda muudkui mööda basseini ringi ja nii pool tundi järjest. Kui neil tund lõppes, tulin jala koju.

Kodus rääkisin jälle natuke empsi-issiga ja arutasime jõulu asju. Kell seitse läksin Chicoga jalutama. Tegime täna täitsa suure tiiru, niiet see loom on nüüd omadega täiesti läbi. Peale seda veetsin natuke aega Lucianoga ja siis algas "teeaeg" . Ütleme nii, et pidasin vastu, olen tubli! Iga kord hakkavad nad võrdlema minu uut pere ja enda pere, minu uut elamist ja enda elamist, rikkust ja vaesust. Täna ma lihtsalt vahepeal hakkasin oma mõtteid mõtlema, kui nad samal ajal oma võrdlust pidasid. Ja õnneks lõpuks läks jutt ikka millelegi muule, aga kuidagi oli see ikka minuga seotud.. Las nad olla omaette ja võrrelgu, kui tahavad. Aga siis. Lõppes meie teeaeg ja Gabriela käsutas mind kohvrit pakkima. Panin peaaegu et kõik oma asjad juba kohvrisse ära.. Tavaliselt ma pakin asju paar tundi enne äraminekut, aga nüüd juba paar päeva. Rahuldasin nende mõtted :). Mul on ikka niii palju asju..

Ja homme teen tänutäheks oma vanale perele frikadellisuppi õhtusöögiks :). Njammiiii!!! Sööks lausa ise kõik ära! Loodan, et tuleb maitsev! :)

Ja nüüd olen jälle niisama ja kuulan ansamblit nimega "Vägilased". Kolm-neli.. HEA BÄND!!

Olge vahvad! Tsauksti :)

Voodlane

Jouksti!
Eile öösel pidin ikkagi filmi vaatama, sest meil olid külalised ja nad olid nii minu toas kui ka elutoas ja magada poleks ju siis saanud. Vaatasin tunni jagu filmi ära ja selleks ajaks oli kolitud ainult elutuppa. Panin arvuti kinni ja otsustasin tudile minna. Kell oli kaks öösel. Aga ei.. Nad kuulasid seal kõrvaltoas muusikat ja oleks nad siis mõnel heal lool kõlada lasknud. Ei.. Ma ei teagi lõpuks, mis kell ma magama jäin.

Hommikul ärkasin sellepärast alles 11.48 ja läksin kohe pessu. Seejärel miniminihommikusöök ja juba varsti lõunasöök. Kõht sai spagettidest ja sellest ilgelt magusast magustoidust nii täis, et järgmised pool tundi lihtsalt vedelesin voodis ja ei teinud mitte midagi. Siis otsustasin nõksa keelt jälle arendada ja hakkasin õppima. See jäi varsti aga pooleli, sest tuli meelde, et jalanõude kapp haises hullusti hallituse järgi. Mõtlesin, et uurin siis asja ja kuna ma hoian seal ka oma mate nõusid, mis Patricia mulle kinkis, siis leidsin sealt oma väikse mate topsi üleni hallituse seest. Jäkkkkk.. Hakkasin seda siis küürima, võtsin apiks lusika, aga no ei tahtnud täiesti puhtaks minna. Peab viina kuskilt sebima.. Äkki siis läheb. Vähemalt sai haisu kapist välja!

Edasine päev on kulgenud ikka väga igavalt. Lihtsalt tühja passimine. Käin koguaeg mööda maja ringi, et äkki leiab tegevust, aga mitte kui midagi. Väljas oli torm ja sinna ka ei saanud minna. TORE! Äkki homsest läheb elu paremaks.. Siis tuleb ju keegi yfukas seda peret külastama ja minu endajuurde võtmist arutama :) Äkki saan nende otsuse homme teada ja kui ei, siis äkki teisipäev... EI JÕUA ENAM OODATA!!! Gabriela ka küsib mitu korda päevas, kas uudiseid on.. Huvitav, kas ta ei jõua ka ära oodata, millal ma lähen, või on ta lihtsalt uudishimulik.. Arvan ikka viimast.. Ega ma nii halb laps nüüd ka ei olnud.

Ei teagi, kas selle vihmase ilma või natuke rohkem tegusama nädala pärast on mingi suur uni ka peal..

Ongi kõik. Tsau

Neli seina ja teater.

Eile õhtul siis jäi õhtusöögil käimata ja vaatasin hoopis Kariibimere Piraatide teist osa. Lõpp jäi arusaamatuks, aga juba kolmas osa tõmbab :). Samal ajal, kui mina filmi vaatasin, Camila juba norskas minu kõrval. Järsku helises kuskil kaheteist ajal öösel telefon. Lauatelefon. Gabriela kohe jooksis teisest toas siia. Ei saanud mina aru, kes oli. Vaatasin oma filmi rahulikult edasi, järsku keegi karjub akna tagant: "Anni, kas Camila on ka seal?" Ütlesin, et on küll ja hakkasin Camilat üles ärata, sest see ju ei kuule magades midagi. Aga siis jooksis jälle Gabriela siia ja ütles vist midagi kaduge minema sarnast. Pöördusin jälle oma filmi juurde tagasi ja siis sai rahulikult lõpuni vaadatud. Peale filmi üritasin magama jääda, aga uni ei tahtnud kohe üldse peale tulla. Ei tea, mis viga oli.

Hommikul ärkasin kümnest, et juba peale hommikusööki kohe linna minna. Kutsusin Camila ka kaasa, algul küll vaatas vähe kõhkleva näoga, aga tuli siiski. Käisime ta ema töö juurest ka läbi ja seal läks jutt öö peale. Ma päris täpselt aru ei saanud, aga Gabriela vist oli mu peale pahane, et ütlesin, et Camila on kodus.. Nojamh. Ajasime oma asjad ära ja tulin tagasi koju. Terve ülejäänud päeva rääkisin emmega, hiljem veel issi ja reioga ja õhtul ka vanaema, vanaisa, onkeli, Monsa ja "äää"ga (Otto on nimeks). Oli vahva :). Päev täis pere!

Kell oli juba 19.45 ja kell 20.15 pidi algama mingi asi teatris, mida pidime Gabriela ja vanaemaga vaatama minema. Gabrielat ei olnud kodus ja keegi teine küll kuskile end sättimas ei olnud. Läksin siis asja uurima ja tuli välja, et vanaema ei lähe ja Camilal on sõbrad külas ja ta ei olekski pidanud minema. Tänks, et mulle ütlesite, sõbrad! Aga kuna tervet päeva ka siin nelja seina vahel ei tahtnud enam veeta, siis kamandasin Camila mind linna viima, täpsemalt Gabriela töö juurde ja sealt läksimegi Gabrielaga teatrisse. Algul ootasime kuskil 20 mintsa seal teatri ukse taga ja kui sisse saime, siis pidime muidugi kohe teise ritta jooksma.. Nojamh. Teate neid orkestreid, kes marssides pilli mängivad? Tegemist oli umbes selle taolise klubiga. Algus oli täitsa paljulubav, aga seda ainult esimene laul. Siis enam seda marsimise bändi ei olnud ja edasi läks asi ainult üksikute lauljate kordamööda laval käimisest ja ühesuguse häälega laulmiseks. Ma ausalt ei saa aru, kuidas siin saavad kõikidel lauljatel nii sarnased hääled olla??!! See oli minu jaoks natuke igav. Vahepeal käis laval üks järjekordne tüdruk laulmas, kellel olid ka taustatantsijad. Üks neist suutis kogu vaatepildi ära rikkuda, sest pingutas nii räigelt üle oma tantsimisega, et kohe valus hakkas :D.. Siis tuli lavale Simmo. See Reio sõber. Okei.. Temale vääääga sarnane isik ja hakkas laulma midagi sellist:

Minul oli nalja palju. Siis käisid kuskil eemal koridoris mingid kaks pauku. Arvatavasti kellelgi kukkus midagi, aga minu mõtted olid ülejäänud kammaiijaa ajal sellel, et kui peakski mingi tulistamine toimuma, kuhu ma siis peidaks. Sellelt trallilt tulime umbes 21.45 ära, sest Gabriela arust oli kell juba väga palju ja ta tahtis koju tulla ja oma Camilakest näha. Sinna kontserdile tuli ka Gabriela poe omanik, kes juba peale esimesi laule jalga lasi. Ta ausalt ei paista selline inimene olevat, kes käiks sarnastel üritustel, aga seekord oli ta vist mingi toetaja. Ei pidanud väga vastu :D.

Tulime siis kodupoole, mina sattusin jälle kuust vaimustusse. Ei ole küll täiskuu, aga väga väga ilus ikkagi. Jõudsime koju, Camilat ei olnud, mina hakkasin oma õhtusööki, puuviljasalatit lõikuma ja siis tuli ka Camila oma kuti ja Manueliga. Taas külalised. Aaa, muide.. Camila käis täna juuksuris ka. Nüüd on tal umbes sarnane soeng nagu Tiina Tublil, aga oma mustade juuste sisse lasi ta lisada punast ja sinist. Gabriela ütles selle peale, et talle ei meeldi, aga kui ta nii tahab, siis las olla.. Vanaema ja Camila läksid sellepärast lausa tülli :D Naljaninad..

Filmi vist ei jõuagi täna vaadata, sest nett on niii ulme aeglane meil siin täna millegipärast. Ei tea..

Olge vahvad ja homme jälle! :)

Ei tea.

Eile õhtul mõtlesin, et olen tubli ja lähen juba kell kaksteist magama. Aga ei. Kell oli juba 01.20 midagi, kui arvuti kinni läks. Juhtub. Hommikul ärkasin jälle äratuse peale, sest tegemist oli palju. Mida ma tegin, see jäägu saladuseks. Täna oli ka meie koolilastel viimane eksam - bioloogia! Camila oli oma sõpradele toeks. Ma pole teda täna kordagi näinud.. Kodus käis küll lõunal, aga kui mina oma lõuna lõpetasin ja oma asjadega jälle tegelema hakkasin, tuli tema ja läks otse lõunasöögi lauda. Ja siis oli kell juba 14, kui ma avastasin, et pean kiirustama. Trenn oli algamas. Õnneks jõudsin õigeks ajaks. Aga erilist tundi meil täna ei olnudki. Tunni alguses küsis üks tüdruk, kas meil võiks täna vaba tund olla, sest on reede ja treener oli nõus. Seega toimus lihtsalt hullamine ja enam-jaolt ühest basseini otsast teise vee all ujumine. Peale kooli käisin poes, ostsin omale mikrofoniga odavad kõrvaklapid, sest läpaka mikrofon otsustas lihtsalt katki minna.. Enne minu reisile minekut olime me küll nii heas suhtes, aga kui tagasi koju jõudsin ja läpaka avasin, oli mu mikker mind maha jätnud. Kurb. Linnas kohtasin ka selle pere tütart, kellega eile kohtumas käisin. Peale tere ei saanudki midagi öelda, sest neil paistis oma sõbrantsiga väga kiire olevat.
Tulin siis koju ära, rebisin mikri pakendist lahti ja alustasin vestlust perega. Nendega sai ka terve õhtu räägitud. Kaheksa aeg sai käidud miniteeajal, sest pidime ju õhtusöögile minema. Luciano oli nii armas!! Talle oli ostetud mini suuruses mate nõu ja ta ise valas omale sinna täitsa kuuma vett ja jõi oma isiklikku matet! Ma ei teadnudki, et talle see üldse maitseb :). Siis tuli aga Gabriela koju ja ütles, et see jääb ära.. Asi oli vist rahaga seotud, aga nüüd töökaaslastel vist ei olnud seda.. Kahju. Ootasin midagi põnevamat tänasest õhtust. Aga siis hakkasin Gretsu ja Britsuga jutustama. Väsinud inimeste emotsioonid on kõik ühesugused. Või siis oli tegu lihtsalt tuimade eestlastega ja minu emotsioonilisus on märgatavalt selle nelja kuuga muutunud.. Või võib siis arvestada fakti, et teil oli seal kell juba pool kaks öösel ja neil oli raske arvestuste nädal selja taga.. Viimane vist on kõige õigem variant.
Ja üks kurb fakt veel. Minu hostõde vist on minust juba nii lahti öelnud, et me väga ei suhtlegi enam.. Täna nägin teda esimest korda alles nüüd, kui kell saab kohe kümme. Ja ta ei tulnud mulle isegi tere ütlema.. Ja kui olen talt eelnevatelt päevadelt midagi küsinud/palunud, siis teeb ta alati selle võltsi naeratuse näo ette.. Ei tea.. Ja nüüd pandi ka minu toa uks kinni.. Kõik on väga veider.
Uuelt perelt veel uudiseid ei ole saanud ja ma arvan, et saan need esmaspäeval, kui YFUst keegi nendega rääkima läheb.. Eks näis..

Aga olge tublid! Ja ärge mind unustage! Palun.

Anni

Tähtis vestlus.

Trallallaa ja kukimuki, tuju praegu väga hea!

Aga alustan ikka algusest :)
Eile öösel käis akna taga meil mingi kammaijaa.. Mingid tüübid, arvatavasti olid täis, karjusid meil siin Camilat koguaeg ja naersid hirmus kõva häälega. Camila ise midagi ei kuulnud. Ainult mina ja Gabriela kuulsime. Seega ei tea me ka, kes need olid. Aga mingi aja pärast nad vist väsisid meie tüütamisest ära ja me saime jälle rahulikult tudida. Ja siis hommikul läksid meie koerad jälle kaklema ja väiksemal oli vist isegi veri väljas. Mina pealt ei näinud, kuulsin läbi une ainult, kui kõvaks karjumiseks läks. Ärkasin siis lõpuks 10.30 äratuse peale, sõin hommikust ja varsti juba lõunast. Siis jõudis kätte trenniaeg. Täna oli meid 10. Minu rajal olime ainult kahekesi! Jei!
Peale trenni pidin vanaema ootama, et minna siis koos linna peale mõnda asja ostma ja Lucianole järgi. Ootasin teda lausa pool tundi seal pargipingi peal. Vahepeal nägin Eleonorat (Eugenia õde) ja ühte koolikaaslast, mõlemaga sai natuke isegi vesteldud. Lõpuks see vanaema siis tuli. Käisime mõnes poes ja siis läksime Luciano kooli. Kuna nad pidid minema bussiga koju, siis mina tahtsin minna ikka jala ja läksin siis üksi minema. Lucianot ei näinudki.. Tulin koju, leidsin siit jälle palju õpilasi ning kell oli juba viis läbi. Iga minutiga tuli see kell kaheksa lähemale.. Ja varsti oligi kell pool kaheksa ja oli vaja end riide panna. Lõikasin veel enne tuka ka ilusti ära, et nad mu silmi ka näeks... Ning kaheksast oligi Patricia ukse taga ja me sõitsime sinna.. Ärevus oli suur...

Ja siis ma nägin seda maja!! Päris suur on teine.. Ja garaažiuks oli lahti ning garaaži hoovi poolses seinas olev uks oli ka lahti, niiet bassein oli väga ilusti näha. Läksime siis värava taha ja Patricia lasi kella. Mina juba läbi akna silmasin üht onu, kes tuli ka ukse peale meilt küsima, kes me oleme :D Ütlesime ilusti, et oleme need ja need ja tulime siia selleks ja selleks ja siis käis mingi plärin värava juurest kuskil ja värav tuli lahti. Läksime siis trepist üles ja astusime majja sisse. Täitsa ulme.. Ma ei näinud kõike, aga kõik, mis ma nägin, oli ikka väga ilus! Pisut vanemas stiilis sisekujundus. Läksime läbi elutoa ja köögi maja hoovi, kus oli palju lapsi. Sellel pereemal on endal kolm last. Kaks poissi ja üks 12-aastane tütar. Poistest ma ei tea veel midagi, sest nad ei ela hetkel seal. Ja koos pereisaga on neil veel üks üliarmas kolmeaastane tütar. Ja kuna sellel 12-aastasel oli täna viimane koolipäev, siis tehti seal pidu. Läksime siis tagasi elutuppa suure söögilaua juurde, istusime toolidele ja hakkasime jutustama. Või no Patricia ja pereisa hakkasid. Varsti liitus nendega ka pereema, kes kuskilt koju tuli. Vestlesime umbes tunni ja kokku küsiti minu käest umbes kolm küsimust. Ja ühele neist ma ei jõudnudki vastata. Nad rääkisid koguaeg Patriciaga. Algul oli jutt küll minust ja Patricia ütles, et puht tema arvamusest olen ma siin praeguses kodus koguaeg üksi ja mul ei ole kellegagi rääkida. Täitsa tõsi! Aga edasi läks jutt selle peale, kuhu kooli nad peaksid oma lapse saatma :D Aga nii palju sain ma teada, et pereema töötab Montevideos ja pereisa reisib palju ringi töö asjus. Ja väiksel kolmeaastasel on hoidja, kes elab nendega, omab oma tuba ja oma vannituba. Küsiti mult, et kas mul on okei vahepeal ilma vanemateta seal olla nende töö tõttu.. Muidugi on okei! Praegu siin olen ma ju suht koguaeg üksi. Rääkisin neile veel, et mul ei ole palju sõpru ja mulle meeldib väga palju asju koos perega teha. Siis tuli jutuks veel, et 30. detsembril lähevad nad oma LA PALOMA koju kaheks kuuks elama ja küsiti, kas kas see on minu jaoks okei. Minu silmad lõid kohe 15 korda rohkem särama!!! :D Neil on seal maja ja nad vist tahavad seda veel rohkem suuremaks teha :) Ja selle pereema kaks poega vist tulevad ka Minasesse elama, niiet majas saab ikka väga palju lapsi olema! Kahju, et ma nende vanust ei tea.. Aga üldiselt tundusid pereema ja pereisa väga lahedad tüübid olema! Pereisal oli energiat väga palju ja ta käis kodus paljajalu ringi! Mulle ka meeldib siin paljajalu toas ringi käia, mitte jalanõudega! :) Pereema nägi välja väga noor ja ilus. Tal olid pikad juuksed.. pikad juuksed = palju punumist.. :) See kolmeaastane plikatirts oli praegu veel väga arg. Puges emme toolialla peitu :D Aga Luciano oli ka alguses väga arg, kuid nüüd kutsub mind oma õeks! Ja selle 12-aastase tüdruku kohta ei oska ma midagi öelda. Praegu olid tal sõbrad külas ja ma ei oska öelda, mis tema minust arvas.. Tal on ka pikad juuksed.. Ja blondid!!!! Midagi väga teistsugust siin. Kas ma juba ütlesin, et neil on maja taga bassein?? Ja basseini ääres kolm stiilset lamamistooli?? Mitte, et mu silmad mingit rikkust otsivad. Minu jaoks on lihtsalt praeguse kodu ja selle maja vahel suur-suur erinevus... Umbes tunnike sai lobisetud ja siis hakkasimegi Patriciaga tulema. Pereisa ütles mulle kohe kindlalt ja ja oli väga elevil, pereema oma vastust veel nii täpselt ei öelnud. Natuke peavad nad mõtlema, kuidas nende poistega saab ja kuidas ruumidega paigutada, aga kes teab, kes teab.. :) Pereema võttis Patricia numbri ja lubas teada anda. Esmaspäeval vist tuleb siis YFUst keegi nendega rääkima ja eks siis näeb, mis saab! :) Hoiame pöidlad pihus. Kui koju jõudsin, siis Patricia ja Gabriela rääkisid veel natuke omavahel, et kuidas oli ja nii. Siis läks Patricia ära ja ma läksin vaatama, kus teisedki on. Käimas oli teeaeg hoovis. Vanaema hakkas muidugi kohe pärima, kas ma rääkisin ikka kõigest, mis mulle meeldib, mis mitte ja mida ma tahan?? Ütlesin talle, et ja me rääkisime ja nad tundusid väga toredad inimesed olevat. Muidugi ei öelnud ma talle, kuidas nemad elavad ja mis neil kõik on... Nad olid juba liialt tõsised ja imeliku olekuga ning see oleks arvatavasti nende tuju rohkem alla viinud. Mängisin hoopis Lucianoga natuke ja siis ta ütles mulle, et ta ei taha, et ma kuskile mujale elama lähen.. See oli nii armas ja mul hakkas temast väga kahju.. Aga ma tulen talle kindlasti mitu korda külla :).

Kell üksteist (nii hilja) sõime alles õhtust ja siis Gabriela küsis minult, kas ma tahaksin tema ja ta töökaaslastega homme õhtusöögile minna. Camila läheb ka. Muidugi olin ma väga nõus, sest ta töökaaslased on väga lahedad inimesed! Ja õhtusöök kuskil väljas kõlas väga hästi! :) Ma ei tea küll milliseks see kujuneb, sest Gabriela paistab väga kurb olevat.. Loodame, et peagi läheb kõigil paremaks!! :) Peab minema.

Olge tublid.
Teie mina.

Uudised

Täna algas päev 10.30 äratusega. Läksin 10 minutit hilisemaks :). Ärkasin üles, pesin hamba, uurisin natukese virtuaalmaailma ja ootasin lõunat. Jõudis kätte lõuna, sõin üksi, sest kell kaks pidi algama mu ujumistrenn. JEHUU sain jälle trenni! Olen õnnelik. Ühest väljusin juba kodust, sest enne oli vaja veel minna trenni kuumaksu maksma. Jõudsin siis spordiklubisse ja mitte kedagi ei olnud. Ei olnud seal, kuhu tuleb oma kaart jätta ega seal, kus tuleb maksta. Ja trennini oli ka veel üle poole tunni aega niiet istusin trepile maha ja jäin ootama. Ühtegi teist minule juba varem tuttavat trennikaaslast ka ei olnud. Kuna maja oli suhtkoht tühi, tegin väikese tiiru mööda maja.. salaja.. Vaatasin üle saalid, mis jäid teisele korrusele. Vaatasin ka kohvikusse, kus käisid uudised ja mingit moodi oli härra Lembitu Kuuse sinna saanud.. Või siis keegi temaga väga sarnane onu. Veerand tundi enne kahte tuli lõpuks siis üks tuttav tüdruk ja kuna maksta ikka veel kellelegi ei olnud, läksin niisama sisse. Siis tulid veel kaks tüdrukut ja kolm poissi, keda ma varem näinud polnud ja koos läksime ujulasse. Kahest sulpsasime siis sisse ja ootasime. Ei tulnud seda õpetajat. Möödus 5 minutit, möödus 10 minutit.. Õpetajat ikka ei olnud, hakkasin ise endale trenni andma :). Kui juba 25 minutit möödas oli, tulid minu vanad semud uksest sisse.. Küsisin siis, et mis värk on, miks nad nii hilja tulid ja miks õpetajat ei ole.. Tuli välja, et vist sellest nädalast alates on meil trenn iga päev poole kolmest.. Nojamh.. Paar minutit peale kolme tuli lõpuks õpetaja ka ja mõni inimene veel.. Ja lõpuks oli meid kokku 14!!!! Kujutate ette, 14 inimest neljal rajal ja imepisikeses basseinis. Minu rajal oli 4 inimest. Hakkasime siis harjutusi tegema ja oh seda möllu, kui kroolimiseks läks! Aga muud ei olekski saanud ujuda, sest ruumiga oli ikka väga kitsas.

Umbes viis minutit peale kolme pidin trennist ära tulema, käisin pesus ja maksin oma kuumaksu ka ära. Kell neli pidi algama mu keeletund ja seega oli täitsa kiire. Jõudsin siis koju ja nii kui uksest sisse sain, hüüdis vanaema mu nime. Mõtlesin, et mis nüüd siis lahti ja läksin tema juurde nagu palutud. Ütles mulle siis, et YFUst helistati midagi uue perega seoses!!! ja ma pidin neile tagasi helistama ja küsima Lucianot. Sain siis telefoni ja YFU numbri ning helistasin. Vastu võttis keegi täitsa võõras hääl ja ütles, et Lucianot ei ole kontoris ja ta tuleb alles esmaspäeval. Olgu.. Viisin siis telefoni tagasi, aga vanaema ei jäänud sellega rahule. Helistas siis ise uuesti. Rääkisid seal midagi ja peale kõne ütles vanaema mulle, et kui Patricia tuleb, pean talle ütlema. Patricia tuli ja ütlesin vanaemale ka edasi. Siis nad rääkisid midagi ja kui me lõpuks Patriciaga oma tundi saime alustada ütles ta mulle, et tal on uudiseid, kas häid, seda ei tea veel. Nimelt üks pere olla minust väga huvitatud, aga enne lõplikku otsust tahaksid nad minuga kohtuda. Nad elavad Minases, Patricia ema kodu lähedal, neil on suur maja ja hoovis bassein, Patricia ütles ka, et ilus auto. Pereisa vend või õde (ei mäleta täpselt) töötab samas koolis, kus Patricia kehalise kasvatuse õpetajana. Seda ei tea, kas neil lapsi on, aga Patricia kahtles.. Kokku sai lepitud, et homme kell kaheksa lähme mina ja Patricia neid külastama. Oiii, milline närv on sees!! Mõtlesime siis Patriciaga, mida homme rääkida ja mida küsida ja mida öelda oma perele, kui sellest saabki minu uus pere.. Kui asi läheb hästi, siis reedel või esmaspäeval tuleb üks tädi YFUst, räägib nendega ja võibolla siis ka sõlmivad lepingu ja ma lähengi sinna elama!! Aga natuke vara on veel rõõmustada.. Hoidke mulle siis pöialt!!!

Peale tundi jagasin uudiseid oma perele Eestis ja olin natuke arvutis.. Jälle.. Aga siis jätsin arvuti sinna paika ja läksin vaatama, mis teised teevad. Pool kaheksat tegime teeaja, neil on see siiani käsil.. Homme lähen siis jälle trenni, loodan, et nii palju rahvast ei ole.. Üksi rajal on ikka palju-palju parem!!

Nõmedal kombel on tuppa meeletult sääski tulnud.. Rõvedad pisikesed elukad! Suudaks ilma nendeta ka elada, ausalt öeldes..

Aga olge tublid ja hoidke mulle pöialt!!!!

Suur kaal ja otsused

Täna äratas mind äratuskell 10.20. Ei taha magada siin! Sõin hommikust ja tegelesin oma asjadega. Siis sõin lõunat ja eile lubas Camila mulle, et tuleb minuga täna välja (oli vaja minna vaatama mõnd asja) enne oma õpilaste saabumist. Kui läksin talt küsima, kas lähme, vastas ta mulle, et ei saa, sest esimene õpilane pidi juba pool kolm tulema. Valetas taaskord, aga see ongi nende kultuur ja vaikselt hakkan harjuma :). Kutsusin siis Eugenia, kes oli kohe nõus! Tundub, et tal ei ole ka muud mitte midagi teha vaheajal, kui ainult kodus istuda ja inglise keele tundides käija. Siin on noorte seas väga populaarne väljas pool kooli kuskil mõnda keelt õppimas käija! Väga tublid. Aga selle-eest käivad ka vähem trennides. Läksin siis nats peale poolt kolme tema juurde ja nägin nende kodu kuuse ka ära.. Nende pereema on suur jõulude fänn. Kaunistamine oli kõik pooleli ja kuuse kaunistamine samuti, aga minu arust nägi see kuusk praegu juba lihtsalt superilus välja. Küljes olid ainult ehted. Ei mingit karda, paela ega tulukesi. Ja see oli väga-väga ilus! Terve nende kodu on varsti üliilus, sest pooleli on remont, aga enamus on tehtud ja kõik on lihtsalt super! Neil inimestel on maitset! :D Neil oli külas ka vanaonu, kes pidi peast natuke totu olema, aga minu jaoks oli ta naljakas :D Ajas vahvat juttu suust välja ja oli selline muhe vanamees! Läksime ja olime siis mõned tunnid Eugeniaga väljas ja siis ta ütles mulle, et kui homme ka vaja minna on, võin ta peale viite uuesti kutsuda. :D Pakun natuke tallegi tegevust enda aitamisega :D. Ja siis ta näitas mulle veel oma kodus ühte suurt muna, peaaegu nagu jaanalinnu muna ja ta lubas selle seest tühjaks teha ja koore mulle anda, et saaksin selle Eestisse viia! Oijeerum.. Ma ei kujuta ette, kuidas ma need asjad kõik sinna kohvrisse ära mahutan.. Mul juba praegu nii palju asju..

Kell pool kuus tormasin kodu poole, sest keeletund pidi kuuest algama, aga kui olin juba poolel teel, saatis Patricia sõnumi, et tuleb hoopis pool seitse ja see sobis mulle veel paremini. Keeletunnis rääkisime La Palomast, näitasin talle lauluvideot ja muidugi kurtsin muresid :D Aga viimasest on ta ise ka koguaeg väga huvitatud, niiet ma arvan, et ma ei piina teda sellega! Tahtsin talle veel tema mate nõud kaasa anda, mille ta tõi mulle, et ma La Palomale saaks kaasa võtta ja mida ma muidugi ei teinud. Ja siis ta ütles mulle, et need jäävad mulle ja ma pean ka need Eestisse viima :D Oioioii.. Keegi on huvitatud pakkumisest, et tuleb tühja kohvriga mulle külla, et saaksin oma asjad sinna kohvrisse panna, kui tagasipöördumine Eestisse on?? Lennupileti peab ise ostma ja orgunnima, aga täitsa tasuta võib minu juures ööbida ja siin süüa!! Näitan ka kõike huvitavat siin kodulinnas! :D Onju hea pakkumine..?? Keegi..??

Peale tundi, kell kaheksa olin ma dilemma ees.. Kas minna uude trenni ja ehk leida mõni sõps või minna vaatama Luciano esinemist. Otsustasin viimase kasuks, sest trenni ma saan teisel päeval ka minna ja Luciano esinemine oli perekondlik sündmus, mida ma olen siin korduvalt palunud. Ja tegelikult oli väga lõbus! Esines tema kool, kus iga vanuseklass tantsis ühe tantsu. Mõnel oli isegi täitsa vahva koreograafia! Sealt sain tulema umbes 21.15 ja kodus küsis Gabriela mult, kas tahan "teeajale" minna.. Olin natuke aega kuss, sest siis oli kell juba pool kümme.. Nii hilja ja teeajale.. Peale seda oleks veel kunagi pidanud õhtust ka sööma.. Otsustasin siis teeaja vahele jätte ja kohe oma puuviljasalatit lõikuma hakata. Gabriela läks minu juurest köögist ära teeajale vanaema juurde ja ma jäin üksi meie kööki oma salatikest sööma. Siis tuli vanaisa, kes nägi, et ma täitsa üksi ja tahtis mulle seltsi jääda. Istus siis minu juurde laua äärde toolile ja küsis mult: "Anni, kas sul on vanaisa?" Ütlesin talle, et lausa kaks. Selle peale ütles ta mulle: "Kaks?! Aga nüüd on sul kolm!" Ei osanud selle peale kohe midagi kosta.. Naeratasin ainult kohmetult, tegin "ehehh" ja sõin edasi. Nüüd olengi siin ja kohe hakkan vaatama oma eile pooleli jäänud filmi!

Kena lund ja kena ilma!