Friday, December 14, 2012

Ei tea.

Eile õhtul mõtlesin, et olen tubli ja lähen juba kell kaksteist magama. Aga ei. Kell oli juba 01.20 midagi, kui arvuti kinni läks. Juhtub. Hommikul ärkasin jälle äratuse peale, sest tegemist oli palju. Mida ma tegin, see jäägu saladuseks. Täna oli ka meie koolilastel viimane eksam - bioloogia! Camila oli oma sõpradele toeks. Ma pole teda täna kordagi näinud.. Kodus käis küll lõunal, aga kui mina oma lõuna lõpetasin ja oma asjadega jälle tegelema hakkasin, tuli tema ja läks otse lõunasöögi lauda. Ja siis oli kell juba 14, kui ma avastasin, et pean kiirustama. Trenn oli algamas. Õnneks jõudsin õigeks ajaks. Aga erilist tundi meil täna ei olnudki. Tunni alguses küsis üks tüdruk, kas meil võiks täna vaba tund olla, sest on reede ja treener oli nõus. Seega toimus lihtsalt hullamine ja enam-jaolt ühest basseini otsast teise vee all ujumine. Peale kooli käisin poes, ostsin omale mikrofoniga odavad kõrvaklapid, sest läpaka mikrofon otsustas lihtsalt katki minna.. Enne minu reisile minekut olime me küll nii heas suhtes, aga kui tagasi koju jõudsin ja läpaka avasin, oli mu mikker mind maha jätnud. Kurb. Linnas kohtasin ka selle pere tütart, kellega eile kohtumas käisin. Peale tere ei saanudki midagi öelda, sest neil paistis oma sõbrantsiga väga kiire olevat.
Tulin siis koju ära, rebisin mikri pakendist lahti ja alustasin vestlust perega. Nendega sai ka terve õhtu räägitud. Kaheksa aeg sai käidud miniteeajal, sest pidime ju õhtusöögile minema. Luciano oli nii armas!! Talle oli ostetud mini suuruses mate nõu ja ta ise valas omale sinna täitsa kuuma vett ja jõi oma isiklikku matet! Ma ei teadnudki, et talle see üldse maitseb :). Siis tuli aga Gabriela koju ja ütles, et see jääb ära.. Asi oli vist rahaga seotud, aga nüüd töökaaslastel vist ei olnud seda.. Kahju. Ootasin midagi põnevamat tänasest õhtust. Aga siis hakkasin Gretsu ja Britsuga jutustama. Väsinud inimeste emotsioonid on kõik ühesugused. Või siis oli tegu lihtsalt tuimade eestlastega ja minu emotsioonilisus on märgatavalt selle nelja kuuga muutunud.. Või võib siis arvestada fakti, et teil oli seal kell juba pool kaks öösel ja neil oli raske arvestuste nädal selja taga.. Viimane vist on kõige õigem variant.
Ja üks kurb fakt veel. Minu hostõde vist on minust juba nii lahti öelnud, et me väga ei suhtlegi enam.. Täna nägin teda esimest korda alles nüüd, kui kell saab kohe kümme. Ja ta ei tulnud mulle isegi tere ütlema.. Ja kui olen talt eelnevatelt päevadelt midagi küsinud/palunud, siis teeb ta alati selle võltsi naeratuse näo ette.. Ei tea.. Ja nüüd pandi ka minu toa uks kinni.. Kõik on väga veider.
Uuelt perelt veel uudiseid ei ole saanud ja ma arvan, et saan need esmaspäeval, kui YFUst keegi nendega rääkima läheb.. Eks näis..

Aga olge tublid! Ja ärge mind unustage! Palun.

Anni

No comments:

Post a Comment