Täna, päeva alguses, arendasin end jälle natuke keele vallas. Õppisin. Õnneks praegu nii palav seal väljas ei ole, kui enne, sest päikest ei ole ja see teeb õppimise isegi paremaks :). Tuli lõunasöögi aeg. Üle tüki aja sõime jälle korralikult söögilaua taga. Enne kükitasime kõik selle madala diivanilaua taga, aga täna kaeti laud suurele, ikka normaalsele lauale. Köögilaua viisime La Palomale ja uut siia kööki pole veel ostetud.
Mis veel.. Pazile tuli täna keegi tüdruk külla. Juana oli vist nimi. Pakuks, et ta on samuti kolme-nelja aastane.. Jutu käigus tuli välja, et tal on väike õde, kes on 1-aastane.. Ja kui tema ema talle järgi tuli.. See tädike peaks praegu juba haiglas olema.. Nii rase ei saa enam olla! Varsti kukub välja.. Küll on väikse vahega need lapsekesed saanud..
Aga jamh. Eelmistest päevadest tänane päev põnevam küll ei olnud. Korra sai joonistatud ka. Leidsin Pazi vildikad ja vihiku ja joonistasin sinna puukese kiikuva lapsega.. Ja siis sai veel telekast mingit filmi vaadatud, mida ma vist muidugi kunagi jälle näinud olin.. Ja veel ema-isaga räägitud.. Muud siin teha pole.
Uruguay ütles mulle täna, et pühapäeval või esmaspäeval lähme jälle randa, kui ilus ilm on. Ehk siis back to La Paloma. Ausalt öelda kardan seda kohta juba natuke.. Paneb ikka tõsiselt mõtlema, mida kaasa võtta.. Ja mis mind endiselt kurvaks teeb on see, et ma ei näinudki seda kuulsat karnevali.. Ka mitte seda nö "jama", mis siin Minases oli.. Kurb..
Ja üks paha asi veel.. Õhtul kella üheksa aeg tulin ma taas oma tuppa ja panin käima järjekordse filmikese. Üleval ajasid kõik oma rada ja lõpuks ma jäin meie verandale üksi istuma.. Mis ma muud siis ikka teen. Aga täpselt poole tunni pärast läksin ma tagasi üles ja nägin, et Reina istus üksi suures toas. Istusin siis tema juurde ja küsisin, kus teised on. Vastuseks sain, et nad läksid välja.. Jee.. Ärge öelge mulle midagi.. Mul oligi juba väga põnev siin all konkus üksi istuda.. Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis see ajab ikka tõesti vihale, et mulle siin midagi ei räägita. Aga arvan samas ka, et see on neil kultuuriline värk, sest eelmises peres ei öeldud mulle ja ka, mis toimumas on.. Oii, kuidas ma ootan kooli või siis vähemalt märtsi lõppu.
Üks positiivne asi on, kui me nüüd La Palomale lähme.. Saan nõks raha välja võtta ja uuesti elama hakata :)
Täna on ju sõbrapäev. Või õigemini valentinipäev. Siin maal tähistavad seda ainult paarikesed. Siin mingit sõbrapäeva kui sellist täna ei olnud.. Sõbrapäev tuleb kunagi hiljem. Peangi järgi uurima, kunas täpsemalt.. Aga tänane päev on mõeldud ainult paarikestele. Hommikul ärkasin mina üles ja ütlesin endale: "Anni, imeilusat sõbrapäeva sulle!" Siis tegin oma kahele kõige paremale sõbrale, Kallele ja Puhhile musi ja soovisin neilegi kaunist sõbrapäeva. Vot selline tore punane päev oli minul :)
Otsustasin ka ära, et kui tagasi kooli lähen siin, siis astun kunstiklassi. Õppida selles reaalklassis saab Eestis ka ja praegu mõtlesin, et arendan ennast nõksa loomevallas. :) Seal saab laulda, joonistada, joonestada, kunstiajalugu õppida ja vist isegi ka tantsida.. Vähemalt Florane'i koolis sai.. Ainuke asi on, et ma ei tea, millal täpselt kool algab.. :D
Igatsen puuvilju.. Ja ilge tahtmine oleks midagi küpsetada!!!!
Ps.. Issi ütles need kuldsed sõnad, mis pealkirjas on.. Kalliralli!
No comments:
Post a Comment