Eile ärkasin ei tea, mis kell, aga piisavalt hilja, et mitte hommikustada ja juba varsti lõunat süüa. Kahjuks või õnneks pidin seda tegema üksi, sest Rodrigo kutsus Pazi ja Reina kuskile lõunatama. Vähemalt tegi reina mulle maitsva omleti valmis. Ja ma ütlesin maitsva. Tavaliselt mulle omlett ei meeldi, aga Reina oskab seda superhästi teha! Ja muidugi enne nende lahkumist mängisime Paziga veel..
Ja siis mina tulin arvutisse ja rääkisin terve päeva lihtsalt vanematega ja sugulaskonnaga.. Ei, mul tegelikult ei olnud tahtmist sellise imelise päevaga oma konkus istuda, aga miskit polnud teha. Minu kaks sõbrantsi ei saanud minuga päeval lihtsalt aega veeta, neil olid muud tegemised. Ja üksi.. No mis ma seal ikka teen.. Samal ajal käisin tegelikult Eugeniale pinda (heas mõttes, mitte halvaga), et kas me teeme siis õhtul midagi või mitte ja kui Lucia ei saa, et kas siis meie kahekesi võiks vähemalt miskit teha jne jne.. See viis lõpuks selleni, et õhtuks valmis plaan jälle minna Lucia juurde ja vaadata filmi ja nautida kõike!
Peale minu suurt suhtlusmaratoni skype'is läksin üles, sest Paz ja Reina jõudsid tagasi. Proovin ikka seltskondlik olla. Samal ajal tegin omale "teeaja" ja siis tuli külla Walter oma uue pruudi lapsega. Kaheksa aeg õhtul tulin alla pessu ja säädima ning kuskil poole kümne aeg saatis Lucia sõnumi, et nad ootavad mind väljas. Tulid mulle kogu perega järgi :D. Nii armas.. Tegelikult tulid nad just otse Montevideost.
Siis läksime Eugenia juurde, kelle kodus on alates eelmisest reedest üks maailma kõige armsam ja vahvam ja nunnum kutsikas!! Valge pisike, lokkis karvadega.. Niiii nummi-pummikene. Ja oii, kus mängib! Natuke nunnutasime siis teda ja siis seadsime sammud toidupoe poole, mis 10 minuti pärast kavatseti sulgeda. Kell oli saamas 22. Me rohkem kui viis minutit lihtsalt rääkisime mingit lambi juttu seal krõpsuleti ees ja siis, kui lõpuks tädi ütles mikrofoni, et nad hakkavad sulgema, suutsime lõpuks oma valikut tegema hakata. :D Ütlesin neile, et mul on šokolaadi ka taas.. Vahvad sõbrad mul plaanivad nüüd siia majja sisse murda ja minu kohri lukukoodi ära arvata ning siis kõik šokolaadi ära võtta.. Nii näljased mul selle Kalevi šokolaadi järele..
Ja siis läksimegi Lucia koju, kus kogu pere meid juba ootas. Vahva pere on see ikka. Väga lähedased on nad kõik üksteisele ja kohe näha, et see on üks õige pere! :D Kõik võtavad alati nii soojalt vastu. Näiteks Lucia vend Juan Manuel tuli mulle vastu ja ütles: "Annnni, nii tore sind näha! Tule, anna mulle kalli!" Me näeme üksteist muidu põhimõtteliselt iga päev koolis... :D Enam-vähem sama on õega.. Ja no vanemad on lihtsalt vahvad sellid, kellega naerda saab koguaeg.
Võtsime siis oma näksid ja läksime üleskorrusele filmi vaatama. Kõigepealt muidugi jutustasime pool tundi ja kui filmi juba käima panime, jutustasime veel natuke aega.. Lõpuks suutsime maha rahuneda ja filmile süveneda. Filmiks "The Notebook". Mina muidugi tõin filmi ja ütlesin, et seekord me nutame, sest see film on tõeline nutukas.. Aga ainult Eugeniake poetas meil päris mitu pisarat. Ta nutab meil koguaeg! :D Meie Luciaga suutsime igasuguste kommentaaridega selle emotsionaalsuse endast mööda ajada :D.
Vahepeal toodi meile süüa - riis kanakastmega. Pole sada kaheksakümmend tuhat aastat seda saanud. Või no õigemini kodus Eestis sõin sellist asja nagu kanakastet, mis oli ka koorene!!! Nii heeaaaa, kuigi natuke ülesoolatud. Või siis pole ma enam väga soolaste toitudega harjunud, sest siin Reinale on pandud keeld peale soola lisamisele toidule Pazi pärast.. Tegelikult pole asi nii hull. Ma arvan tõesti, et see toit oli natuke ülesoolatud, aga ikkagi lõpetasin ma oma taldrikutäie meist kolmest esimesena!
Mis veel. Peale sooja toitu tuli šokolaadi aeg ja meile toodi veel alfajoreseid ka. Mu sõbrakesed jälle armusid sellesse šokolaadi kohe nii hullult, et peale filmi võeti kõigepealt lahti Kalevi kodulehekülg, et teada saada, kui palju erinevaid sorte neid šokolaade üldse olemas on.. Ja siis läks lahti eBay, et näha, kas keegi seal müüb neid šokolaade!!! :D Hullud. Ja siis arvutati välja, kui palju läheks maksma 2 kilogrammi šokolaadi saatmine Uruguaysse. Ehk siis avaldasid soovi, et ma neile siia koguaeg saatma hakkaks :D. No aga ei vaidle vastu. Eesti šokolaad on tõesti ülihea!!
Edasi jutustasime, kõditasime Luciat, kiusasime mõnel muul viisil Luciat, vaatasime mingeid veidraid videoid, sõime.. Lõpuks kuskil kolme aeg, kui mina ja Lucia peaaegu et magama jäime diivanile, otsustasime alla minna, sest üleval oli liiga halb wifi, et videosid vaadata. Lucia äratas isa ka üles, et ta meid koju viiks. Eugenia vist väga ei taibanud, et kell nii palju on ja et oleks õigem koju minna.. Lucial oli ju hommikul kell 9 vaja juba kuskil teatris olla ja jälle oma pilli näppida.. Ma siis hakkasin jopet selga panema ise samal ajal naerdes mingi järjekordse beebivideo peale.. Aga nii me siis 3.15 lõpetasime oma tüdrukute õhtu ja meid toodi kodudesse. Kõigepealt Euge ja siis mina..
Mul oli taas Reina võti, sest nagu ma kohe võisin kindel olla, ei tehta mulle siin iial seda oma võtit. Ainult lubatakse kõike kokku.. Aga pole hullu. Vähemalt praegu..
Ja magama sain 3.30.
 |
| Nummipummi! |
 |
| Siis, kui eBayst šokolaadi otsiti :D |
Panin omale äratuse poole üheteistkümneks, sest täna oli Uruguay ema sünnipäev ja mõtlesin, et no äkki sinna mind võetakse kaasa, kui õigel ajal üleval olen, sest Uruguay ema tunneb mind väga hästi ja on alati väga rõõmus mind nähes.. Aga näed, ei saanud. Sain üleskorrusele siis, kui nemad juba panid jopet selga, et uksest välja astuda.. See oli nii umbes 10.45.. Kell 12 pidi alles pidu algama..
Nojah.. Sõin siis hommikusöögi ära, sest mingit lõunasööki ma ei oodanud, kapp oli täitsa tühi.. Ning teleka ette. Varsti tuli jälle Reina mingi toidumoonaga. Ta viis Pazi vanaema juurde ja käis vist ekstra sellepärast poes ja tuli tagasi koju, et mulle lõunaks spagette keeta.. Aitäh! Kui armas temast!
Aga jamh. Terve päeva vedelesin ma diivanil ja vaatasin telekat. Kõht ka valutas natuke ja uni oli meeletu. Selline rahulik pühapäev. Kolme aeg tuli Reina koju, sest Paz läks mingi sõbrantsi sünnipäevale. Aga no ega minu ja Reina vahel mingit jutuajamist ei ole. Kui aus olla, siis ta räägib kassiga ka rohkem, kui minuga.. Olgu, korra tuli "pikem" jutuajamine, kui meie elutoa ja köögi korrusel lambist vool ära läks ja ma avastasin, et minu koikus ja üleval korrusel on elekter alles. Ehk siis meie vestlus oli selline:
"Reina, aga minu toas on elekter.."
"On?"
"Jaa, ja üleval paistab ka olevat.."
"Huvitav.."
Ja kõik. Siis helistas ta mingile onule (arvatavasti elektrik) ja too käskis Reinal mingit nuppu vajutada ja voilaa - elekter oli tagasi!
Viie aeg tuli Paz ka koju, mina tegin oma "teeaja" taas ja siis olin elutoas koos nendega. Lugesin raamatut. Siis jä Paz teleka ette magama ja Reina oli ka parasjagu köögis askeldamas ning ma haarasin siis jälle telekapuldi ja vaatasin "Ratatouille'i" multikat.. Varsti jäi köögis asi vaikseks. Sain aru, et Reinal polnud midagi huvitavat teha, aga no elutuppa ta ka ei tulnud.. Oleksin tal vabalt lubanud ükskõik, mida vaadata... Kasvõi oma mõtetuid jutusaateid, kus kõik ainult üksteise peale karjuvad.. Kui mu filmike läbi sai, otsustasin korra alla tulla. Nägin, et ta sirvis köögis kokaraamatut. Ja nii kui ma ukse enda järelt sulgesin, kuulsin, kuidas raamat läks kinni ja tema sammud suundusid elutuppa.. :D Mis te ise arvate, kas ma meeldin meie Reinakesele või mitte..?? :D
Ja siis ma läksin tagasi üles mõne minuti pärast nende juurde. Paz oli ka parasjagu ärkamas.. Lugesin raamatut, kuid varsti tulid juba Valentina ja Tomas Montevideost tagasi ja siis pidin ma Valet abistama IT-ga seotud küsimustes (tunnen end targalt praegu..), sest talle toodi USAst uus läpakas, mis oli kellegi juures hoiul ja nüüd ta sai selle kätte..
Ja kuskil poole üheksa aeg sõime õhtust (ikka neid lõunaseid spagette) ja samal ajal jõudsid ka Uruguay ja Leticia tagasi.. Istusin kogu aja elutoas, aga neil oli Paziga niivõrd tegemist, et meie vahel mingit suurt jutuajamist ei olnud.. Ja oii, kuidas Reina nüüd alles rääkis. Kui mina üritasin temaga vestelda natuke küsides, et kuidas neil sünnipäeval läks, sain vastuseks ainult hästi.. Ja nüüd ei püsinud tema suumulk kohe üldse kinni.. Kõik oli nii super-hüper tore ja ilus ja vinge ja ja ja..
Kell kümme läbi tulin alla ja siia ka jäin.
Homme jälle rutiini, mis mulle isegi meeldib :) Kool on tore!!!
PS! Sõin täna mulle kunagi ammu saadetud linnupiima maiustust.. Avastasin alles nüüd, et selle maitse sarnaneb väga kohukese omaga!!!! Kui õnneseen saab olla!
No comments:
Post a Comment