Monday, April 29, 2013

Ilusat ülemaailmset tantsupäeva kõigile!! :)

Ma olen nii väsinud. Jah, nädalavahetus ainult magasin põhimõtteliselt, aga no see tänane möllupäev tegi kõik tasaks!
Algas kell 08.00, kui ma oma äratuse lükkasin 13 minutit hilisemaks. Niikuinii oleks aega üle jäänud. Lõpuks siis ärkasin, tegin end korda ja läksin üles sööma. Ja mis ma avastasin!! Mu poolest koogist oli järgi jäänud ainult 1cm x 1 cm x 1 cm suurune tükk!!! Panin selle kohe pintlisse ja pesin taldriku ära. On ainult kaks varianti - kas nad sõid veel eile õhtul või siis pani Reina Valentinale ja Tomasele kooli kaasa.. Aga see üks amps - pole sõnu selle maitse kirjeldamiseks! Pärast ei tahtnud hambaidki pesta! Tegin seda ikkagi..

Oi, hommikune aeroobika oli meil täna vahva! Lorenal tuli ka natuke puusanõksutamise tuju seega ega need liigutused väga salsa tunni omadest ei erinenud :D. Seekord tegi ta meile suhteliselt lihtsa kava ka niiet, kui me jälle ise tegema pidime ja Lorena ise eest ära kadus, suundusid kõik pilgud kohe minu peale, et rütmi hoida :D Ja mul ei läinud ükski samm sassi selle suure tähelepanu all!! Mõni pani küll siis ka rütmist mööda, aga siis sain ma jälle Lorenalt kiita! Meeldib.
Peale trenni käisin oma Minase lemmikpoes, kus müüakse magamistoa ja vannitoa tarbeid, näiteks rätikuid ja pidžaamasid ja voodilinu jne.. Asi, mida mina otsin on see minirätikukene, mida ma saaks edaspidi trenni kaasa võtta, sest seda vett lendab mu näost nii mis hirmus. Lihtsalt tilgun seal salsa tunnis. Hommikuti Lorena tunnid on vähe rahulikumad ja seal ei ole nii palju rahvast ka. Koguaeg olen ma näinud neid pisikesi rätikuid seal müügil, aga nüüd lihtsalt ei olnud. Käisin need riiulid vähemalt 3 korda läbi ja ei leidnud tuhkagi. Kõik olid liiga suured minu higi jaoks.. Ja kodus meil ka ei ole.. :( Tuleb veel otsida!

Jõudsin korra koju, panin teised riided selga ja asjad kotti, sõin lõunat ja suundusin kooli. Aga vot lahe sell, unustasin oma pinali koju.. Ja veel ka matemaatika II vihiku! Katastroof.
Koolis väga miskit põnevat ei olnud. Esimene tund oli keemia, tegin numbrimängu. Teine-kolmas inglise keeled ja homme tuleb meil seal kontrolltöö - Passive Voice ja Present Perfect. Lihtsus on meeletu. Siis tulid kaks filosoofiat, kus ma tegin taas numbrimängu. Nii ka järgmises kirjanduse tunnis, kui teistel oli kontrolltöö. Kõik sattusid minu mängu peale nii õhinasse! Kirjanduses tuli õpetaja uurima, mida ma teen. Ütles mulle, et mängin mingit väga kahtlast/haruldast mängu :D. Siis vahetunnis pidin Nataliale selle ära õpetama.. Lubas kodus proovida.. Peale kirjandust tuli matemaatika II, kus ma olen nats maha jäänud, aga ma natuke isegi miskit mõikasin täna.. Ja siis tuli füüsika praks, kus tegime oma rühmatööd edasi.. Ühest asjast ma ei saanud muhvigi aru ja siis õpetaja vist tüdines ära, et ma seal koguaeg Luciat piinan, seega ta kutsus mu enda juurde ja seletas asja ilusti üle. Nüüd on asi selge!

Ja siis ruttu koju. Kell oli 18.15. Hüppasin veel El Doradost ka läbi, et vaadata, kas seal on rätikut - ei olnud. Kodus viskasin ruttu kotti alla ära ja jooksin üles kõhtu täitma. Reina palus mul siis peale mu "kakaoaega" minna nurgapoodi midagi tooma. Mul oli küll väga kiire, aga olin tubli ja jooksin kohale. Pealegi helistas Reina sinna poodi onule, et ta paneks asjad juba valmis :D
Ahjaa, sain täna Lucialt telefoni ka. Tõesti, ega sellega miskit muud väga teha pole, kui sõnumeid saata ja helistada. Õnneks on alarm ka peal, niiet sellest Uruguay vanast logust on ta parem. Loguga ei saanud helistada.. Aga kõik mu numbrid olid kadunud, kaasaarvatud ka minu oma. Pean piinlikusega tõdema, et mul ei ole veel mu enda telefoninumber peas. Kunagi oli, aga nüüd oli peast kadunud. Otsisin siis meeletult seda paberit, kuhu mul see kirjutatud oli, sest ma pidin minema sellele kõneaega peale panema - oli ju homme vaja Montevideosse minna ja siis läheb kõneaega vaja.. Aga ma ei leidnud seda paberit. Läksin siis üles ja palusin Uruguayl mulle minu telefoninumber öelda, aga tal oli ka see telefonist kadunud! Ma ei saa pihta, kuhu ta kaotas. Alles paar nädalat tagasi ju oli tal see olemas, kui Montevideos käisime.

Igatahes, kogu selle telefonijama pärast jäin ma salsatundi hiljaks. 15 minutit!! Aga läksin ikkagi. Teel riietusruumist saali (trepist peame üles minema) kohtasin Valentinat ja ta sõpru. Nad tulid jõusaali poolt. Arvasin, et no nüüd kindlasti tulevad sinna saali ukse peale naerma, kuidas ma seal vehklen, aga üllatus missugune, ei tulnudki! Aga mida rahvast seal trennis oli!!! Ma algul ei leidnud omale kohtagi! Meeletu! Aga mõnus ikkagi. Ja venitasime seekord ikka palju kauem!
Jõudsin tagasi alla, aga kuna all riietusruumis oli megalt palju asju, pidin end ühte nurka laua juurde sättima enne trenni. Aga kui ma peale trenni oma asjade juurde jõudsin, olid minu kossid sealt kadunud! Nonii, keegi vahva tüdruk või tädike on minu pastlatega minema läinud.. Läksin siis koristajatädilt küsima, et kus mu jalatsid on, ta lubas mulle need kohe anda.. Muidugi, ta oli meil natukene põrandat koristanud ja sellepärast oli ta mu kossid kellegi teise korvi pannud (me peame oma asjad suurde pesukorvi panema, et kord majas oleks! kõigil on muidugi eraldi korvid, seekord aga ei jagunud neid..). Sain oma kossid tagasi :)
Peale trenni tahtsid kõik muidugi ka pesema minna, mina ju ka, aga mis asja veel hullemaks tegi oli see, et ka naiste ujumistrenn lõppes just sel hetkel! Seega tekkis sinna mega järjekord. Ootasime.

Ja siis tulingi koju tagasi. Meile oli külla tulnud see Leticia sõbranna/töökaaslase mees (Manuela ja Valentina isa) ja koos Uruguay ja Reinaga vaatasid nad Nacionali ja kellegi mängu. Mina läksin kohe Leticia juurde temalt nõu küsima homse kohta, et kas mul on mõtet minna passis seda 90-päeva templit uuendama, mis maksab praegu tehes 550 peesot (umbes 22 euri) või teen seda siis, kui lennujaamas olen ja koju hakkan tulema, siis maksab see umbes 900 peesot (umbes 36 euri). Ei tea küll, miks viimane nii kõrge hind on, sest kui me Brasiiliasse läksime, kästi meil ju maksta 680 peesot. Seda 900-peesost hinda ma Leticiaga asja arutades veel ei teadnud.. Kogu selle kammaijaa lõpuks saime otsustatud, et mul vist väga ei ole mõtet minna sinna Montevideosse siis homme, sest ma peaksin bussiga koju tagasi tulema ja lõppkokkuvõttes läheks siis asi kallimaks, kui lennujaamas maksta. Mõtlen veel. Kui asjad muutuvad, saan veel neljapäeval minna :).

Siis tulin alla, panin oma asjad kuivama ja tagasi üles teiste seltsi. Vaataime mängu, rääkisime juttu ja hiljem sõime õhtust. Õhtusöögile tulid veel selle juba külas olnud mehe naine ehk siis Leticia sõbrants (ma peaks nende nimed ära õppima...), Manuela ja Valentina, Rodrigo, Walter, Lolo. Õhtusöögilauas küsisin sellelt oma hostõelt Valentinalt, et mis nad klubis tegid. Nad olla ka salsas käinud, aga see oli liiga keeruline nende jaoks ja nad tulid kohe alguses ära! Nõrgad :D Minu jaoks oli ka reedel ju alguses raske, aga täna oli juba samm sees! Aga tõesti, algul ehmatab see juba valmis koreograafia väga ära! :D
Siis rääkisid nad veel oma New Yorki plaane. Seitsmendal nad meil siis lahkuvad ja ma pean vist nädal või kaks siin koos Reina ja lastega olema. Oi hullu! Aga tegi ikka hullult kadedaks küll see nende New York... Peale kõige muu turistivärgi (Empire State, Vabaduse sammas jne) plaanivad nad laupäeval teha kogu kambaga Central Park'is jalgrattamatka! Tahankaaaaaaaaa!!!

Ei taha küll miskit ära sõnuda, aga suhted Valentina ja Reinaga on kuidagi äkki väga normaalseks muutunud! Neil viimasel ajal ei ole minu vastu seda kibestunud tunnet, vähemalt mulle tundub nii! Reina räägib minuga niisamagi juttu ja nagu näha, siis Valentina ka! Kui õhtusöök oli poolel rahval lõpetatud ja mõni inimene lauast lahkunud, hakkas ka Valentina minema ja toksas mulle õla peale ja ütles, et ma ka võin ju minna, kui kõik lähevad.. :D Meil ju siin see kuldreegel, et enne ei tohi söögilauast tõusta, kui kõigil söödud on...

Kell 22.25 tulin ma alla, et siis natuke omaette olla ja arvutis asja veits uurida. Juba kirjutasin YFUle ka oma otsusest ja plaanist jne. Maite vastas kohe ja kiitis väga minu hispaania keelt!!! Seda ei osanud küll oodata :D. Tegelikult selle keelega on asi nii, et kui ma miskit lihtsalt niisama räägin, siis tuleb, aga kui ma pean midagi seletama, siis tuleb see nõme keelebarjäär ette ja kõik reeglid/sõnad kaovad!! Õudne. Kui aus olla, siis ma ka eesti keeles ei oska asju väga seletada.. See on juba minu isiksuse viga ma kardan..

Aga jamh.. Pidin homme Montevideosse minema, aga ei lähe ikka.. Kui nüüd hädasti vaja, siis ehk neljapäeval.. Aga laupäeval lähen kindlasti Floridasse Johannale külla! Saime Maitelt väga lahke loa oma nädalavahetus toredaks muuta :)

Tänaseks kõik!
Kalli.

No comments:

Post a Comment