Sunday, January 6, 2013

Tranquilo

Võrreldes eilsega tuleb täna ikka väga lühike postitus. Pole täna lihtsalt midagi erilist teinud.

Eile õhtul tulidki meile külalised, need kaks tädi, kes meiega rannas olid, nende tütred ja üks onu. Sai söödud jälle palju näkse, räägitud endast ja räägitud keelest. Uruguay millegipärast arvab, et meie keel kõlab nagu saksa keel ja kuulutab oma arvamust kõigile :D Minu arust ei sarnane meie keel kohe üldse saksa omaga.. Mõned arvavad veel, et vene keeles ei erine ka see eesti keel palju.. Ei tea.. Igal ühel oma arvamus.

Minul aga oli millegipärast väsimus.. Ju eelmistel õhtutel hilja magamaminek andsid tunda ja sellepärast läksin juba kell üks magama. Patricia tuli ka. Pool üksteist ärkasin selle peale, et Uruguay tuli meie tuppa Pazi voodisse ja üritas siin magada. Vähkres ja möllas nii hullusti (energiapomm nagu ta on) ja peale viit minutit, kui sedagi, hüppas jälle püsti ja läks minema. Ärkasin siis ka üles. Kui hommikusööki olin lõpetamas, nägin Letit ja Uruguayd autoga kuskile sõitmas ja Pazi kaasa ei võtnud. Tulid alles lõunasöögiks ehk siis kaheks tagasi. Nemad käisid rannas.. Ilma minuta.. Ilma Pazita.. Ja seega ei saanudki ma täna randa. Minu hommikupoolik nägi välja millegi huvitava leidmises. Natuke sai väljas istutud ja sudokut lahendatud, Patriciaga juttu räägitud, arvutis kaarte mängitud jne.. Peale lõunasööki tegin jälle omale kakaod, mille peale ikka imelikult vaadati. Aga mis teha, maitseb hää!

Siis toimus suur lõunauinak. Mitte mulle. Vaatasin hoopis filmi. Pean oma arvuti mälu tühjendama ja filmid tuleb ära vaadata :D Ja kui film peaaegu läbi oli, ärkas Paz ja edasine tegevus oli meil ühine. Mõnda aega. Pool kuus läksin rattaga sõitma. Olin tubli. Kuid mitte kauaks, sest pea tuikas juba enne ja sõidu ajal hakkas pea päris hullusti valutama. Aga sai üks pooletunnine tiir tehtud. Käisin seal, kus me YFUga elasime ja kus me rannas käisime. Kui siis oli see rand inimestest täiesti tühi, siis nüüd oli lihtsalt paksult rahvast täis! Ulme. Autosid oli megalt ja liiklus oli väga tihe..

Kuuest olin juba kodus tagasi, käisin pesus ja peale seda rääkisin mõne minuti kodustega. Siin sain ka teada, et Leticial ja Uruguayl on täna mingi läbu Punta del Estes ja seega õhtu pidime veetma viiekesi. Mina, Leti vend, Matilde, Maria Paz ja Patricia. Nende lahkumisega kodus tekkis Pazil muidugi suur probleem ja nuttu kui palju. Aga neile kahele väiksele osteti täna meeter korda meeter suurune basseinike, kuhu kahe ämbritäie vee valamine tõstis Pazi tuju kohe väga kõrgele tasemele. Ehk siis vanemad said kodust välja hiilida ja Pazil oli tuju hea. Õnneks ei ole see siiani veel alla läinud. Mul soovitati veel linnapeale minna, aga mis seal üksi ikka teha on. Vaatan ära parem järgmise filmi ja olen täna kodus.

Okeii.. Sain ära sõnatud.. Nüüd tuli Paz meie tuppa ja hakkaski nutma jälle.. Ja Michael Jackson parandas kõik! :D On ikka vahva sell!

Aga olge teie ka vahvad! :)

tranquilo - rahulik

1 comment:

  1. Anni, palun tee oma hostvanematest ja hostvennast ka pilte :) Oleks väga tore näha, kellega sa koos elad..
    Ühesõnaga - palun pildista rohkem ja loodan, et su järgmine postitus sisaldab ka ühte ilusat 'perepilti' :)
    Kuidas hostkodus enesetunne on ja kas hostemaga
    on klapp ning saad teda usaldada ja vajadusel kallistada? Räägi sellistest asjadest natukene pikemalt.
    Ole tubli! Tuled juba poole aasta pärast kodumaale :)

    ReplyDelete