Vesi

Nonii, blogime jälle.

Eile õhta mängisime veel seda tarkade mängu. Seekord oli asi päris äge. Mina mängisin, teised järjest liitusid mu külje alla mind aitama. Kõik oli muidugi hispaania keeles.. Aga siis tegime võistluse, mina, Valentina ja külalispoiss Nicho (olgu ta nüüdsest sellise nimega, sest päris õiget nime ma ei teagi, aga midagi sellist on, seesama, kes meiega jätsi käis söömas..). Kõik pidid eraldi mängima ja kes kõige suurema punktiskoori saab, on muidugi võidumees. Mina olin esimene mängija ja muidugi tulid mul siis päris tihti sellised küsimused, mille tekst oli isegi teistele arusaamatu..AAAAAGA mis te arvate, kes võitis???!!! Oiii, milline geenius ma olen. Sain tegelikult väga vähe punkte, aga teised said veel vähem ja ma VÕITSIN!! HaaaHaaa! Valentina oli teine ja Nicho kolmas.. Edasi mängisime ikka korraga, aga pool üks saatis Leticia meid magama. Kuna Patricia pidi täna hommikul väga vara ära minema, siis pidime meie ka vara ärkama, et Leticiat aidata koristamisega ja muude majapidamistöödega. Siin kultuuris vist on kohustuslik iga päev koristada.. Valentina pani poole kümneks äratuse..

Hommikul kell pool üksteist vaatasin mina kella ja ärkasin siis üles, sest nägin vilksamisi juba Valentinat toimetamas. Tegelikult oli ta varem ärganud, aga millegipärast meid ei äratanud. Ma oleks ka tahtnud väga aidata, aga mul ju ei ole enam millegagi äratuskella panna.. Kurb. Aga sain kohe hommikusöögi lauda istuda. Väga aidata ei olnud enam millegagi. Kõigil kästi oma voodi ära teha, aga no see ei ole minu jaoks kohustus, sest teen seda igal hommikul ise.. Ja siis läksimegi randa uuesti.

Meil ei ole praegu seda kastiautot, sest Uruguay läks sellega eile õhtul sõbraga välja ja ma pole siiani teda näinud. Väga veider. Seega anti Tomasele ja Lolole käsk randa kõndida ja rannatoolid endaga võtta. Natuke karm selles mõttes, et meie - Leticia, Valentina, Nicho, Paz ja mina - läksime autoga.. Aga ma ei hakka sekkuma.. Meie rand, mis kodu lähedal on, on mitu korda väiksem, kui Pärnu rand, aga selles on kolm erinevat randa koos. Minu jaoks väga keeruline.. Ja minu jaoks on siin La Palomal üldse ainult kolm erinevat randa, aga nimede järgi on siin neid vist isegi üle kümne.. :D Igatahes, kui me sinna randa lähme, siis põhirand, kus koguaeg käime, jääb paremat kätt. Täna aga otsustas Leticia minna "teise" randa, mis jääb vasakule. Kõndijatele seda aga ei öeldud. Leticia ja Valentina arvasid, et nad näevad meie autot seal ristmiku lähedal.. Aga muidugi nad ei näinud.. Ootasime seal rannas tükk aega, kui ma lõpuks nägin, et nad kõnnivad sinna randa, kus me tavaliselt käime. Muide Alfredo ja Matilde olid ka juba rannas.. Läksime siis Valentina, Pazi ja Matildega poisse otsima. Arvestades selle ranna suurust, kõndisime päris palju ja peaaegu isegi teise ranna otsa, aga poisse me ei näinud ning tulime sama targalt tagasi. Ilm oli täna ikka megalt kuum, aga vesi peaaegu jääs. Kuumus võitis, käisin vees. Kohe kaks korda! Enne teist korda vette minemist kutid lõpuks leidsid meid üles :D Aga siis hakkasid pilved kogunema ja müristama. Natuke enne meie äraminekut tahtsin mina ära kuivada, aga Valentinal ja kuttidel oli kange tahtmine mind vette saata. Aga keegi ei saa mulle vastu :D Ja mis uudis, isegi Leticia läks vette.. Teist korda meie La Palomal oleku jooksul!! :D Edusammud.. Kõndijad läksid meist natuke varem ära, enne veel sosistasid Valentinale midagi. Teadsin, et midagi kahtlast hakkab toimuma. Kui me siis lõpuks ka ära läksime rannast ja siis koju jõudsime, jõudsin ma autost välja astuda ja koduaiast sisse astuda, kui Tomas tuli veevoolikuga mind pritsima ja siis tuli seljatagant Lolo veeämbriga ja nii saingi uuesti läbimärjaks. Aga minu käes olid ka kõik rätikud ning need said ka kõik läbimärjaks ja sellepärast said nad ka natuke pahandada.. Aga muidugi ei teinud nad sellest välja. Leticia hakkas siis meie katusealust koristama ja ma panin rätikud kuivama. Teised pidasid veesõda. Enne randa minekut panime väärtuslikud asjad autosse igaksjuhuks peitu, sest koju pidid jääma ainult meie töömehed.. Kui oma arvutit tahtsin minna võtma, siis ähvardati mind järgmise veeämbriga. Aga ma jõudsin enne autosse istuda. Ja arvutit mul võtta ei lastud. Kui ma siis lõpuks autost välja astusin, kasteti mind uuesti märjaks. Siis läksin tuppa ja olin seal kuni suur maru langes. Lõpuks tulid nad oma tehnikaga tuppa ja võisin oma arvuti ka autost ära tuua ja oma secret peidukohta panna.

Seejärel hakkasime lõunat sööma, mille meile Alfredo jälle kapis leiduvatest asjadest valmistas. See hea salat - makaronid, lehtsalat ja porgand. Ma ei söönudki teab mis palju, sest see söögikord oli väga segane. Kui ma salati lõpetama hakkasin, hakati veel viinereid ja makarone lastele tegema, sest salatit oli tegelikult suht vähe.. Mina olin siis see tubli, kes kõik nõud ära pesi. Kui ma juba mõne nõu puhtaks olin küürinud, tuli Valentina ja ütles, et tema tahtis nõud ära pesta. Nüüd meil läheb siin juba koristamise võistluseks :D Kes rohkem koristab.. Aga ma ei lasknud teda sinna, olin ise võidumees ja pesin tublilt kõik nõud ära. Vahepeal leidis Leticia maja tagant mingi MEGA suure konna. Jaiks. Ja Nicho võttis selle muidugi kätte. Blökka.

Unustasin öelda, et kui me rannast tulime, siis hakkas vihma täiega sadama ja nii päris kaua. Peale söömist ja nõudepesu tuli Leticial mõte film laenutada ja siis seda vaadata. Kui nad Valentinaga läksid, oli laenutus kinni. Suvel meile filme vist ei näidata.. Osteti hoopis jäätis ja sõime seda. Ning meid lõbustas virtuaalmaailm. Kella viie aeg otsustasin minna poodi ja osta endale mind puhtana hoidvaid vahendeid.. Kõik on korraga otsa saanud. Ja nüüd läks korraga niiiii palju raha. Aga sellega oli ka üks paras seiklus. Läksin mina siis meie kodu lähedal asuvasse supermarketisse. Seal aga ei olnud suuremat valikut ja ei leidnud ma ka kääre. Kääre meil siin kodus ei leidu ja mul on vaja tukka endal lõigata. Kohe katastroof on selle tukaga praegu.. Otsustasin siis minna teise supermarketisse, mida ma arvasin palju lähedamal olevat, kui ta tegelikult oli. Aga no see selleks. Seal alguses tundus šampoonivalik isegi parem, aga ikka ei leidnud täpselt sobivat.. Ostsin midagi ära, mis sildi järgi on meega ja muude looduslike koostisosadega, aga ma ei saanud aru, mis juustele need on. Õnneks ei ole väga suur pudel. Ja millised kohutavad hinnavahed on šampoonidel!! Õudne lihtsalt. 2-3 eurised, mis teeb vanas rahas 30-45 krooni.. Appi. Siis otsisin sellest poest ka kääre. Ei leidnud. Nägin ühte töötajat, kellel olid käärid käes ning ta lõikas midagi. Küsisin talt siis, et kust ma neid siit leida võin. Selles poes need puudusid samuti. Läksin siis kassasse, arve tuli 404 ja midagi peesot. Andsin 1000 ja siis küsis poemüüa, kas mul viis peesot on. Ei olnud. Hea, et mul see 1000 isegi on (vist kirjutasin eelmises postituses, et sain oma teise pangakaardi siin tööle..?). Siis ütles poemüüja, et ma talle hiljem tooks, sest temal ei olnud mulle ka sente tagasi anda.. Ehk siis tulin 4-peesose kasumiga poest välja! Sain tagasi 600. Aga ma ei ole talle veel viinud.. :) Mul veel ei olnud. Siis jõudsin ühe tänavabloki kodu poole kõndida, kui tuli meelde, et kõige tähtsamat asja ehk dušigeeli ei ostnud.. Läksin siis uuesti esimesse supermarketisse, aga seal oli ikka väga kesine valik. Leidsin siis ühe, mis tundus normaalsem. Hinda peal ei olnud. Läksin küsisin kassast - 127 peesot ehk peaaegu 5 euri!!!!! Pisike pudel. Muud targemat ei osanud hetkel teha ja ostsin ära. Astusin poest välja, võtsin pudeli korgi lahti, et nuusutada - täielik meeste dušigeeli lõhn.. Olen nüüdsest vähe mehelikuma lõhnaga. Aga meestelõhnad ongi head!

Kodus sain ka natukeseks iPadi kasutada ja uurisin oma meile. Muutun siin selle YFUga juba kannatamatuks. Mingit informatsiooni ei tule.. Homme uurin asja uuesti. Kell kaheksa läksime Valentina, Leticia, Matilde, Pazi ja külla tulnud Nicho emaga saiapoodi väikseid saiakesi ostma. Kodus käis üks suurem õgimine. Peale seda läksime Valentinaga ratastega uuesti poodi talle krõbinaid ostma. Tema meil saia ei söö ja need krõbinad, mis kodus olid, talle ka ei meeldi. Käisime korra kodust läbi uuesti, et ostetud asjad ära panna ja läksime uuesti uuele tiirule ratastega. Siis ta küsis minult, kas ma olen kunagi anoreksiat põdenud. Ei. Tuli välja, et tema (piitspeenike tütarlaps) meil vahepeal arvab, et ta on liiga paks ja sellepärast ei söö mõnikord midagi. Leticia saab muidugi väga vihaseks selle peale. Ütlesin talle siis, et vaadaku mind ja minu kõhtu, ma ei põe üldse! :D Okei, praegu, oma vahetusaastal ei tee ma sellest nii suurt probleemi. Praegu tuleb nautida! Jälgin küll, mida ma söön ja nii (palju vett ja tervislikum toitumine), aga hullumas ma küll ei ole. Soovitasin tal ka vett jooma hakata ja coca-colast loobuda.. Siis ta küsis mult, et kas ma siis sellepärast joongi nii palju vett koguaeg? Näe, isegi märgatakse, et ma palju vett üritan juua.. Mulle isiklikult tundub, et joon isegi vähe..

Ja muud ei olegi. Nüüd olen siin, kirjutasin seda ja kuulan head muusikat!

Üks asi veel, mis eile õhtul oli. Valentina otsis iPadist internetist igasuguseid kõikvõimalike Michael Jacksoni asju (filme, raamatuid, riideid jms), mis Ameerikamaal müüakse ja mis Leticia ja Uruguay peavad talle tooma.. Nad vist kunagi lähevad sinna New Yorki linna. Võiks ka ju tegelikult..

Mis laul on?

Nii palju on vett, et otsa ei näe ja ujudes lõpeks mul jaks.

Kui ujuksid vastu ja haaraksid käe, kas põhja siis vajuks me kaks?

Lihtsalt niisama. Läheb praeguse hetkega hästi kokku.