Sudoku küünlavalgel.

09.11.12

Täna oli koolis vahva päev. Esimene tund oli ajalugu. Kokku oli meid sellest tunnis 6. Camila oli Manueli juures astronoomia kontrolltööks õppimas ja keegi väga sellest ajaloo tunnist ei huvitunud. Aga tund tehti ikkagi, olgugi, et ainult viis kuulajat oli, mind mitte arvesse võttes. Siis oli meil vaba tund, kus me Luciaga hullu panime. Tema õppis ja mina laulsin laulu nimega "Friday!". Või siis olesklesin niisama, sest hommik oli alles poisike ja minule tahtis kangesti tukk peale tulla. Varsti olid juba peaaegu et kõik koolis ja tulid astronoomia tunnid. Mina mõtlesin, et saan rahus sudokut teha, aga võta näpust või varbast või kust iganes, aga mulle visati ka üks paber ette. Astronoomia alal olen mina ikka väääga loll ja täna pidin sellepärast piinlikust tundma. Ma väga tahaks, et ma sellest ikka rohkem teaks, aga kahjuks meile nii palju seda asja koolis ei õpetata, kui siin.. Võiks ju.. Väike vihje meie haridustöölistele!

Esimese tunni lõpus viisin oma töö õpetaja laua juurde lonkides ära ja kohe tuli küsimus selle peale, et kas oli raske. Vastasin ausalt, oli jaa. Minu jaoks. Nojamh. Õnneks öeldi, et hinnet selle eest mulle ei tule. Teise tunni ajal, kui kõik olid oma töö lõpetanud, vaadati uuesti küsimused üle ja saadi teada õiged vastused. Ning siis mindi koju.

Koju saime täna kuidagi eriti vara. Aga meie lõuna kulges nagu ikka - söök, puhkehetk ja minul trenn. Ossajummel, kus täna pidime alles ujuma.. Puhata üldse ei saanud. Või no 15 minutit enne tunni lõppu hüppas treener ise ka vette ja siis oli tund põhimõtteliselt läbi, sest uusi ülesandeid ei tulnud. Aga enne seda oli ikka 20 otsa krooli, 20 otsa konna ja 10 otsa selili.. Kui enne mulle meeldis selili väga ujuda, siis nüüd on see saanud kõige nõmedamaks stiiliks üldse, sest koguaeg läheb vesi ninna, kurku ja hingamist sel ajal pean veel harjutama.

Peale kooli tulin jala koju ning tahtsin minna rattaga sõitma. Siis tuli aga meelde, et täna pidi olema mul keele tund ja mul kodused tööd tegemata. Niiet otsustasin enne tähtsamad asjad ehk siis õpingud ära teha ja siis võtta ratas, mida vanaisa kasutab baari sõitmiseks, ja teha ise üks väike tiir. Kui enne oli super ilus ilm, pilves, aga mõnusalt soe, siis õppimise ajal suutis tekkida välja selline tuul ja torm, et lausa jube oli. Hakkas müristama, välku lööma ja muidugi kadus ka elekter. Ja kuna hakkas pimenema ja valgust ei saanud panna, siis mõtlesin arvutist mõnd filmi vaadata. Aga oh kurja, akut oli ainult 20 minutit ja seega jäi see plaan ära. Õnneks paistis aknast veel natuke valgust ja mulle toodi veel küünal ka, niiet kuidagi moodi sai sudokut tehtud. Ja siis kui saabus minu keeleõpetaja, ütlesime talle, et elektrit ei ole ja ta pidi tuldud teed tagasi minema. Me oleks võinud siiski teha tunni ning harjutada vestlemist, aga ju tal siis ei olnud tuju :) Aga homme näen teda uuesti.

Kuskil poole üheksa aeg tuli elekter tagasi, oh seda õnne!, ja toimus teeaeg. Sel ajal veel Camilat kodus ei olnud ja ma sain rahulikult koos vanaema ja Gabrielaga köögis istuda. Varsti ta tuli üleni märjana, käis duši all ja liitus meiega. Kahjuks siis ei saanud mina jääda, sest nad lihtsalt koguaeg kaklevad koos olles või siis läheb jutuvestlus lihtsalt väga valjuks, et mul on seal ebamugav olla. Ma ei saa aru, kuidas saavad inimesed ikka niiiiiiiii temperamentsed olla... Õudne.. Rahunege maha ja elu on lill! Ja ma ikka ei saa aru, kuidas kõik on nõus Camilat niimoodi teenindama koguaeg. Igakord kui Camila midagi tahab või kedagi kutsub, siis kõik kohe jooksevad. Näiteks ükskord oli selline intsident, et ta tahtis cocat juua. Ütles siis emale, et andku talle cocat. Mina olin aga pudelile lähemal ja andsin pudeli tema kätte. Selle peale ütles ta uuesti emale, et andku talle cocat ja kui ma siis küsisin, et miks ta seda ise ei tee, kui pudel ja klaas tal nina ees, siis vastas ta mulle, et ta ei tee selliseid asju kunagi ise. Nagu väike laps, ma ütlen.. Ausalt, ta ei tee mitte midagi ise..

Ma ei saa ühest asjast veel aru. Kuidas saab minu pere Eestis nii äge, tore, täpselt see õige ja kõike muud veel olla??!! Minu pere on lihtsalt kõige perfektsem üldse! Ma peaksin ka siin end tundma nagu peres, aga ma olen 180% kindel, et mitte kuskil mujal ei teki mul sellist tunnet sisse, kui oma perega koos olles on. Vahvad sellikesed on nad mul ikka..

Olge mõnsad!

PS!! Homme saab magada, sest koolis enam laupäeviti mul tunde ei oleee!!!