Täna. Äratus 10.40, hommikusöök ja kohe randa. Olime ainult kolmekesi - mina, Uruguay ja Leticia. Hea mõnus rahulik. Taevas oli küll täiesti pilves, aga meil oli täitsa savi. Nemad seal minust meeter eemal jutustasid hoogsalt, mina natuke lahendasin lesides sudokut ja siis kuulasin muusikat. Pole ammu enam oma muusikat kuulanud. Ja täitsa mõnus oli kõva häälega eesti keeles laulda!! :D Vette ma ei läinudki, sest vahepeal hakkas täitsa kõhe ja vesi oli täna vähe külmavõitu. Ja väga-väga laineline!! Meid tuli randa külastama ka merilõvi, aga ma nägin korra vilksamisi ainult tema saba.. Rohkem ta meile oma nägu ei näidanud. Siiis, meie kõrval oli mingi suur tüdrukute kamp ja siis kaks poissi rahulikult oma tekkidel lebamas. Järsku tuli tüdrukutel see kõige tavalisem mõte, et teeks rannas hüppepilte. See 3-2-1-hüpeee ja siis kõik võtavad jalad maast lahti.. Pilt neil ei tahtnud kuidagi välja tulla, aga nende seljataga olid need kaks tüüpi ja neil oli küll väga tore vaadata.. Ja mina naersin seal omaette.. Rannas küsis mu käest Uruguay, kas mulle kalapüüdmine meeldib. Alguses ei saanud ma temast päris täpselt aru ja ütlesin, et ei tea.. Siis ta hakkas seletama ja ütles, et mingil päeval lähme kala püüdma.. Vist öösel.. Kivide juurde.. Kivid meres.. Kui ma oleks vares, siis need oleks minu jaoks hernehirmutised. Aga kuna suvel oli mul kange tahtmine kalale minna ja keegi mind ei viinud, siis nüüd äkki saab lõpuks selle ära tehtud!! Ja siis ma nendest hirmutistest välja ei tee ja söön ikkagi oma maasikad ära!! Igatahes, päris palju jõuab umbes pooleteisetunniga juhtuda...
Tulime koju, sõime imemaitsva lõuna, mille Patricia oli valmistanud ja siis tuli kõigil tuduaeg. Olin jälle erak ja vaatasin arvutist hoopis nutufilmi. Õnneks teised magasid :D Tavaliselt ma nii emotsionaalne ei ole filme vaadates. Ja imelik oli veel see, et ma vaatasin seda filmi teist korda. Nii südamlik oli :)
Kell pool viis sai film läbi ja mina, vapper vennike, läksin täna siis lõpuks rattaga uuesti sõitma. Plaan oli teha see ilus tiir, mis mul eile Google Mapsist välja oli vaadatud. Läksin siis teed pidi, mida teadsin õiget olevat. Sõitsin ja sõitsin, aga järsku sai tee otsa. Lihtsalt lõppes. Või no edasi hargnes kolmeks väga väikseks liivateeks. Mõtlesin, et teen oma reisu põnevaks ja lähen vaatan, mis mind seal ühe liivatee taga ootab.. Leidsin mingi küla, kus iga maja läks järjest ilusamaks ja mõnusamaks. Elu ookeani ääres, vaikses külas, mändide vahel.. Kaunis. Tiirutasin seal päris kaua, kuni lõpuks leidsin ennast jälle sellelt samalt ristmikult, kust tee jälle algas. Hakkasin tagasi sõitma, kui leidsin järgmise huvitava tee ja sõitsin mööda seda. Nii lahe oli uurida ja olla üks vahva uudishimust rõkkav rännuline. Minu trenn muutus hoopis turismireisiks. Leidsin väga ägedaid kohti, aga kahjuks fotokat kaasa ei võtnud, sest eesmärk oli algul ikka trenni moodi asja teha. Tegin täitsa suure tiiru ümber La Paloma. Käisin korra jälle majaka juures ja sealt lähedusest leidsin ühe vahva koha, kus oli rand, siis sealt rannast läks selline madalam koht kivide juurest üle mere ühele väiksele saarele. Paljud inimesed ujusid seda vahemaad ja mõni oli oma minipaadiga. Tahaks ise ka ära proovida, kui julgus lubab. Väga ei julge sellises lainetavas meres ülepea vette minna.. Aga seal kohas oli meri tegelikult täitsa rahulik, niiet äkki tõesti kunagi juhtub selline ime, et lähengi.. Kes teab..
Olin ära umbes 1,5 tundi, tulin koju, kohutavalt näljane ja hakkasin kohe sööma.. Hiljem avastasin, et ma söön seal seda apelsini, ise jumala higine ja haisev ja pesus ei olnud veel käinud. Seega sai ruttu viimased ampsud võetud ja pessu mindud. Siis sai natuke empsi-issiga räägitud ja nüüd olengi siin, kirjutan. Vahepeal läks Matilde ka oma ema juurde elama vist mõneks ajaks.. Vähemalt jättis kõigiga armsalt hüvasti ja läks oma mamita autosse :) Üks kisakõri vähem.
Ja muud ei miskit! Ei teagi, mis õhtul plaanis..Pilte pole ka täna teile siia panna..
No comments:
Post a Comment