7 maa ja mere taga: Pikavihapidajad + minu positiivsus.

Hommikul oli niiiii hea magada natuke kauem! Nautisin täiel rinnal ja olekski tahtnud nautima jääda. Aga kohustused ajasid lõpuks ikka üles.
Sõin hommikust teleka ees ja siis, saadanapäralt, leidsin telekast mingi täitsa toreda filmi ja jäin seda vaatama. Varsti sain end ikka kokku võetud ja alla õppima tuldud. Filmi leidsin ka netist juba üles, niiet kunagi läheb tõmbamisele :). Võtsin siis paberi ette ja hakkasin teksti jälle tuupima. Ei õnnestu kohe üldse... Liiga keeruline minu jaoks.. Ja etenduse teksti niimoodi sõna-sõnalt pähe õppida mulle ka väga meelt mööda ei ola.. Proovisin seda siiski teha. Vahepeal viskas küll kopa ette..
Poole kaheteistkümne aeg läksin üles korra, et Reinale öelda, et mul hakkab täna hiljem kool ja lõunatan koos nendega. Mis tähendas muidugi, et andku mulle teada, millal nad sööma hakkavad. 12.25 läksin jälle üles, et vaadata, kaugel asi on, sest tavaliselt nad sel kellaajal juba söövad, aga tuli välja, et nad olid juba ära söönud. Või no õigemini Paz, Valentina ja Reina olid ära söönud. Leticia ja Uruguay olid taas Montevideos arste külastamas. Sõin siis üksi supikest. Ja peale seda tulin muidugi jälle alla õppima.

Kool algas mul täna kell 14.00 kahe matemaatika I-ga. Teeme seal imelihtsaid võrratusi seega mõlemad tunnid olid suhteliselt passimised.. Ma eile vist ei kirjutanud, aga eile õpetasin Luciale ja Natile ära kivi-paber-kääride mängimise löömistega ära. Ehk siis see, kes võidab, saab kahe näpuga tugeva laksu vastu kaotaja kätt lüüa (suht valus asi). Eile ma võitsin Luciat kolm korda ja Natit ühe korra ja nemad ei võitnud mind kordagi. Arvasid, et ma mingi selgeltnägija. Täna tegin ühel vahetunnil jälle ettepaneku seda mängida ja tegime seekord kolmekesi korraga. Nad panid mõlemad paberid, mina kivi. Kaotasin korraga kahele!! :D Ja siis panin täiega jooksu, et nad mind lüüa ei saaks. Oma käsi varjates neil see ei õnnestunud kordagi. Lubasid homme ära teha :D. Okouu..
Peale matesid tuli inglise keel, kus mul jälle miskit erilist teha polnud. Proovisin veel oma teatri-teksti õppida..

Kodus tulin kohe alla jälle õppima. Korra tahtsin internetti ka kasutada, aga netti polnud parasjagu. Läksin siis ruuterile restarti tegema, aga Valentina ja Reina olid kahekesi seal kontoriruumis, kus ruuter asub. Küsisin siis ukse pealt, et kas Valentinal on nett? Reina luges raamatut. Valentina muidugi ei teinud must välja ega vastanud mulle. Samamoodi käitus ka Reina. On ikka pubekad küll mul siin.. Tulin siis sama targalt alla tagasi, kuid varsti läksin jälle üles telekat vaatama. Kui jõudsid Paz ja Tomas, tegin koos nendega oma "teeaja" ära. Peale seda istusin elutuppa Uruguay juurde, kes vaatas telekat. Varsti pidi ta aga kuskile ära minema ja andis telekapuldi minu kätte ja ütles, et ma vaataks, mida sooviks. Panin siis "Sõbrad" käima, aga varsti tuli Valentina ja lihtsalt võttis mu juurest puldi ja vahetas kanali ära. Pani mingisuguse järgmise lastesaate peale.. Mina selle vastu huvi ei tundnud ja hakkasin siis jälle oma toa poole minema. Ukse peale jõudes tegi Valentina mu selga taga seda peeru häält.. Kui täiskasvanulik.

Õnneks palju puudu ei olnudki, kui pidin teatritundi minema. Lukustasin kõik oma asjad jälle kappi ära, panin jope selga ja asusin teele.
Koolis nägin, et mõndadel meie grupist olid juba etenduse jaoks vajalikud asjad kaasas. Maica ütles mulle aga ju, et kolmapäevaks on asi. Tegelikult oli õpetaja öelnud kolmapäevaks, 16. aprilliks. Sellist päeva aga sel aastal ei eksisteeri. Mõtles ta ikkagi kolmapäeva. Õnneks. Siis kurtsin talle loo ära, et minu jaoks on väga raske seda teksti õppida. Õpetajal oli täna millegipärast superhea tuju ja ta sai minust väga hästi aru. Minu kaaskondlased samuti õigustasid mind takka. Õnneks tuli meil üks tüdruk nimega Evelin tagasi, kes nädalakese puudus ja sellepärast arvati juba, et ta ei tule üldse. Seega ütles Guillermo, et Evelin tuleb minu ja Maica gruppi nüüd. Küsisime siis, et kuidas me nüüd siis selle etenduse peame tegema, sest tegelaskujusid on mõeldud kaks, aga meid on kolm. Õpetaja käskis meil teda üllatada.
Tund ise oli täna aga superlahe. Improt enam ei teinud, aga tegime hoopis midagi muud. Alustasime impulside ja tõmbamisega. See umbes nagu oli impro, aga natuke tantsulisem. Olen seda varem kuskil juba teinud. Lõpuks pidime grupis niimoodi liikuma, et me kõik tunneme, kuidas miski meid kuhugi poole tõmbab ning pidime kogu grupiga selle poole ühtemoodi liikuma. Rääkida ei tohtinud. Ilmselgelt ei saanud mõned inimesed ülesandest aru ja hakkasid seal välja mõtlema, et meil on käes mingi pall ja seda tuleb üksteisele edasi ulatada.. Veider oli too hetk..
Aga siis pidime võtma juba vanad paarid. Mina olin koos Diegoga. Ühel kahest seoti silmad kinni ja teine pidi siis teda juhtima. Väga lahe oli! :) Vahepeal jooksime, siis kõndisime väiksest trepist lavale jne. Vahepeal võttis õpetaja mul ise salli (õigemini dressika) silmadelt ja käskis vait olla. Kuna meid oli paaritu arv inimesi, siis pidi Diego Eveliniga sama asja edasi tegema. Mina vaatasin nüüd pealt.
Ja siis pidime kõik silmad kinni siduma, õpetaja viis kõik erinevatesse kohtadesse seisma ja me pidime siis hääletult üles leidma kõik grupi liikmed ja ühte punti kokku tulema. Õpetaja sai naerda, kuidas kogu grupp liigub koos otsides Maicat ja siis Maica liigub hoopis teises suunas :D.
Ning viimane ülesanne oli kõige lahedam. Taaskord pidid kõik silmad kinni siduma ja õpetaja viis meid kooli peale laiali ning pidime siis ise tagasi saali saama!! :D Silmad kinni! Ja teistesse klassidesse siseneda ei tohtinud. Õpetaja hakkas meid hanerivis laiali paigutama, ehk siis me ei näinud midagi, kuhu ta meid sättis, aga õnneks ma olin esimene ja ma jäin saalile kõige lähemale tüdrukute vetsu ruumi. Umbes 7 sammu oli saalini :D. Hakkasin siis kohe tagasi saali poole minema ja muidugi olid seal mingid teised õpilased, kellel oli vaja ikka kõike kommenteerida. Olen juba harjunud neist mitte välja tegema. Ma jõudsin saali enne, kui õpetaja jõudis oma paigutamise tuurilt tagasi tulla ja muusika mängima panna, et siis me saaksime selle kuulmise järgi saali tulla.. :D Oli väga lahe! Kuid siis meie tund ka lõppes.

Tulin koju tagasi. Terve päev on minu tuju olnud suhteliselt tusane. Ei teagi, miks. Vahepeal tulevad vahvate päevade sekka mõned kurvemad. Hoiame ikka asja tasakaalus. Aga peale teatritundi oli mul jälle positiivne energia sees. Tegin neid veelgi paremaks igasuguste sügavate lausete peale mõeldes. Näiteks kogu see kammaijaa Valentinaga.. Maailmas on üle 7 miljardi inimese - ei tohi lasta ühel neist oma tuju rikkuda. Ja muidugi on tusase tujuga peal väike koduigatsus, aga siis ma vaatasin seda imelist kuud (mis muide täna õhtul oli tõeliselt ilus jälle) ja mõtlesin, et minu emme-issi ja kõik teised näevad ju kodus seda sama kuud sel hetkel, kui nad seda sooviksid (ainult et nad magavad hetkel) - mis tähendab, et mu kodu ju polegi väga kaugel.. :) Vot selline deep-moment oli kojutulekul.
Aga siis kohtasin tee peal jälle Barbara ema ja isa, kes aitasid miskit oma pojal ja ta perel teha. Barbara isa läks nendega kuskile ära, aga Barbi emaga jäime veel natuke lobisema. Ta kutsus mind muidugi sisse ka, aga pidin ikka koju tulema. Mõni teine kord. Ütles mulle veel, et Barbarat ei ole kodus, vaid ta on orkestriproovis. Olga pealagi.
Tulin koju. Unustasin Reinalt enne võtit küsida, seega pidin kella laskma. Kaks korda tiristasin sellega ära ja siis tuli lõpuks Valentina akna pealt piiluma, kes on. Muidugi otsustas ta mul ust mitte lahti teha ja lasi mul edasi külmetada. Lasin siis mõne aja pärast kolmandat korda veel ja siis ta ikka avas mulle õnneks värava. Kedagi teist tol hektel kodus polnud.. Võibolla Uruguay oli üleval oma toas, aga ma ei näinud teda.. Tõin oma asjad alla ja läksin üles tagasi. Vaatasin seal Valentina juures elutoas telekast "Rahaaugu" saadet ning tema oli arvutis. Varsti tulid teised ja kell pool kümme alustasime söömisega. Rodrigo liitus ka täna meiega, aga seekord pandi kõigile ikka lauaääres koht. Kell kümme algas telekast põnev saade nimega "Da Vinci deemonid". Vaatasime seda koos Reina ja Leticiaga. Ja kell üksteist see lõppes ning mina tulin ka alla ära. Homme pean ju jälle varakult tõusma, et aeroobikasse minna :).

Ja nüüd panen teile siia need pildid sellest esimesest tüdrukute õhtust Lucia ja Eugeniaga.