7 maa ja mere taga: Ilus oli olla, sest et kole oli möödas!

20.10.12 ja 21.10.12 ja 22.10.12

Vabandused jälle ette ja taha poole, et ei ole jõudnud siia kirjutada.. Aga te ei jää millestki ilma :)
Reede õhtul oli meil siis see esimene suur intriigiderohke päev/õhtu. Olin natuke pettunud, sest hostema ei tahtnud mind lubada minna välja koos Victoria ja tema sõpradega, et vaadata üht kõige tähtsamat üritust siin Minases terve aasta jooksul. Aga nagu ikka, tema tuju ja mõtlemine paraneb ööga ja hommikuks oli saanud mittelubamisest luba, aga mittevastutus. Ehk siis ta ütles mulle, et ma võin minna, aga tema minu eest ei vastuta, sest seal pidid ainult joodikud ja kaklused olema, ühesõnaga - väga ohtlik. Olin selle pakkumisega vägagi nõus, sest miks peakski tema minu eest sel ajal vastutama.. Ta ütles mulle ka, et minu vanemad löövad ta maha, kui minuga midagi peaks juhtuma :D Emme ja issi, ma arvan, et midagi nii hirmsat te ju ei teeks?? :D Ahjaa, võisin minna ainult siis, kui Victoria Gabrielale helistab ja nad kõigest sellest rääkida saavad.

Laupäeval ma koolis ka ei käinud, sest mated jäid ära ja inkades oli neil kontrolltöö, mida mina niikuinii ei pidanuks tegema, seega otsustasin koju jääda. Ärkasin ikka koos teistega, aga kooliminemise asemel hakkasin oma hispaania keelt arendama.. Kell 12 tuli Camila koolist koju tagasi ja me pidasime tema ja vanaemaga maha pika vestluse, et kuidas meie hetke suhteid ja muidu olemist siin paremaks teha. Ma poleks iial uskunud, et vanaema võib minu väljaskäikude suhtes mõistvam olla kui Gabriela.. Siiamaani on olnud vastupidi.. Vanaema ütles ka, et meil tuleb kõigil Gabriela maha rahustada, sest olenemata minu palvega nõustumisest, oli ta ikka mu peale suhteliselt pahane..

Siis tuli kätte lõunasöögiaeg ja meil olid seltsis Manuel ja Camila Larossa. Veetsime koos aega kuni viieni, kui ma otsustasin magama minna, et õhtul jõuaks kauem üleval olla. Ahjaa, vahepeal oli mul keeletund ka, kus Patricia minu hispaania keele õpikut terve see aeg uuris. Selle ma tõin endaga Eestist kaasa, siin panin ta kappi ja nüüd laupäeval taasavastasin selle :) Ja kell pool neli toimus see kõne Victoria ja Gabriela vahel ja mis välja tuli oli see, et Gabriela arvas, et mina olen tema peale pahane ja sellepärast oli meievaheline suhtlus sel ajal veidi väiksem.Tegelikult ei olnud ma tema peale ju üldse kuri, olin pigem rohkem meelitatud temast, et ta oma meelt muutis.

Niisiis, peale tudu seadsin ennast valmis ja kella üheksa paiku tuli Victoria mulle oma sõbraga järgi. Nii kui ma autosse istusin, sain aru, et see oli ikka väga õige otsus enda eest võidelda ja see õhtu välja teenida. Ja ma siiani ei kahetse seda!! Sõitsime siis kesklinna, kus leidsime pika otsimise peale ühe vaba parkimiskoha, sest terve linn oli paksult rahvast täis. Linnas tutvusin ka teiste Victoria sõpradega (kokku oli neid üle kümne) ja siis seadsimegi oma sammud Artigase mäe poole, kus kogu see suur üritus toimus. Mida lähedamale me jõudsime, seda rohkem rahvast ja autosid oli. Tee äärde olid tekkinud ka väiksed putkad, kust sai osta süüa-juua ja muidugi vino con frutillas (maasikaveini). See viimane on siin traditsiooniline juua täpselt sellel õhtul ja seda tõesti leidus iga nurga peal. Kuna Victoria ja ta sõbrad on juba mitu aastat veetnud aega täisealisena, siis ka nemad ei saanud jätta seda alkohoolset jooki ostmata. Ja muidugi kästi mul ka proovida ja keelduti vastusest, et mulle ei meeldi alkohol. Ja tegelikult kiidan seda. Mõnusalt mahe ja magus vein oli ja see vastik alkoholimaitse jõudis alles hiljem kohale..

Kuskil kümne ajal jõudsime mäele, vaba kohta oli suhteliselt raske otsida ja inimesi oli tõesti väga palju. Õnneks leidsime lõpuks sellise koha, kust võis napilt näha lavale üles seatud ekraane. Ja just sel hetkel, kui saime endid sisse seatud, hakkas esinema selle õhtu peaesineja, tädi Argentiinast (nime ma ei mäleta). Pääris mõnsad lood olid tal ja arvestades seda, et ta ootab last, siis laulis ta väga hästi, aga natuke tundus olevat väsinud. Mõne loo ajal läks rahvas päris pööraseks. Ta lõpetas kuskil poole kaheteistkümne aeg ja siis oli natuke aega vaikust. Umbes viis minutit enne kahtteist hakkas keegi uuesti pilli mängima, aga kõik inimesed olid pööranud hoopis seljaga lava poole ja vaadati nende suure kangelase, Artigase kuju poole. Jõudis kätte õhtu/nädala suurhetk - keegi onu laulis ja mängis pilli, kõik tuled läksid kustu ja kolm lippu tõusid vardas ikka ülespoole. Ka rahvas ühines onu laulujorinaga (tegelikult oli päris võimas lugu). Vahetult enne õpetas Victoria ka mulle jupikese sellest laulust: "Oriental en la vida y en la muerte también." Eemm, mulle öeldi ka, mis see tähendab, aga hetkel ei tule meelde. Tegin sellest video ka, aga liiga pime oli ja midagi ei jäänud eriti peale. Selle laulmise ajal pandi mingid tuled ka põlema, mis olid suunatud selle kuju poole ja kui muidu on see kuju valge/hall, siis tuledest olid tal nagu riided seljas ja hobune, mille peal ta istub, oli pruun. Hiljem üks pilt ka teile, mille ma siit virtuaalmaailmast varastasin, sest ise ei saanud head pilti.. Aga kogu see hetk (laul, tulede mäng, rahva ühinemine) oli väga võimas ja andis peaaegu sama tunde välja, nagu laulupidu. Okei, laulupidu on ikka kordades võimsam, aga ma loodan, et mõistade, mida ma mõtlen. Ja peale seda ägedat hetke läks paugutamiseks ja lasti väga ilusat ja pikka ilutulestikku.

Peale ilutulestikku seadsime oma sammud tagasi linna poole, sest teised tahtsid minna kunagi veel öökluppi tantsima ja enne seda on ju vaja see eelmäng kodus teha. Aga enne eelmängu läksime keskväljakule burksi sööma ja peale seda otsustasin mina koju minna. Teised pidid ka veel tunnikese põõnama ja siis edasi jätkama. Ja kuna see oli minu esimene kord ilma pereliikmeteta väljas olla öösel ja ma olin selle loa saamiseks teisi natuke ka pahandanud, siis mõtlesin, et targem oleks esimene kord mitte nii hilja peale jätta. Ehk siis peale poolt kahte natuke jõudsin ma ilusti taksoga koju. Taksosõit oli tavapärasest 20 peesot kallim ja tegelikult see tundus natuke kahtlane. Hea ju võtta välismaalaselt raha! Aga koju sain ma ikkagi õnnelikult ja naerusuiselt! MÕTELGE, minuga ei juhtunudki midagi hirmsat ja kõik minu asjad on ka endiselt minu käes! Ja ma ei näinud ka midagi ohtlikku sellel üritusel. Okei, oli väga palju rahvast, aga koos mitmekesi olles ja üksteisega koguaeg koos kõndides ei saa ju midagi juhtuda! Võibolla jah, kui oleksin mina ja Victoria näiteks kahekesi olnud, siis oleks olnud veits ohtlikum..

Pühapäeva hommikul ärkasin 11.45 ja meile olid külla tulnud Camila tädi ja tema parem käsi. Koos tehti suuuuuur lõunasöök, kuhu oli kutsutud ka Camila poiss-sõber. Söödi, nagu ikka pühapäeviti kombeks, väga palju ja peale seda lasti leiba (liha) luusse. Päeval muud erilist ei teinudki. Istusin jälle arvutis, nõelusin üht pluusi (Gabriela mitu korda küsis, kas ma ikka oskan ja kas ma ikka saan hakkama.. Siin arvatakse, et ma olen ikka väga saamatu) ja õppisin. Kell üheksa õhtul viidi mind linna, sest kätte oli jõudnud teine vahva kontsert, kuhu mind mu klassiõed kutsusid. Camila läks samal ajal teatrisse Gonzaloga mingisugust komöödiatükki vaatama. Keskväljakul, kus kontsert toimus, oli kogunenud jõhkralt suur rahvamass, sest oli ju viimane võimalus võtta osa semana de Lavalleja'st (Lavalleja nädalast). Kontsert oli hea, aga oleks olnud parem, kui ka midagi näinud oleks. Leidsime kõige tagumise nurga üldse, kust vahepeal vilksamisi mõne lavalolija pead nägime :D. Aga ikkagi oli lõbu laialt ja nautisime kõike võimalikku. Peale kontserdi tahtsid Eugenia ja Florencia (vist kirjutatakse seda nime nii..?) minna tivolisse ühele okserattale. Meie Lucia ja tema vennaga jäime pealt vaatama, ei tõmband meid need asjad.. Ostsin hoopis popcorni ja nautisin vaatemängu!

Kella üheteistaeg kutsusin endale motika kodust järgi ja tulin tagasi koju. Manuel ja Camila olid siin ja tegid selle seebiettevõtte lõpetamise mälestusraamatukkest. Issand, milline sõnastus sai.. Aga kuna nad siin väga targad selles microsoft word'i käsitlemises ei ole, siis pidin neid mõnes asjas abistama. Lõppkokkuvõttes saime magama alles kell pool kaks öösel, sest see asi oli vaja hommikuks valmis saada..

Hommikul saime õnneks natuke kauem magada, sest esimene tund on meil alati esmaspäeviti vaba ja ajalugu meil ju ka enam ei ole. Seega pidid olema meil ainult kirjandus ja keemiad. Keemias pidi tulema kontrolltöö ja selle jaoks me ka õppisime Camilaga hommikul. Mõnda asja nad teevad ikka superkeeruliselt ja kui ma seletasin Camilale, kuidas meie oleme teinud, siis tal jäi suu lahti, et nii lihtsalt üldse on võimalik keemiat teha :D Igatahes, kui kooli jõudsime, siis tuli välja, et ka kirjandus jääb ära. Ei võinud varem teada anda, onju!!! Passisime siis natsa tühja ja kordasime veel ja varsti saabuski keemia tunnike. Töö oli tegelikult väga lihtne (kuigi ma ei tea veel oma hinnet), aga ühte puntki ma siiski ei teinud, sest seal oli vaja hispaania keeles muidugi kirjutada, kuidas ma saan laboris vaadata aine pH taset. Votnii..

Kui laupäeval ja pühapäeval olid super ilusad ja soojad ilmad, siis täna on sadanud terve päev. Koolist koju tulek on oli täna üks kõige naljakamaid üldse. Kõigepealt seisime me selle suure paduka käes, sest motikas ei tahtnud tööle minna. Siis õnneks varsti läks ja saime teele asuda. Varsti jäime me foori taha kinni, sest mingi jobu kõige ees ei suutnud lihtsalt liikuda. Ja nii me siis passisime neli-viis rohelist tuld ja kõigil oli vaja muidugi ju signaalitada. Vahva signaalikontserdi saime seal Camilaga :D Autode rivi oli ikka mõnusalt suureks kasvanud. Ja kui me lõpuks minema saime, siis ei tahtnud meie motikakene enam liikuda, sest tee viis ülesmäge ja see käib Harryle vastujõudu. Ja kui meil lõpuks puudus kodust umbes 250 meetrit, sai meil bensiin otsa ja edasine teekond möödus meil Harryt lükates. Ja terve see aeg sadas ikka täiega. Koju jõudes tilkusime ja ma pikka aega kahtlesin, kas minna trenni või mitte. Õnneks lubati mind trenni viia ja trennist tuua motikaga, niiet otsustasin ikka minna. Jaaa trennis olime me klassiõega kahekesi! Terve bassein oli meie päralt. Kahjuks niisama hullata ei saanud ja pidime ikka tegema seda, mis kästi, ehk siis ujuma ükskõik, mida, aga peaasi, et ujud. Ujulasse oli ka paigaldatud mõnus suur mullivann, aga seda alles puhastati töötolmust, niiet äkki kunagi saab ka ära proovida :D. Ja peale trenni tulin koju tagasi ja veetsin ülejäänud pärastlõuna arvutis. Avastasin head eesti muusikat! Ja tekkis suur tahtmine minna jälle Laulupeole ja külastada folki. Aga küll jõuab neid ka veel mitu korda teha! Oleks tahtnud välja ka minna, aga riided on endiselt läbimärjad ja väljas vihma sajab. Lubas muide samasugust tormi nagu oli kuu aja eest Maldonado!! Ehk siis võibolla võib juhtuda, et meie t meil jääb mõnipäev taaskord kooli minemata. Homme ma vist trenni ka ei jõua, sest Lucianol on lasteaiaga mingi esinemine ja ma lubasin seda vaatama minna :).

Suhetest veel nii palju, et kõik on jälle väga tore!!! :D Tujud on ka kõigil väga mõnsad ja elu on lill!!

Oioii, tuul juba tõuseb! Ja avastasin nüüd ka, et mingid jobud sääsed on mind öösel näo pealt söönud.. Väiksed värdjad sellised..

Pilte ka: