Sorri, läks meelest ära..

13.11.12

Täna oli kohe eriti tihe päev.. Algas äratusega kell pool kaheksa. Eile jäi Natacha meie juurde ööseks, sest Camila õpetas talle inglise keelt ja matet ning nad said magama alles kell pool kolm öösel. Tublid õppurid. Hommikul läksime koos kolmekesi jala kooli. Esimesse tundi ei läinud keegi ja kui me teiseks tunniks kohale jõudsime, siis avastasime, et ka teise tundi, filosoofiasse otsustas ülejäänud klass mitte tulla. Kolmanda tunni veetsime raamatukogus, kus Camila tegi mate kontrolltööd uuesti. Sinna kogunes varsti ka terve klass. Mina lahendasin oma sudokut sel ajal. Ja siis tulid bioloogiad, kus neil oli kontrolltööd, aga kuna Camila tegi selle juba laupäeval ette ära, siis meie tundi ei läinud. Ootasime sel ajal koridoris hoopis tema kutti. Väga raske koolipäev, eksole?

Siis tulime jälle jala koju, sõime ühe mõnusa lõuna ja läksin taaskord üksi ujuma. Camila oli väsinud, ei tahtnud tulla. Küll tema leiab koguaeg põhjusi mittetulemiseks. Aga las tema olla. Samal ajal tahtis ta minu arvuti hiirt laenata ja kui ta mulle hommikul ütles, et tema oma on juba katki, siis ma niimoodi vaikselt mainisin, et pühapäeval, kui ta ema koristas, siis kukkusid tal kogematta tema arvuti asjad, laadija ja hiir, maha.. Oi, kus neil tuli sellepärast suur tüli.. Oooops..

Trennis tavaliselt me saame omale ise raja valida, kus ujuda tahame. Seekord hakkas meie treener meid ise paigutama. Mind pandi ühele rajale koos kõige parema ujujaga meie trennist. Kuna meie trennis käib 3 invaliidi, siis nemad on natuke aeglasemad ujujad ja pandi seepärast ühele rajale ning ülejäänud jaotati veel kahe raja peale ära.. Aga see, et mind kõige parema ujujaga kokku pandi, oli minu jaoks üllatus. Ja siis ütles treener meile kahele, et me peame 25 minutit järjest ujuma, stiili võime muidugi ise valida. Ja siis ta hakkas teistega tegelema. Nemad hakkasid aja peale ujuma. Ma algul mõtlesin, et noniii, raudselt pean selle profiga siin hiljem võidu ujuma ja siis mõnusat kaoutusvalu tundma.. Aga ma eksisin. Meie lihtsalt pidime ujuma ja oligi kõik. Ei mingit ajamõõtmist meie jaoks. Mulle see meeldis, et ma ei pidanud aja peale ujuma, kuigi, pean tunnistama, oli ka natuke pettumust.. Aga vähe.

Peale trenni tulin koju ja nagu ikka, olen siin olnud terve see aeg. Vahepeal õppisin ja jutustasin ema-isaga. Kuna mul oma rutiinsete päevade jaoks on tekkinud juba pealkirjade kriis, siis küsisin neilt ka abi.. Kahjuks suutsin selle juba ära unustada.. Kurb.

Täna läks Ramon (vanaisa) Maldonadosse mõneks päevaks tütrele külla. Tuli lausa eraldi minu juurde mulle seda ütlema ja luges sõnad peale, et ma ikka tubli oleksin. Viimasel ajal üritab väga suur sõber mulle olla. Tore :). Ja kuna ta läks bussiga, siis läksid kõik teda bussijaama saatma. Mind millegipärast kaasa ei võetud. Ju ei olnud taksos ruumi. Ja enne kõigi lahkumist kodust tuli vanaema mu juurde ja luges kõva häälega mulle sõnad peale, et ma kedagi siia ei kutsuks ja et ma kedagi sisse ei laseks!!!! Ma vist olin täna esimest korda täitsa üksi siin.. UUU, kui hirmus. NOOOTT!!

Tänaseks kõik!

PS! TAHAN leiba, piparkooke, kkkooohhhuuukkkeessttt, üldse piimatooteid nagu kohupiim ja hapukoor, lõhekala, põdravorsti, põdraliha, jääteed (saan muidugi ise ka teha, aga ei tule nii hea), kodumorssi, kirsse, kurki, eesti kommmmmiiii, issi pannkooke koduse maasika-, vaarika - või mustsõstramoosiga, emme ahjukartuleid, magushapukapsast, küpsisetorti, emme võileivatorti, frikadellisuppi ja kana-klimbisuppi ja boršisuppi (?),  + suusatada (mäel), saaauuunaaaa, oma vannituba, ilusat mittehallitanud lage, koduriideid ja ka teisi riideid, mis kodus on.. JNE!!!