11.11.12, tegelikult juba 12.11.12
Tere, mina siin! Kell on praegu üks läbi, on öö ja tulin just Manueli juurest taksoga koju. Camila, hulluke jäi veel sinna. Kuna aga avaldati kanget soovi minu blogi hommikukohvi kõrvale lugeda, siis täidan selle soovi :).
Alustan oma kirjutamisega eilsest, sest algul ei leidnud põhjust siia midagi kirjutada ja hiljem enam ei jõudnud. Eile ma koolis ei käinud, sest matesid ei olnud ja kes sinna inglise keelde ikka tahab minna.. Oleksin tegelikult pahandada ka saanud, sest õpetaja palus mul eelmine nädal, et ma 10. novembril võtaksin kooli kaasa meie rahvatansu muusika ja tantsiksin neile natuke. HAHAHAA!! See oleks alles vaatepilt olnud.. Ja kui ta püüdis arvata, et milline võiks meie rahvatants välja näha, siis sellega eksis ta väga. Tema arvamus nägi rohkem välja nagu flamenko :D. Naljakas.. Ja pealegi keegi teine ka ei läinud sinna tundi.. Camila pidi oma bioloogia kontrolltööd minema vastama, seega olin hommikul põhimõtteliselt üksi, kui vanaema, Ramon ja Luciano välja arvata. Peale lõunat, kell kaks oli mul keele tund. Ja üsna pea varsti seda tulid meile jälle Camila sõbrad külla. Ajapikku neid ainult lisandus kuni õhtuks oli meid kokku 7 ning toimus mõnus õudukaõhtu koos räpstoiduga. Väga mõnna :) Agustina ja Marikena kutsusid meid ka klubisse tantsima, aga loogens ju, et kui on valida filmiõhtu ja klubis tantsimise vahel, siis minu valik kaldub esimese poole.
Tegelikult mulle õudukad ei meeldi. Tekitavad sees sellise halva tunde ja pärast on raskusi üksiolemisega.. Aga õnneks seekord nii hirmus ei olnud. Seda selle suure seltskonna pärast. Tegu oli muidugi inglisekeelse filmiga, millel hispaaniakeelsed subtiitrid all, aga ega seekord see inglisekeelne film väga oluline ei olnud, sest inimesed kõik ümberringi rääkisid ainult juttu. Ja mina ei kuulnud õnneks kõike seda hirmsust. Aga kahjuks saan ma juba vaikselt ka aru, mis subtiitrid ütlevad niiet kui ei kuulnud, siis lugesin. Ja mis vahva oli - ma juba rääkisin kõigiga hispaania keeles ja nad said minust täitsa aru.. Millegipärast on vahepeal see jutt mul ladusam ja siis kaob jälle ära, niiet puterdan kui pudrumulk. Kui eile õhtul said kõik minust väga hästi aru, siis täna päeval oli taaskord raskusi.
Mina läksin tuttu kella kolme paiku öösel, teised veel hiljem. Ja mina ärkasin kell kümme. Olin meie seltskonnast esimene (kui välja arvata need kaks poissi, kes pidid muidugi öösel lahkuma), kes otsustas enda tagumiku püsti ajada. IMEEE!! Olin parajasti hommikust söömas, kui minuga liitus Camila. Teised olid endiselt unedemaal. Kell 12 sai meil mõõt täis ja läksime ajasime need unekotid üles. Mismõttes magavad siin meie kodus.. Segasid Gabriela igapühapäevast suurpuhastust..
Mõne aja veetsime elutoas, kus neil oli suuuuuur voodiase tehtud ja kell kaks sõime lõunat. Peale seda istusime jälle mõnda aega niisama, meie Eugeniaga kiusasime veits seda väikest pärdikut nimega Luciano. Muidugi ei puudunud ka igasugused lollused, mis vaikselt ära sai õpetatud ja mida ta kohe järgi hakkas tegema.. Siis tuli Camilal mingi väga veider mõte panna selga oma eelmise aasta halloweeni kostüüm (Gabriela 15-aasta sünnipäeva valge kleit) ja teha ka meik. Pidin tal terve näo valgeks värvima ja Belen tegi talle ka mingid kriipsud näkku. Algul tahtis ta niimoodi tänavale ka minna, aga õnneks kadus see mõte tal ruttu peast.. Tegin veel talle ja Eugeniale patsipunumist ehk siis olin kaval ja harjutasin natuke näputööd. JA SIIIS.. Tegin arvuti lahti ja hakkasin Eugeniale pilte näitama oma arvutist. Kuidagi moodi läks siis jutt edasi minu tantsimisele evekas (tervitused teile sinna!) ja näitasin talle meie lõpetamise tantse. Viimase tantsu ajal, see mis me ise tegime ja kus "Ilus tants" lõpus on koos oma imekauni muusikaga, hakkas minu armas Eugeniake pisaraid valama.. See oli niiiiii armas hetk ja natuke naljakas ka, aga lihtsalt niiiii armas!!! Tegelikult tahaks väääga tantsida. Mitte klubis.. Trennis..Oma trennis.. See sama, kus 13 aastat käisin.. Tore oli..
Kuskil kuue aeg läks televusser käima, sest käimas oli siinse kahe suure klubi - Peñarol'i ja Nacional'i vaheline mäng. Staadion tundus olevat rahvast täis ja möll käis ka siin. Majadele olid väljaheisatud oma lemmikklubi lipud ja inimesed kandsid oma lemmikklubile vastavaid riideid. Vahepeal kõlasid valjud hüüded ja vahepeal kõlasid paugud. Aga kahjuks ma ei tea, kes võitis, sest 15 minutit enne mängu lõppu tahtis Camila minna Manueli juurde. Algul mõtlesin, et jään koju, sest seal tundus väga igav olevat, aga kuna inimesed siin majas hakkasid kohe mind igasuguste küsimustega pommitama (nt. miks sa ikka ei lähe ja kas sul siin igav ei ole), siis otsustasin ikka minna. Lootsin, et väga kaua ei ole, aga võta näpust. Mina otsustasin Manueli arvutis Simsi mängida ja sellega sai täitsa palju nalja.. Eriti siis, kui Manuel ja Camila läksid korraks majast välja ja meie Beleniga jäime seda kahekesi sinna mängima. Siis nad tulid tagasi ja sinna tuli ka Camila Larossa ning hakkas üks suur Wii mängukonsooliga mängimine ja mänguks oli Just Dance.Väga mõttetu mäng minu jaoks, sest vahet ei ole, kas sa üritad nagu poolearuline selle mehikese järgi seal telekas tantsida või siis lihtsalt liigutad pulti oma käes. Muud ei miskit. Kui kell sai 12, mõtlesin, et kaua võib, homme koolipäev, mul vaja veel blogi kirjutada ja kunagi tahaks tudida ka.. Nagu ütlesin, otsustas Camila veel sinna jääda ja ta pole endiselt tagasi tulnud. Manuel aitas mul keskväljakult takso võtta ja õnneks sattus mulle jälle üks väga tore taksojuht.. Rääkisime temaga isegi nati juttu ja ta isegi tunneb Victorit! Seega teadis ta täpselt, kuhu mind tooma peab.
Kell on nüüd 01:42 ja sellepärast jätan mõned pildid siia praegu panemata.. Lootsin küll lühemalt kirjutada, aga ikka tuli pikk. Mis teha..
Aaa, ja muide. Homme lähme alles 10.45 kooli ja siis vist ka tunde ei ole.. On ainult keemia, kus toimub meil väike fiesta*, sest viimane keemia tund ja õpetaja tahtis pidu :D Hea põhjus jälle vanaemal head torti teha ja minul ikka niks-naks-paksemaks minna..
Olge muskinid. Tsau!
*fiesta - pidu
No comments:
Post a Comment