Üle tüki aja tihe päev :)

26.01.13

Unustasin eile ühest asjast kirjutada. Ma sain kindlustusest vastuse ka ja asi on kurvavõitu, sest nad ei taha mulle hüvitist anda. Antakse ainult siis, kui mul on tervisega mingeid probleeme või röövitud on reisiga seotud asjad (näiteks dokumendid..). Mõtleme veel siin natuke, et äkki leiame mõne konksu. Mul tark pere, need leiavad alati midagi :D. Aga lootusi väga kõrgele enam ei sea..

Eile õhtul vaatasime siis veel Johnny Enlgish Reborn filmi siin. Uruguay tuli ka koju, ta jäi kohe sinna teleka ette magama.. Leticia läks juba varem. Mõne minuti algusest vaatas ainult. Meie saime magama juba kell 01.45 öösel.. Meie lastel siin on endiselt kartus sees, Valentina tahtis, et ma temaga koos seal naris üleval magaks.. Äkäää, ei lähe. Olin ikka oma tudilas.. Tuul oli aga vastikult kõva jälle ja tekitas meil seal akna taga igasuguseid hirmsaid hääli. Oli tükk tegu mõtteid hirmudelt eemale saada.

Hommikul ärkasin mina kell 11. Täiskasvanud ja kõige pisem olid juba üleval. Teised veel unelesid. Kui ma taaskord hommikusöögiks puuvilju sõin, imestas Angelica väga selle peale.. :D Küsis, kas ma hommikust ei söögi. Aga ma olen siin iga hommik krõbinaid söönud ja viskas natuke kopa ette. Väike puuviljane vaheldus :). Siis oli väike ootamine ja kell 12 umbes hakkasime randa minema. Leticia ütles, et kõik peavad ise võtma need asjad, mida nad rannas kasutada tahavad. Tema pidi ainult enda ja Pazi asjad võtma. Kui juba auto poole suunduma hakkasime, nägin,  et Pazi liivakastimänguasju ja päästevesti küll kaasa ei olnud Leti võtnud. Viskasin need ka siis kasti ja läksime. Ja nii kui rannas autost välja astusime ja kastist olime asjad võtnud, saime kõik Leticialt pahandada, et me toole ega päikesevarju ei võtnud. Ta väitis meil, et ta oli käskinud meil kõik asjad kokku panna :D Väike arusaamatus, aga õnneks ma ei olnud ainuke süüdlane!

Rannas käisid võrgu võistlused.. Tekkis ka isu natuke seda palli kõksida, aga kahjuks meil ei ole palli. Kurb.. Rand muide ise oli seekord ikka väga täis. Nagu Pärnu rand südasuvel! Õudne. Vesi oli vist väga külm ja tuul ka, seega ei tekkinud tahtmist küll sinna minna. Ja peaaegu terve aeg olid mõtted ikka selle halva sündmuse juures.. Raske on, aga tuleb hakkama saada. Ja muud põnevat ei olnudki rannas, Paz maeti ka korra maha ja siis käis temast üks fotosessioon..

Kodus sõime lõunat. Üle tüki aja keedetud juurvilju. Neid sõin viimati eelmises peres.. Mmmmmm, sai maisi!!! Peale lõunasööki natuke seedisime. Siis läksid teised jälle randa. Uruguay jäi koju ning mind ja Valentinat viidi kesklinna. Tahtsime mulle uut sim-kaarti osta. Siin aga on selle kaardi saamine ikka väga keeruline. Tuleb sõlmida mingi lepingulaadne asi ja kaarti ei saa osta inimesed, kes on nooremad kui 18. Algul ütlesime, et ma olen 18, siis vaatas see laua taga istuv nooremas eas onu mind natuke kahtlase pilguga. Kui asi juba teostamiseks läks, taheti mu dokumenti. Ütlesime talle siis, et mult rööviti kõik ära ja mul ei ole dokumenti ja siis saadeti mind pikalt :D Või no öeldi, et dokument peab olema isikul, kes seda kaardi teeb ja tahab. Niisiis otsustasime minna hiljem tagasi koos Leticiaga.

Koduteel tuli meil selline tegelikult täitsa paha mõte. Ehk siis, kuna Alfredo (Leticia vend, kahtlustatav varas) läks teistega randa, otsustasime minna natuke tema majakesse uurima, mis asub meie maja kõrval siin. Kahjuks oli sissepääs võimatu, sest uks oli lukus ja võtit me kuskilt peidetuna ei leidnud. Valentina sattus aga nii hoogu, et võttis kodust noa ja proovis sellega ukse lukku avada. Kahjuks või õnneks ei õnnestunud. Tulime siis nukralt koju tagasi.

Selles telefonipoes otsisin ma välja oma rahakotist bussipileti, millega pidin saama esmaspäeva hommikul kell kaheksa Montevideosse. Täpselt nii sai öeldud bussijaamas müüjale. Aga vot siis ma avastasin, et bussipileti peale on 28nda kuupäeva asemel kirjutatud 27, mis on pühapäev.. Väga hea, et avastasin. Onu oli mulle valesti müünud, aga siin saab õnneks ümber vahetada neid pileteid. Kui Leticia tuli rannast korra koju tagasi, käisime ostsime selle sim-kaardi temaga lõpuks ära. Pean nüüd 100 peesot sinna peale panema, et kaart tööle saada. Siis tõi ta meid koju tagasi ja seejärel läksime Valentinaga ratastega bussijaama. Sain ilma sekeldusteta oma bussipileti ära vahetatud ja nüüd kõik korras :). Siis läksime vaatasime seal lähedal asuvasse niiöelda turule. Siin on selliseid päris mitu. Üles on pandud putkad ja nendes müüakse igast originaalfirmasid jäljendavaid asju. No näiteks on palju ühesuguseid kotte, aga firmalogo on kõigil erinev (Nike, DC, Adidas jne). Valentina otsis sealt omale Michael Jacksoni DVD-d, aga keegi ei müünud. Ühte pildiraami nägime, kus sees oli MJ pilt, aga seekord ei olnud tal nii palju raha kaasas (250 peesot oli vist). Tulime tagasi kodu poole ja tegime plaani õhtuks minna ühele teisele turule.

Kodus vaatasime filmi jälle. Videviku saaga kolmas osa. Selle kestvus oli ikka väga pikk. Vähemalt tundus. Sõime kommi ja logelesime. Kui asi lõppema hakkas, tulid teised ka rannast koju. Toimus väike teeaeg ja siis pesu. Ning peale pesu viis Leticia mind, Valet ja Pazi sinna teisele turule. Väga midagi huvitavat ei olnudki. Müüdi ehteid, käsitööd ja bumerange (?).. Ja muidugi söödavaid asju. Ühes putkas müüdi väidetavalt käsitööna tehtud igasuguseid maitsevõisid ja asju. Saime proovida seda soolast pähklikreemi! Njammi. Vale ostis ka mingi pisikese :). Edasi läksime kesklinna kõndima. Ühes kohas sai teha henna-maalinguid. Valentinal tekkis suur tahtmine, aga asi oli tegelikult suht kallis. Muidugi tahtis ta teha kaks tähte – MJ. See oleks maksma läinud 200 peesot ehk 7-8 euri.. Õudne. Loobus. Kõndisime edasi, käisime poodides. Külastasime ka ühte poodi, kus müüdi ainult alfajoreseid. Ostsin ka ühe mingi uue sordi proovida, aga see ei olnudki nagu alfajores. Oli hoopis koonuse kujuline magus asi, väljast šokolaadiga ümbritsetud ja sees ainult dulce de leche. Üli, ÜLI magus. Ning siis tuli Pazil kange pissikas peale niiet sõna otseses mõttes jooksime koju.

Kodus oli tädi külla tulnud. Ja kuna Uruguay vajas apteegist mingit ravimit ja poest oli ka asju vaja, läksime Valentina, tädi ja Leticiaga kohe jälle välja. Käisime siis apteegis kõik koos. Sellest üle tee oligi see esimene turg, kus käisime Valentinaga ja muidugi vedas ta oma ema sinna, et too talle selle pildi ostaks. Jäi ilma :(. Siis sõitsime edasi toidupoodi, aga mina ja tädi jäime autosse ootama. Rääkisime temaga juttu. Ta elabki aastaringselt siin ja ütles, et talvel on siin ikka väga igav. Suvel on rahvast ja kohad avatud, aga talveks pannakse enamus neist kinni. Käivad oma sõbrannadega ühe kodust teise.

Ja nüüd siis oleme kodus jälle. Õhtusöögiks sõime pitsat. Ja siis nemad siin räägivad koguaeg, mis on tervislik ja mis mitte. Peale söömist jutustasime veel söögilauas. Jutt läks Valentina unistuste mehele. Tal seal minases keegi väljavalitu Lucas. Muidugi hakkas Tomas tema üle nalja tegema ja siis tuli jutu käigus veel välja, et Tomas oli kuidagi Valentina iPodi parooli teada saanud. See läks kohe muutmisele. Tuli mingi sõna 13 tähega ja siis hakkasid kõik seda välja mõtlema, mis see nüüd siis olla võiks. Ei arvatud ära. Valentina sai aga Tomase peale nii pahaseks, et hakkas talle siis vastu tegema. Võttis kapist soola ja riisi ning pani neid Tomase voodisse.  :D Ja siis ütles ta seda emale, mis ta tegi.. Ema sai ta peale ka natuke pahaseks ja siis ta hakkas emale plaani välja mõtlema. Otsis isegi arvutist neid kättemakse.. Lõpuks pani mingi saapa ema toa ukse peale nii, et kui ta selle avab, siis see kukub talle pähe.. Ja siis talle ei piisanud sellest soolast seal voodis. Võttis Tomase aluspesu, sodis selle huulepulgaga punaseka ja pani sinna ka soola sisse.. :D Oijummel küll..

Nüüd tulid Tomas ja Lolo siia, istuvad minu kohal naris Tomase voodis..  Ja kui nad sinna läksid, arvasid, et voodi on liiva täis.. Oi seda paha-Valentinat küll :D Mina oma vennale vist küll nii palju halba pole teinud.. Või olen??

Igatahes täna sai palju tehtud.. Varsti tuttu, väsimus peal. Filmi vist ka ei vaata..

IIIsssand kui naljakas neil seal üleval on.. Iga uus õpitud ropp sõna annab viieks minutiks naerukrambid ja mind jalaga pähe lüüa on veel naljakam.. Vahepeal ajab ikka täiega vihaseks see nende käitumine, aga ma ei pea seda enam kaua kannatama :). JUBA ÜLEHOMME BRASIILIASSE!!!!! Ja 31. jaanuar lähevad nad tagasi Punta del Estesse..

Olge tublid ja mina proovin ka olla.. :)

Tsau!