Friday, March 8, 2013

Kas me sellist kooli tahtsimegi??

Ärkasin täna ikka kell kümme, ilgelt unisena, aga ärevus oli juba sees. Hommikusöök ärevusele lisatud, tulin jälle alla arvutisse. Olgu, natuke sai enne veel Pazi kiusatud :D Ja temaga koos ikka kassi kah. Aga kuna üleval oli meil koristajatädi (mitte Reina) koristamas, siis kästi meil eest ära tulla. Tulin alla. Väga miskit põnevat siit ei leidnudki. Igavus oli tegelikult lausa nii suur, et hakkasin kõhulihaseid tegema. Puhta hulluks siin all läinud üks tüüp.. :D Selle mingi 8-minutilise programmiga video panin peale ja nii need kilod kadusid. Olgu, välimuses mitte, aga tunne on küll juba palju peenem! :D

Siis tuli järsku Paz minu juurde siia alla ja ütles, et tahab, et ma talle raamatut loeks. Tõi oma vendade Grimmide raamatu mu voodi peale, otsis sealt seest välja punamütsikese, andis raamatu minu kätte ja viskas end siia minu kõrvale pikali. Nii numpsik mul siin ikka :). Lugesin siis oma longavas hisbaania geeles. Vahepeal tuli mõni sõna, mida Paz küsis mult, et kas ma tean, mis see tähendab. Ühte ei teadnud ja ta seletas mulle ilusti ära! Ja siis ma küsisin korra ise talt, mis üks sõna tähendab, aga seda tema ka ei teadnud.. On ikka keerulised need lasteraamatud! Aga see lugemine tuli meile mõlemale kasuks! Peale punamütsikest tuli hunt ja seitse kitsetalle. Aga kuna jutud olid suhteliselt pikalt kirjutatud, siis peale viimast juttu oli minu suu tatist tühi ja vajasin vett. Ning aeg oli ka juba lõunasöögi ajale tiksunud. Paz tahtis muidugi veel, aga leppis ikka lõpuks minu variandiga, et hiljem loeme edasi. Läksime üles, aga Reina ja Leticia olid juba ära söönud. Seekord vist Uruguayd lõunaks koju ei tulnud, mis tähendas soojendatud toidu söömist. Läks eile õhtul grillitud liha, mis vastikult valusalt hamba vahele kinni jäi. Ja hambatikku ka ei olnud. Lihtsalt suurepärane.

Siis viidi Paz lasteaeda ja ma jäin üksi koju natsaks. Tulin aga jälle alla. Ja enne poolt viit panin juba asjad kokku ja riided selga. Esimene päev peab ju ikka Eesti pluusiga minema :). Poolest õgisin veel ühe õuna sisse ja võtsin ühe hiiglasliku banaani kooli kaasa, kõtu ju läheb tühjaks. Ning 17.10 asusin kooli poole teele..

Ja oh seda kammajaadi, mis seal toimus. Kõigepealt läksin kooli sisse, aga kuna ma ju kedagi oma klassist ei teadnud, siis olingi seal täitsa üksi. Okei, ühte tean, aga teda ei olnudki täna koolis. Nägin Gonzalot, seda Camila kutti, jooksin talle järgi ja tegime natuke juttu. Läksime siis vaatama, kus mu klass asub ja et äkki on keegi juba seal. Sellel koledal uksel oli küll lukk lahti ja me saime peale tugeva jõu rakendamist selle ukse ka lahti ning nägin oma klassi ära. Ougaad.. Hirmus. Tegelikult peale koristamist nägi ta üsna puhas välja, aga siiski.. Ja nii väikest klassiruumi pole ma kunagi näinud. Läksime siis tagasi, kus kogu õhinat täis koolirahvas oli ja ootas. Kõik Camilad ja Agustinad ja muud endised klassikaaslased olid ka seal. Või no päris paljud neist. Tervitasime ja rääkisime lõbusalt juttu. Nalja sai täitsa palju. Aga jah, nii huvitatud nad minust enam ei ole kui varem. Aga pole hullu :) Seal sain ka tuttavaks ühe oma klassikaaslasega. Tundus väga tore tüdruk olevat ja ta rääkis mulle natuke meie klassist kah. Aga siis nägin ma EUGENIAT! Lõpuks ometi!! Ta oli käinud peale Maldonadot veel Montevideos ja jõudis eile kell seitse õhtul koju. Mõtles küll mulle sõnumit saata, aga kuna ta oli nii väsinud, siis ei hakanud end ega mind vaevama :D Seda ma arvasin ise ka, et ta on kindlasti väsinud, kui ta oma tripilt tuleb.. Aga sai tehtud üks suuuuur kalli! Olime rõõmsad. Korra tuli endine klassiõde Paula ka meie juurde. Paljud ikka arvavad, et ma veel ei oska hispaania keelt ja seega uurivad ikka koguaeg, et kas ma ikka saan aru ja kas on vaja tõlkida jne.. Natuke tüütav, aga hea, et nad ikka räägivad õiges keeles. Väljaarvatud Manuel, kes ikka ei tahtnud sellest rahvusvahelisest keelest loobuda. Nojah.. Aga siis läks Paula meie juurest ära ja saime Eugeniaga salajuttu puhuda. Või no tal kripeldas ikka küsimus, et kas minu ja Camila vahel on ikka soojad suhted või mis. Jah, me tervitame ja vahepeal sai paar sõna ka juttu räägitud, aga asi on jäänud ikka ootamatult võõraks. Kui nüüd aus olla, siis väga ei muretse ka selle pärast. Las olla, kuidas ja kes tahab.. Ja siis ütles Eugenia, et tema on ka temaga suhtlemise lõpetanud. Camila olla peale minu lahkumist väga veidraks muutunud ja nüüd nad Eugeniaga ainult tervitavad. Ma olen ikka kurjamilt õnnelik, et Eugenia minuga peale perevahetust edasi suhtleb.. Teised jäävad ikka järjest võõramaks ja hoiduvad eemale.. Aga Eugenia ja Lucia plaanivad mingil laupäeval peale kooli nö pidžaamapidu teha ja mina muidugi olen ka kutsutud. Loodetavasti palju rahvast ei tule, aga seda ma ei tea, millal seda üldse tehakse. Aga midagi me teeme. Kahjuks on Lucia päevases vahetuses, aga pole hullu :). Siis hakkas mingi tädi rääkima mikrofoni. Üles oli pandud muusikariistade komplekt ehk siis nagu me arvata võisime, hakkas bänd mängima. Aga tädi tervitas meid, ütlesid üle, kus mis klassid on ja siis ütlesid veel, et homme jääb kool ära, sest tunniplaan ei ole veel valmis. Selle peale kõlas üks mega aplaus, aga meie Eugeniaga ei saanud aru miks, sest me olime endiselt taasnägemis rõõme nautimas ja usinalt jutustamas. Küsisin siis Manueli käest, tema jutu järgi saime me aru, et nüüdsest ei olegi laupäeviti meil tunde, aga ma arvan, et see on vale. Vähemalt nii ütlesid hiljem teised.. Ei tea. Oleks ju tore küll, kui laupäeva öösel ei peaks koolis istuma. Arvatavasti sinna laupäeviti väga ei satugi.. Kui sinna kooli üldse väga tihti satub vaadates lõppenud aastat..

Siis mängis see kohutav bänd oma kohutavaid lugusid ja kõik lihtsalt ootasid, kunas nad lõpetavad. Viis lugu tegid!! Ning siis pididki tunnid algama. Paljud läksid juba klassidesse ära, aga meie ikka ootasime. Eugenia läks ka oma klassi juba. Siis sai juttu tehtud uute klassikaaslastega. Ehk siis tutvusime. Nagu see klassiõde, kellega juba varem tutvusime (nime ei mäleta..), ütles, kõik olid ikka väga imelikud. Meie klassis on kolm tüdrukut, kes on omasooliste huvilised, kuigi üks neist käib ühe meie klassivennaga. Asi on veider. Siis on meil üks tüdruk, kes tuli nüüd Maldonadost Minasesse elama, ta tundus ka täitsa normaalne. Ning üks tüdruk veel, kelle nime ma veel ei tea, on ka täitsa lahe tüdruk. Aga no need ülejäänud.. Kõigepealt pidin muidugi rääkima Eestist ja eesti keeles. Ja siis küsiti minult küsimus, mida vist kordagi selle vahetusaasta jooksul ette pole tulnud: kuidas on eesti keeles marihuaana? Algul ma ei osanud sellest küsimusest midagi arvata. Ülejäänud klass läks minema kuskile ning jäime ainult meie selle tüdrukuga. Tulid kaks teist tüdrukut. Üks neist Agustina ning nii me siis ootasime seal kõik koos neljakesi. Midagi ei toimunud. Üks klass läks asja uurima ja neil jäid üldse tunnid ära. Meie klassirahvas läks meie klassi. Hiljem mõtlesime ka minu klassiõega vaatama minna, mis seal toimub, sest mingit õpetajat me selle klassipoole liikumas ei näinud. Täitsa ulme. Räige möll käis, paljud suitsetasid akna ääres ja mida kõike veel. Tahtsin sealt kohe tulema tulla. Tulimegi. Nüüd tuli üks klassiõde meiega veel, see, kes ka väga lahe tundus. Läksime asja uurima, et kas ka meil jäävad äkki tunnid ära. Olime oodanud juba mingi pool tundi.. Tee peal rääkis see tüdruk, et need olid seal klassis suitsetanud ja "triipu tõmmanud" (kokaiinilaadset valget puru ninna sisse tõmmanud). Võtsime kolmekesi vastu otsuse, et lähme räägime kooli suurtematele jõududele, et mis värk on ja et tahame klassi vahetada, kui võimalik. Mina võibolla saaksin tagasi viiendasse minna, aga ma ei usu, et nemad kaks saavad.. Aga esmaspäeval vist läheme ja räägime. Õpetajate toa juures vaadati meie nö poolikut tunniplaani ja öeldi, et kuna meil oli viimane tund (muusika) ja et õpetajat veel tulnud ei ole, siis võime ära minna. Mõeldud, tehtud. Andsime ikka "vahvatele" klassikaaslastele ka teada ja tulime tulema. Pool maad koju kõndisin selle tüdrukuga ja saime rohkem tuttavateks :) Vat mis tore esimene koolipäev! Tundidest tean nii palju, et matemaatikat ei hakkagi meil olema!! On tants, joonestamine, kunst (vist), kino (ehk siis pakuks, et teeme filme), teater, filosoofia (ei tahaaaa!), muusika ja rohkem ei mäleta.. Lahe. Mõtlesin küll, et tegeleme rohkem joonistamisega ja nii, aga ei. Eks esmaspäeval paistab, mis saab!

Kodus tõttasin kohe asjast emale-isale-vennale kodumaal rääkima, aga esimesed kaks lasid mu üle ja olid juba teki all. Las loevad siit nüüd.. Ja siis tahtsin üleval ka juttu ajada, aga kedagi ei olnud. Tulin sama targalt tagasi. Või no Reina oli, aga temaga me juba kohtusime. Hiljem läksin tagasi üles, Uruguay oli kodus. Rääkisin talle ja Reinale oma esimesest võrratust koolipäevast ja nemad ei suutnud muidugi seda uskuda. Uruguay isegi natuke uskus, aga Reina mitte. Ja hiljem rääkisime seda Leticiale ja ka tema ei suutnud uskuda. Aga kui aus olla, siis mina suudan. Need inimesed minu klassis tundusid tõesti väga kahtlased!! Ja kui nad juba seal akna juures suitsetasid... Õuduste maja on see kool!

Õhtust pidin üksi sööma, sest Valentina läks kellegagi maale, Tomas oli oma sõbraga, Paz ja Reina lihtsalt sel hetkel ei söönud ja Uruguay ja Leticia läksid välja. Rahulik õhtu. Ja millegipärast on räige väsimus peal.. Kooli nagu ju ei olnudki. Ei kujuta ette, mida ma seal õhtuti kell üheksa-kümme tegema hakkan. Väga ulme.

Mõni pildike veel.
Meie klassi uksetaga on palju pinke. Algul kartsin juba, et hakkame seal õppima. Õnneks vist mitte.
Uks, mis viib sinna majja. Klaasi selles seal ees pole ning klaasid puuduvad ka akendel. Viimastel on katki visatud. Ehk siis talveke saab mõnus-mõnus olema..
Panid valmis ennast.


Kolm-neli, nõme bänd!
 Väike video ka.. Telefoniga ikka tehtud..


Olge muskinid!





No comments:

Post a Comment