Kes on kuningas??

Eile õhtul jõudsin siis blogi ära kirjutada ja peale seda läksime välja. Enne seda tahtis Valentina endale veel ühte punupatsi, mida ma oskan teha kõige ilusamini. Tegin siis talle ühe ja tuli minu arust täitsa hästi välja. Natuke aega oli ta sellega voodi peal pikali ja siis kahe minuti pärast võttis lahti.. Ei sobinud.

Aga läksime siis ratastega linna peale tiirutama natukeseks. Paz oli ka meiega, ta pidi istuma Valentina taga titetoolis, mis talle nõks väike on, aga ajas asja ära. Kahjuks jälle fotokat kaasa ei võtnud, aga meil siin on üks selline rand ja siis teises ranna otsas paistis väga ilus valgustitega tehtud ankur.. Väga kaunis vaatepilt.. Ja veel see öine majakas.. 5+ nagu vanaisa ütleb.

Tulime korra koju tagasi ja varsti läksime jälle ühele tiirule. Kui sealt tagasi tulime, sõin jätsi, mängisin Valentina iPodis mänge ja nautisin teiste seltskonda. Muidugi olid meil külalised ja La Pedrerale õhtust sööma me ei läinud. AGA kui külalised ära läksid, siis mõne aja pärast kadusid järsku ka Leti ja Uruguay.. Tuli välja, et nemad ikkagi läksid sööma La Pedrerale, meile ei öelnud ja meid kaasa ka ei võtnud.. Nojamh.. Valentina kamandas Tomast, et too paneks talle xBoxi tööle, sest Valentina tahtis Michael Jacksoni mängu mängida.. Tema siis laulis ja tantsis seal teleka ees, Tomas oli arvutis, mina mängisin iPodiga ja Paz magas. Viimane ärkas muidugi jälle üles ja otsis oma mamit igalt poolt ja kui teda ei leidnud, siis oli suur kisa lahti. Ja nii mitu korda, sest vahepeal jäi magama.. Kella kahe aeg tahtsin mina tuttu minna, Tomas jäi ka meil tumba peale magama. Äratasin ta üles ja siis ta läks oma voodisse. Aga muidugi mina ei saanud veel magama minna, sest Valentina tahtis jälle punupatse, et tal hommikul lokid oleks.. Natuke läks aega enne kui talle sain neid tegema hakata ja punumise lõpetasin alles öösel kell 02.45.. Kuskil 35 tulid Leticia ja Uruguay ka koju ja olid väga imestunud, et me veel üleval olime.. Tõid Pazi ka meile ja saimegi lõpuks tuttu jääda. Ahjaaa, eile õhtul läks ka meie kapp katki, see lükandustega.. Uksed lihtsalt ei läinud lahti enam.. Normi. Üritasime Valentinaga seda ka öösel veel parandada enne patsipunumist, aga ei õnnestunud.. Õigemini mina proovisin, sest tema oli viimane, kes kasutas ja kellel see kapp katki läks ja siis mina pidin parandama.. Aga nalja sai :D Ja öösel me kappi korda ei saanud.

Hommikul ärkasime kolmekesi korraga, mina, Paz ja Tomas. Ja kui tuli aeg asju kapist otsida, siis asusime selle parandamise kallale jälle. Siis ma avastasin, milles oli viga, aga üksi seda parandada ei suutnud. Selleks ajaks oli Leticia ka üles ärganud ja tuli asja uurima. Tema meil meisterkäsi ja sai mõne proovimise järel ka asja jälle töökorda :) Wuhuuu, saame kapist jälle asju võtta :D

Sõime ruttu hommikust ja nüüd juba perena laua ääres. Esimene kord vist üldse, kui kogu pere sööb koos laua ääres hommikusööki. Tore :) Ja siis hakkasimegi uuesti end valmis seadma, et randa minna. Surfilaud ja misiganes selle väiksema laua nimi on, kus ainult kõhuli saab peal olla (kutsume seda nüüdsest siin ujulauaks) võeti ka kaasa ja oligi minek. Täna käisime seal paremas rannas.. Vesi oli ka soe, aga punased lipud üleval, laine oli väga kõva.. Aga siin pannakse punased lipud ainult ühte kohta, sellest kohast paar meetrit eemal oli juba kollane lipp ja seal võis ujuda :). Sain ka seda ujulauda proovida, aga väga tõmmet, või õigemini lüket ei olnud.. Vist olin sel hetkel liiga madalas vees, et asi ei edenenud. Päris surfilaud oli terve see aeg Tomase kasutuses ja seda proovida ma ei saanud. Kahju. Ehk tuleb see ilus päev kunagi, kui olen ka surfikunn! Homme läheb vist Tomas surfikooli asja õppima.
Rannas oli meie kõrval veel mingi pere, kes otsustas ühel hetkel palli mängima hakata. Aga kuna tuul oli nii kõva, siis see pall lendas mulle täiega vastu selga. Nii mina kui teised võtsid seda kui kogemata ja andsime palli tagasi. Aga siis tuli teine kord, nüüd küll enam minu pihta, aga peaaegu oleks riivanud Valentinat. Meiega olid veel see onu ja tädi, kes eile külla tulid, ja see onu võttis selle palli kätte ja andis tagasi juhul, kui nad leiavad mõne muu koha mängimiseks, sest ta hakkas Pazi pärast kartma. Tore pere võttis seda kuulda ja läksid enam-vähem kümme meetrit rohkem eemale. Aga kahjuks see ei aidanud, sest tuli järgmine kopsakas mulle vastu jalga. Siis nad nägid uuesti nüüd juba meie kõigi kurja pilku ja hakkasid kodu poole minema.. Aga ega nad siis meelega, tuul oli tõesti suur täna.. Ikka juhtub. Ja näed, elan veel.

Enne randa minekut oli mul siin väikene arusaamatus ka. Nimelt tahtsin mina juba eile võtta randa kaasa ühte head suurt ja laia rätikut, millega ma siin koguaeg olen rannas käinud ja millel hea päevitada on. Patricia aga ütles mulle eile ei, sest see tuli just pesust. No võtsin siis teise ja läksin sellega. Täna tahtsin võtta sama, mis eile, aga nägin, et Leticia oli selle juba hõivanud. Rohkem rätikuid ma aga ei leidnud ja seda oma mõnusat suurt ka ei leidnud. Kui küsisin Patricialt, kus see on, siis sain jälle keelu seda puutuda. Pidin leidma mõne teise rätiku. Võtsin siis ühe kuivava ja läksin sellega randa. Hiljem nägin, et see minu mõnus suur rätik oli Pazi ja Leticia kasutuses. Ehk siis minul ei lubanud Patricia võtta ja nemad järsku võisid.. Nagu issi ütles, suur võimu kehtestamine käib meil siin..

Rannast tulime tegelikult täitsa ruttu tagasi, sest käes oli jälle lõunasöögi aeg. Kella kolme aeg oli natuke aega tühja passimist ning siis läksid osad magama. Mõtlesin siis natuke aega internetis maha lüüa, sest muud polnud teha. Aga täpselt sama mõte oli ka Valentinal ja ta jõudis kõigi ihaldatud netipulga kiiremini haarata. Õnneks on meil iPadis nett olemas ja sain seal natuke olla. Kui Valentina netist loobus ja Leticia tema ärapõlenud keha kreemitama hakkas, sain ka natuke netti kasutada.. Aga ainult umbes pool tunnikest, sest siis sai mul aku tühjaks ja kui hakkasin arvutit laadima panema, võttis selle mult juba Patricia ära.. Aga ei olnud hullu. Vajalikud asjad sai tehtud. Ehk siis tahtsin rääkida natuke kodustega. Aga kuna Uruguay, külalistädike ja Paz magasid, siis sain Leticialt keelu peale, et rääkida ei tohi.. Läksin siis õue ja kui seal sain ühe sõna öeldud, ütles Leticia mulle jälle, et vait oleksin. Aga mis mind pahandas natuke oli see, et nemad seal toas rääkisid ikka palju kõvema häälega.. Siis ta läks mõne aja pärast kuskile eemale ja ma sain rääkida. Oi mind paharetikest!
Kui mult nett jälle ära võeti, ei olnud mul jälle midagi põnevat teha ja hakkasin arvutist hoopis Kuulsusenarre vaatama.. Naersin seal üksinda. Vahepeal Tomas kõrvalt piilus, et miks ma nii imelik olen ja naeran nii palju..
Naljakas oli. Kahjuks kõike korraga ära ei saanud vaadata, sest osad ärkasid üles ja läksime uuesti randa.

Randa tuli ka Leticia sugulane, tädi, kellel oli kaasas 9-kuune taksikoer Peter. Nii numpsik. Tegi seal rannas palju pättust. Rannas lihtsalt nautisime ilu, päikest ei võtnud, istusime ja rääkisime juttu. Mõnna. Siis tulid sinna mingid lapsed, kelle olid kaasas sellised lauad nagu on lumelauad. Neid kasutatakse vees seal paadi taga sõitmiseks. Aga nemad olid nupukad. Seal kus me olime, oli väike langus. Nemad võtsid oma lauad ja hakkasid sealt alla laskma nagu lumelauaga. Ehk siis kui te seal naudite suusatamist ja lumelauasõitu, siis siin nauditakse liivalauasõitu. Meil on ka see laud ja homme vist võetakse ka see randa kaasa samal eesmärgil, mis oli lastel. Ainuke jama oli. Igakord, kui hakkasin sõitvast lapsest pilti tegema, kukkus ta maha.. Ja nii ei saanudki ühtegi pildile.. :D

Rannast tulime ära umbes poole üheksa aeg. Käisin pesus ja natuke istusime jälle ja siis oli õhtusöögi aeg. Peale õhtusööki tahtsime minna Valentinaga ratastega sõitma, aga muidugi tahtis Paz ka kaasa tulla. Kahjuks on aga Leticia vend Alfredo sellega kuskile läinud ja meie ei saanudki seda kasutada. Valentina oli maruvihane, sest ta millegipärast vihkab seda Alfredot.. :D Niiet rattasõit jäi ära. Aga mõne aja pärast läksime hoopis Leticia, tema sugulase, Tomase, Valentina ja Paziga linna peale. Käisime mõnes riidepoes, kust Tomasele saime lumivalged püksid. Valentinale otsisime järgmist trikood, aga nii suurele tüdrukule ei müüda enam sellist asja. Või no need sportlikuid võibolla spordipoest leiaks, aga ilusaid ranna omasid mitte. Ja ta ei ole millegipärast nõus ka bikiinidega rannas käima. Tal on neid elu jooksul ainult üks paar olnud ja need olid, kui ta oli väike. Praegu on ta 12 ja ta ei taha bikiine sellepärast, et ühelgi temavanusel tüdrukul ei ole veel bikiine. Kõik kannavad trikood :D Aga tema on meil nii suur, et oleks aeg oma mõtlemist vahetada. Ausalt, kui ma ei teaks, et ta on 12, ma pakuks, et ta on 15.. Ema ja ta sugulane muidugi üritasid ka teda bikiinide poole suunata, aga asjatult. Ta ütles, et ta paneb bikiinid selga alles siis, kui ta on 15-aastane.. Väga keeruline..

Tulime tagasi koju ja sain lõpuks nüüd siis siia blogi kirjutama. Kell saab kohe üks öösel ja uni on väga suur. Paz ja Leticia on ka praegu siin, et Pazi magama panna. Tuba on pime ja ma pean siin nüüd kirjutama. Aga neid vist see klõbistamine ei häiri.. Pean nüüd siin natu ootama, kuni Paz magama jääb ja Leticia ära läheb, et pildid arvutisse laadima panna ja need siis siia üles panna..

Täna õhtul oli ka Nacionali ja Peñaroli mäng. Siin maal pead olema vähemalt ühe nendest klubidest suur fänn ja teist täiega vihkama. Kui eelmine pere fännas Peñaroli, siis see pere on tulihingeline Nacionali fänn. Isegi Paz kui näeb kuskil midagi Peñarolist, siis ütleb uhh, kui vastik vms.. Ja kui mu kõrvad mind ei peta, siis kaotas Nacioanal.. Ja kui minult küsitakse, keda ma fännan, siis kõlab alati vastuseks Viljandi Tulevik.

Okei.. Ma ei pane teile pilte täna, sest kell on kaks öösel juba.. Me käisime nüüd vahepeal jäätisekohvikus jäätist söömas ja enne ei jõudnud panna neid laadima.. Aga jah, öösel kell 01.15 käisime jäätist söömas. Ärge pahandage. Tsau!

Musikallipai!