nädalavahetus..

Tere taas!

Jutustame siis lookest edasi..

Reede hommikul oli mul äratus küll kaheksaks pandud ja see lükkus juba tavapäraselt edasi 8.15-le, aga no ega mina ikka end voosit püsti ei ajanud.. Mõtlesin, et puhkan ja ei läinud trenni.
Nagu ka neljapäeval, õpetajad otsustasid reedelgi streikida ehk siis enamvähem koolivaba päev. Küll aga meie matemaatika II õpetaja on selline agar ja kõigega rahul, niiet tema ei streikinud ja pidime ainult tema tunniks kooli minema.
Ehk siis kell 14.50 jõudsin ma oma klassi juurde, aga mitte kedagi ei olnud. Klassis ka mitte. Hakkasin siis kodu poole tagasi minema. Jõudsin astuda uksest välja, kui tuli mulle Nicolas vastu.. Järelikult arvas temagi, et meil nagu peaks kool olema. Ja eemalt tuli Dardo. Otsisime siis nendega kõik klassid läbi ja lõpuks leidsime nad kõige välisuksepoolsemast klassist.
Tunnis ma miskit ei teinud. Nad vaatasid oma poolaasta kontrolltööde vigu üle ja kuna ma kontrolltööd ei teinud, siis ei näinud ma ka mõtet end nende vigade parandamisega vaevata. Peale seda võtsime mingit uut osa edasi ja seda ma juba kribasin ka vihikusse..
Peale kooli oleks kangesti tahtnud midagi teha, aga no Lucia pidi oma orkestriproovi minema, sest tal olid reede-laupäev kontserdid. Laupäevaks oli mul juba Eugega plaan tehtud, et lähme vaatama :).

Tulin siis koju. Jõudsin alla tulla, koti ära panna ja üleriided ära võtta, kui tuli Reina ja ütles, et keegi küsib mind ukse taga. Läksin siis garaažist välja - värava taga olid Matias, Diego, Federico ja Micaela. Kutsusid mind laupäeval ööklubisse, ise samal ajal naersid. Ja kell kaheksa õhtul!! Ma ei saanud algul pihta, milles värk, sest tavaliselt ei lähe inimesed siin ööklubisse kell kaheksa õhtul, minnakse kell kaks-kolm öösel!! Aga ütlesin sellegipoolest okei. Ja siis hakkas Diego veel mingitest filmide vaatamistest rääkima ja lõpuks ma ei saanudki aru, mis plaan oli.

Hiljem küsisin facebookis Diegolt uuesti üle, et mis värk on ja et kas Euge ja Lu võivad ka tulla. Algul ütles mulle, et muidugi võivad, aga siis nõks hiljem ütles, et see kõik oli üks nali. Küsisin siis, et miks nad siis mu ukse taha tulid?? Et mind tervitada.. Jobud.. :D

Õhtul kell 19 läksin mina trenni salsatama. Oli tore nagu ikka! :)

Ja hiljem ei teinudki miskit väga huvitavat. Vaatasin filmi ja sõin šokolaadi.. :)

Laupäeval ärkasin kuskil poole üheteistaeg, sest pidin minema teatrisse õhtuste piletite järgi. Imelik küll, tegelikult oli kontsert tasuta, aga pilet peab ikka olemas olema.. Nojah..
Peale seda läksin postkontorist läbi, sest ma lõpuks sain kevade-vanaema saadetud esimese kirja kätte ja seal sees oli üks postkaart aastast 1988!! :D Vanemad palusid mälestuseks minna ja küsida üks tempel sellele kaardile, et see on Uruguays ära käinud :) Onu seal postkontoris ei saanud algul muhvigi aru, mida ma soovisin. Lõpuks siis kuidagi sai kõik ära selgitatud ja siis ta kuidagi väga suvalt lõi selle templi sinna. Ehk siis nüüd on mul kaardil tempel, millel on peal näha ainult kuupäev 24. juuni (laupäev oli tegelikult ju 22. juuni) ja muu kiri pole nähtav.. Jobu.

Ja siis tulingi koju tagasi. Päeval vaatasime siin Tomase ja ta kahe sõbraga mingit filmi, mida nad eelmine õhtu ka juba vaatasid. Väga haige film on "Projekt X" ikka. Ei soovita.. Õudne.. Huvitav, et Leti lubas üldse sellist filmi nii väikestel vaadata..

Õhtul kell kaheksa algas kontsert. Ma jõudsin kuskil 7 minutit varem sinna, aga Euget veel ei olnud. Esimene tuttav isik, keda ma seal kohtasin oli Agustin!!! Mäletate veel? See endine klassivend, kes mind koguaeg kiusas. Tervitasime, aga väga juttu tol hetkel ei teinud. Ka kolm minutit hiljem teda veel ei olnud ja ma sattusin juba paanikasse. Saatsin talle sõnumeid ja otsisin. Lõpuks ta tuli koolist! Tal oli ka just poolaasta kontrolltöö kirjanduses. Kolm minutit oli kontserdi alguseni aega ja ta tahtis veel minna kotti koju viima. Ütlesin hea küll, aga andsin talle ta pileti, sest minul oli plaan ikka sisse minna. Aga siis nägi teda õnneks Lucia ema ja ütles, et ei lähe ta kuskile :D Niiet kõndisimegi uhkelt saali kõige esimesse ritta istuma!

See esimene rida oli meelega valitud, sest me juba teadsime, et need kõik meie omad istuvad esimeses reas. Ja me saime täpselt Lucia vaatevälja niiet andsime endast kõik, et tal kõik ikka sassi läheks ja et ta naermist ei suudaks lõpetada. Aga no tüüp oli lihtsalt nii keskendunud. Vahepeal läks meil ikka õnneks. Ja teisedki sai naerma pandud :D Hah-hah-haaa oleme pahad! :D
Vahepeal ütles mulle Euge: "Tead sa ka, et meist kaks rida tagapool istuvad Camila, Gabriela ja ta vanaema!!" Oipergele. Mina endast tahapoole ei vaadanud... :D Vahepeal jooksin küll pingiridade äärde, et kogu orkestrist pilti teha, sest sealt eest nägi ainult esimesi tervetena ja ülejäänutelt paistsid ainult jalad.. Kui sedagi.. Ja siis silmasin Camilat ja ta sõpru. Hiljem nägin seljatagant Gabrielat ja vanaema ka..
Ja mis oli meile väga suureks imestuseks: Lucial oli ühes loos oma soolo!!! Täitsa üksi mängis nii palju!! Niii tubliii!! :) Peale lugu palus dirigent ainult temal püsti tõusta! Oiii, küll me olime uhked Eugeniaga! :)

Luliiii tegi soolot!!

See tüüp (Juan Manuel) lihtsalt magas terve kontserti. Kui inimesed peale muusikapala plaksutasid, siis tema toetas oma pead oma väikse vioola peale.. Tihe graafika vaesekesel.. Aga peale kontserti oli ta nagu elektrijänes!!

Ja see tüüp tuli ühe loo ajal meile sinna ette tantsima.. Natukene naljakas oli, aga tubli poiss!

Kes mängib pillil, kes loobib pilli..

Mõtlikud mehed teatri fuajees.

Peale kontserti me Eugega nagu hullud jooksime ringi, et leida Lucia ja muud loomad. Keegi õnneks ütles meile, et nad tulevad hoopis teiselt poolt. Panime täie kimaga sinna teisele poole, aga no peale tükk aega ootamist ja veiderdamist meie põhitegelast polnud ikka tulnud. Siis nägime Deborah't ja Nataliat, kes kutsusid meid lava taha tüdrukute riietusruumi, sest nemad ja Barbi ja Lu olid viimased, kes seal olid. Läksime! Kallistasime ja tulime jälle alla. Seal räägiti kontsertikülastajatega palju juttu, kuni jäime ainult mina, Lucia, Juan Manuel, Natalia, Barbara, Gonzalo (Barbi õde), Gonzalo (Camila kutt), Deborah, Joel (Barbi kutt) ja mõned tähtsad ninad. Nagu juba traditsiooniline, siis nemad rääkisid asjalikku juttu ja mina mõne väiksemaga lollitasin niisama ringi. Aga keegi ei pane pahaks! :D Mind kiusati, mina kiusasin. Oli tore. Lõpuks jõudsime oma kambaga tibusammudel teatrimajast välja, kus kõik see endine edasi läks.
Siis tulid majast välja ka need tähtsad ninad ja nende seas oli ka Agustin. Kuna tähtsad ninad jäid ka veel jutustama, siis Agustin tuli minu juurde juttu ajama. Ma poleks iial arvanud, et ma teda sellises kohas näen, sest ta meil ju vana tuntud peoloom. Tuli välja, et ta oli ühel mingil poliitikul seltsis ja et Agustini ennast huvitab poliitika..! No mida veel.. :D Ja pidudel ta ka enam ei käi.. Tubliks poisiks hakanud järsku.. Ning varsti ta lahkus.
Mina jätkasin möllu oma sõpsidega :D Mul oli kange tahtmine sel õhtul miskit teha. Juba oli plaanitud, et lähme võibolla Euge juurde tüdrukuteõhtut tegema, aga kahjuks sinna ei lubatud, sest neil oli kellegi sugulase sünnipäev ja Euge läks ka sinna.. Ma hakkasin kohe täiega protestima, sest mul ei olnud mitte mingisugust tahtmist tulla koju, sest siin niikuinii oli ainult Reina ja no temaga meil just kõige lõbusam ju ei ole.. Siis ütles Lucia mulle, et ta vaatab, mis teha annab, sest neile olid külla tulnud kõik tädid-onud ja sugulased Argentiinast ja ta lubas küsida, kas me saame seal miskit teha ja kui saame, siis annab mulle hiljem teada. Leppisin siis selle vastusega, sest muidugi peab ta ju oma kaugelt külla tulnud sugulaste juurde minema :). Kõndisime siis Barbara, Deborah, Gonzalo (Barbi vend), Joeli (Barbi kutt) ja Juan Manueliga kodupoole. Viimane tuli meid lihtsalt saatma..

Kodus ma siis tulin jälle arvutisse lootusega varsti uuesti välja minna, aga kus sa sellega. Varsti tuli Lu'lt sõnum, et neid on ikka nii palju, et majas pole rohkem ruumi.. Vaesekesed :D. Aga noh, lepituseks leppisime kokku, et järgmine nädalavahetus teeme miskit kindlasti ja siis tuleb ju vaheaeg ja selle broneerisime ka juba kõik ära :D.

Ehk siis edasi logelesin niisama ja rääkisin internetis mõne sõbraga juttu. Ja kirjutasin blogi. Magama sain alles kuskil peale poolt kahte!!

Ja ma vist ei maininud, et mul on siin suurest külmast jälle üks mõnusalt räige nohu tulnud!! Nõmedus kuubis..

Jõudsimegi tänasesse päeva.
Hommikul magasin mõnuga, aga kell üksteist ajasin end üles. Üleval olid ainult Uruguay, Paz ja Reina. Teised alles magasid. Olin siis nendega elutoas. Korra tulin alla ja panin pesu pessu ja..
Lõunasööki sõime alles kuskil peale ühte. Poole kolmeni jutustati söögilauas ja siis kadusid kõik magama. Ma siis lõikasin omale tordiviilu (Pazi sünnipäevatort) ja tegin teed ning tulin alla filmi vaatama.
Peale filmi läksin jälle üles. Vahepeal tegin ristsõna.. Ja muud ei miskit huvitavat.. :D
Õhtusööki sõime ka. Lõpuks jäime ainult mina ja Uruguay laua taha. Küsisin siis üle, et kas neil tõesti pole vaheajaks mingeid plaane, sest lõunalauas sain ma teada, et nad ei lähe ka sellele Euroopa reisile augustis.. Siis ta ütles mulle, et neil oli kunagi plaanis minna Tšiili, aga nüüd on juba hilja ja mina olen siin ja.. Ütlesin siis kohe, et pole hilja midagi! Mind võetaks kindlasti meeleldi sinna Lucia perre vastu üheks nädalaks :D Aga see on ikka kindel, et nad ei lähe kuskile, sest piletihinnad on praegu juba väga kallid jne.. Nojamh.. Eks siis paistab..

Aga vot nii põnev oligi minu jaanipäev.

Ahjaa, mis ma veel teada sain.. Homme õpetajad jälle streigivad!! Nüüd üleriigiliselt. Mõni tund meil ikka toimub, aga jobud on need õpetajad ikkagi. Mul viimane koolinädal ja nüüd nemad siin jamavad.

Kena jaani!