Thursday, November 22, 2012

vihmane ilm = tortafritad

22.11.12

Hommik oli mul täna ikka sama nagu eelnevatel päevadelgi - 11 äratus, hommikusöök, film Camila ja ta sõbraga ning siis trenni. Trennis tuli treener ujulasse, meie olime juba neljakesi basseinis ja siis ütles ta mulle, et mina pean ütlema, kui mitu otsa me midagi teeme. Ütlesin ilusa numbri kuus ja seda kuute korrates mööduski meie tund.

Peale trenni tulin koju, olin veitsa arvutis ja rääkisin emme-issiga juttu. Siis neil hakkas kättemaksukontor telekast ja siis ma mõtlesin, et proovin ka uuesti vaadata. Viimane kord need tv3-e saated mul siin väga hästi ei töötanud. Seekord õnnestus kõik väga hästi, paar jukerdamist oli, aga vaatasin kohe kõik nägemata neli osa jutti ära.. Ooops :D Viimast hakkan kohe vaatama! Et te ikka teaks.

Jalutama ei jõudnudki täna, sest ilm oli väga pilves ja kartsin vihma kätte jääda. Mõttetu kartmine, sest vihma on täna ainult hommikul natuke tibutanud ja see ongi kogu torm! Väga tore. Aga selle eest siin on kombeks vihmase ilmaga teha ülimaitsvaid ja üli paksuks tegevaid tortafritasid. Ja need koos dulce de lechega on lihtsalt vastupandamatud.. Ja neid ka vanaema meil täna tegi, niiet teeaeg oli mõnus :)

Nüüd läheb Camila Manueli juurde, aga ma jään koju, sest mul on nendest inimestest juba siiamaani.. Koguaeg on meil siin inimesed ja see on ikka väga-väga tüütav..

Eile nägin meeeggaaa suurt ämbliku.. Sellist pole ma kunagi "vabas looduses" näinud ja nüüd oli ta minu toas ja minu voodi kõrval. Mina, kes ma muidu ämblike ei karda, hüppasin nüüd voodi peale püsti ja hüüdsin abiväge. Ja siis tuli Gabriela, kõigepealt hari käes, aga va suslik ämblikmees sai minema ja kadus hetkeks. Siis tuli Gabriela mürgiga ja lasi terve mu voodialuse sellega üle, sest meie kiirete arutluste põhjal pidi kahtlusalune minu voodi all olema. Kahjuks eksisime, aga ka seda juhtub profesionaalidel. Siis tuli imepärane luuretöö Gabriela poolt ja leidsime selle pahareti ukse juurest. Selle peale oli Gabriela poolt super esinemine, tuues kohale teisest toa nurgast harja ja asudes juba nagu vana kala seda kurjajuurt taga ajama, kelle ainsaks tõeliseks karistuseks sai tema mõrvanuhtlus. Olgem tänulikud, kurjus ise on meie seltsist nüüd lahkunud.


Minu eilne jalutuskäik kah siin nagu lubatud.

Lähen nüüd vaatan oma saadet edasi.. Olge mõnsad :)

No comments:

Post a Comment