Aeroobikas tekkis regulaarsetel käijatel kohe küsimus, et kus ma esmaspäeval olin??? :D Keegi reede kohta ei uurinud.. Huvitav. Esmaspäeval oli neil makk töötamise lõpetanud ja seega tegid nad esmaspäev ka localizada trenni ilma muusikata. Muidu pidi tavaline aeroobika olema, aga tegid siis jõudu. Täna oli stepaeroobika. Algas kenasti, aga siis 9.20 jõudsid hilinejad ja no need parkisid kõik kohad nii täis, et mul polnud enam võimalik kuskile liikuda. Tibusammul sai siis kaasa tehtud. Lorena (treener) tegi meile täna ikka suht raske kava valmis.. Ja lõpuks, peale sadat korda proovimist, jõudis kätte aeg, mil pidime ise tegema! olin jälle ainuke!!!, kes rütmile pihta sai, aga no üks jobu koht läks mul absoluutselt iga kord sassi ja nii ka seekord. Lorena näitas juba mu peale näpuga, et kõik minu pealt maha vaataksid ja ma sain juba uhkust tunda, aga siis tuli see nõme üks samm ja oligi asi pepus. Kõik. rohkem ise ei teinud, edasi läks jälle Lorenaga :D.
Kodus tagasi, otsustasin arvutit mitte lahti teha ja läksin hoopis kohe üles telekat vaatama. Reina ja meie koristaja tuuseldasid ringi ja ma ei tea, kuhu see Paz viidi. Vist vanaema juurde. Ma ei saa aru, mis on eesti kanalitel viga, et nad üldse uusi häid filme ei näita. Siin on kohe päris mitu kanalit ja vahepeal ei suuda otsustadagi, millist vaadata, sest mitmest tuleb hea film korraga. Täna näiteks ühes oli just üks hea surfifilm lõppemas ja teises hakkas kohe peale seda Harry Potter. Kaua ei saanud kahjuks vaadata, sest kooliks oli vaja sättida..
Esimesed tunnid olid matemaatika II-d, kus saime oma kontrolltööd kätte....... :D Sain kaheeee!! :D Tänasest päevast alates mulle meie mate õpetaja kohe üldse ei meeldi. Mitte et hindes oleks asi. Hindega olen ma väga rahul :D. Aga ta räägib klassi ees niiiiiii vaikselt, et teise ritta, kus ma istun, ei kuule me mitte midagi. Ja no tema käekiri!! Mitte muhvigi ei saanud me Luciaga aru, mis ta mulle sinna töö peale oli kirjutanud ja mitte kunagi ei saa ma aru, mida ta sinna tahvli peale sodib. Õudne lausa. Ja siis kui keegi klassikaaslane vaikselt räägib, siis ütleb kohe, et ta ei kuule midagi. Ja peale selle sain ma natuke noomida, et ma joonistasin kontrolltöö peale, sest see on ju dokument ja keegi tähtis isik vaatab need kunagi üle jne.. Jeedas küll! Pidas mulle pika loengu kohe maha.. Ja me kunagi ei tee vahetunde tema tundidel..
Järgmine tund oli hea rahulik kirjandus. Kuna väljas oli ilm imeline, siis anti õpetajale märku soovist teha tund väljas. See õpetaja on ikka vahva, sest me läksimegi välja. Ja istusime selle suure puu juurtel, mis meil seal koolihoovis kasvab. Kuna nad arutasid kontrolltöö teemasid, siis ma väga tähele ei pannud ja tegelesin oma numbrimänguga.. :D Kontrolltöö tuleb järgmine tund..
Ja siis kolm kunstitundi. Eelmine kord ütles õpetaja meile, et peame seekord kaasa võtma need kaks korda suuremad lauad, aga kõigil olid ikka need samad "väiksed" kaasas. Ei saanudki aru, miks, aga tunnis tegime jälle mahajoonistamist. Seekord andis õpetajale ühele grupile ühe klassi nurga ja teisele teise ning me pidime siis maha joonistama selle, mis me näeme. Kolme tunniga (tegelikult 2 tunni 15 minutiga) pidime valmis saama selle kõik. Enam-vähem sain ka! Aga need tööd, mis eelmiseks nädalaks pidime lõpetama, unustas õpetaja ära hinnata seega pilt tuleb ehk järgmine nädal siia :).
Ja tagasi koitsa. Sõin. Valentinal ja Tomasel olid mingid klassikaaslased külas. Esimesel isegi vist kolm või neli. Mina siis hiljem mõtlesin rahulikult telekat vaadata, aga terrassil sööval Valentina kambal koos oma liidri Valentinaga oli vaja minust miskit rääkida niiet nad korra vaatasid minu poole ja hakkasid siis kõik kõva häälega naerma.. Ja siis hakati midagi "kavalat" välja mõtlema.. Mina sulgesin televusseri ja tulin oma tuppa ära. Ei tahtnud enda tuju rikkuma hakata.. Ja siia on ju Valentinal keelatud tulla :)
Aga ega siin all parem ei olnud, sest tegin lahti arvuti ja sain teada järgmise kohutava uudise.. Uudis ajas natuke pisaraidki valama.. Issi andis mulle teada, et meie lahedat tädi Helgat sealt Loksalt ei ole enam.. :( Kui aus olla, siis ma tädi Helgaga väga palju kohtunud ei olegi - paar korda oma elus ja nendest kordadest mäletan ainult kahte.. Aga ta oli väga lähedane minu vanaemale, minu vanaisale ja minu issile.. On siiani ja on ka tulevikus! Puhaku ta rahus!
See kurb sündmus pani mind terve ülejäänud õhtu mõtlema sellest, et me ei tea kunagi, millal üht või teist väga kallist ja lähedast isikut ei pruugi enam järgmisel päeval siin meie kõrval olla.. Mõtleme küll, et ahh, homme helistame või ei homme räägin, aga ühel hetkel seda homset ei pruugi enam tulla.. Kõik. Tühi.
Aga võtsin end ikka lõpuks kokku ja läksin ka teatri tundi. Seal vaatasime terve aeg Maica ja Lucia esinemist, kus ma ka algul pidin olema, aga hiljem loobusin. Ei jõudnud enam jageleda. Päris vahvalt tuli neil välja ja jälle sai naerda kõvasti! Teatritund on üks väga hea teraapia - viib kõik kurvad ja halvad mõtted natukeseks eemale! Vahepeal küll Guillermo teeb kurja häält, aga see on väike asi selle kõrval, mis ülejäänud tund meile annab!
Kodus tagasi, läksin jälle üles vaatama, mis seal toimub. Reina pani Pazile peale tema eelmise "kooli" plaadi, kus nad oma kaaslastega igasuguseid lastelaule laulavad. ÕUDNE! Ma pidin kurdiks jääma. Üks mingi laps karjus teistest täiega üle :D. Aga armsaks tegi asja see, et Paz laulis ja tantsis samal ajal kaasa :)
Ning siis sõime juba õhtust ja peale õhtusööki tulingi alla kohe..
Ja kui nüüd aus olla, siis mul on kopp ees. Täiega. Kopp on ees, et keski või miski soovib alati mu suunurgad allapoole viia. Ma ei pea siin silmas konkreetseid isikuid, vaid seda, et need jamad sündmused toimuvad nii kuradima tihti, et ma vaevalt jõuan eelmisest toibuda.. Mõnest pole siiani vabanenud.. Kogu see jamamine teeb selle hea tuju saavutamise ikka väga raskeks... Lihtsalt nii väga tahaks aega, kui pole ei mingit muret, ei mingit kurbust, ei mingit jama. Tahaks olla super-õnnelik nagu üks vahetusõpilane olema peab...
No comments:
Post a Comment