Kõhutunne.

Alustasin päeva varakult. Kell kaheksa. Läksin aeroobikasse. Oh õudust.. Lorena oli täna peast täitsa segi läinud. Meil oli localizada ehk siis jõutrenn ja no kuidas seda jõudu täna alles tuli! Tegime natuke teistmoodi, kui eelmistest tundides ja mulle isegi meeldis täna rohkem. Aga kõik, muidugi peale Lorena, olid nii läbi lõpuks! Ahastasime seal koos. Siis hakkasime venitama ja hakkasime tunneli lõpust juba valgust nägema, aga no siis otsustas Lorena tule ära kustutada ja veel kõhulihaseid otsa teha :D Nii võib lausa ju kulturismi juba harrastama hakata! Arvatavasti mina homme voodist püsti ei saa..

Aga tohotonti. Enne trenni tundsin ma kõhus mingit valu. Peale trenni tulin koju, läksin potile ja no tore-tore, pasataud (ilusamas keeles kõhulahtisus) tuli mind külastama. Mõtlesin juba, et kooli ei lähe, aga ma ju olen tubli laps ja ajasin end ikka kohale. Mõtlesin, et hakkas natuke parem. Eksisin.
Esimene tund oli filosoofia. Seal ei olnud midagi viga. Või no natuke veidralt ja nõrgalt tundsin end, aga talutavalt siiski. Siis tuli füüsika. No sealt ma mõtlesin kohe jooksu panna. Siuke tornaado läks mu kõhus lahti, et õudne lausa! Käed värisesid, nõrk oli olla, kord oli palav, siis külm.. Peale füüsikat arvasin, et on vist parem oma päev kodus veeta ja tulin ära.

Kodus Uruguay oli veel söögilauas ja imestas, et ma nii vara kodus. Ütlesin talle siis, et mu kõhus ei ole kõik korras ja ma pean vetsu külastama. Soovitas mul siis mingit rohtu võtta, mida parasjagu kodus ei olnud.
Läksin siis oma potti kallistama. Kui minu valge parima sõbraga jutud vesteldud olid ja kõht natuke end paremini tundis, läksin siis apteeki rohu järele. Sain tolle kätte ja siis ütles mulle Uruguay, et ma oleks ettevaatlik, sest kui ühe selle väikse tabletti sisse võtan, ei pea ma enam nädala aega vetsu minema. Tahaks näha :D.

Üleval siis rohkem miskit tarka polnud teha ning otsustasin oma toas arvutis olla ja vetsu lähedusse hoida. Rääkisin päris pikalt empsiku-issikuga ja olin niisama lahe. Eile kirjutasin YFUle ühe kirja, sest nad ei olnud mu eelmisele veel vastanud, et mis selle passiga siis lõpuks tegema peab.. Pean minema Montevideosse jälle. Enne kunagi tahtsid nad teada minult, et kuidas mul läheb. See oli see aeg (samal päeval või järgmine päev), kui Valentina ässitas Pazi mind asjadega loopima ja meil tuli sellest üks suur jama. Seletasin neile siis selle sündmuse ka ära ja nüüd nad ütlesid veel, et tahavad minuga rääkida sellest sündmusest. No tore-tore. Aga no saan neile öelda, et Valentinaga on meil kõik enam-vähem.. Eks siis paistab, mis nad must tahavad. Ei teagi, kas lähen esmaspäev või teisipäev.

Nats peale viite läksid need tüübid juba magama ning ma läksin üles. Tegin ajalugu. Või no toimus poolperekondlik teeaeg. Leticia, Uruguay, Valentina ja mina. Lõpuks jäime me Valentinaga kahekesi.. Tundub, et ta pole mu peale enam nii solvunud või kuri, sest me rääkisime päris pikalt temaga kahekesi lihtsalt juttu. Koolist ja kõigest sellega seonduvast. Siis liikusime elutuppa, ta hakkas mingit oma "Violetta" saadet vaatama, mis on siis väikeste plikade seas suur jumalik teleseriaal ilma milleta elu ei eksisteeri. Vähemalt ütles ta Eesti kohta midagi sellist, kui ütlesin talle, et Eestis küll sellist asja ei ole. Ta oli just emale uhkeldanud, et see on maailma parim saade ja sellepärast ka kogu maailm seda vaatab.

Siis tulin alla, sest tekkis kahtlus. Mõtlesin sügavalt, et kas minna õhtusesse aeroobikasse ka või mitte. Tegelikult olin valet informatsiooni netis saanud, sest see seal on mingi vana jura. Õnneks olid meil kodus mingid paberid, kus olid õiged ajad ja trennid peal. See, mis ma arvasin olevat õhtune aeroobika on tegelikult salsa tund. Aga see ei ole see paaristants, vaid üks aeroobika stiil. Vaatasin siis netist videoid natuke ja sain aru, et seal tuleb ikka kõvasti puusa liigutada. Enne arvasin kindlalt, et õhtul sinna klubisse oma pasataudiga ei hakak ronima, sest mine sa tea, mis juhtuda võib. Rohtu võtsin küll ja kõik paistis korras olevat, aga ei julgend. Aga siis mõtlesin ümber. Mis ma ikka siin kodus istun. Tegin elu huvitavaks ja läksin kohale.

OH SA PELE!
Rahvast oli hommikuga võrreldes ikka väga palju! Kaks mingit väga trimmis tädi olid ka, üks neist paistis lausa kulturist välja oma musklite ja lihastega!! Nad võtsid kohe positsioonid ette ritta. Jõudis Pablo, meie treener. Mõtlesin siis, et ikka tegemist tavalise treeninguga, kus iga kord õpime mingid sammud selgeks, millest moodustub kava jne. EIII. Muusika läks käima, Pablo jooksis kõige ette ja no kohe tuli sellest mingi ulme tants seal. Kõik panid ühte sammu ja mingi mega kiire rütmiga. Ma ei saanud muhvigi aru. Õnneks ma olin viimases reas. Tekkis tahtmine kohe sealt välja joosta, sest nii piinlik oli :D Koperdasin seal taga ja naersid üksinda. Ausalt, ma pidin naerukrambid saama, et ma üldse asjale pihta ei saanud. Aga varsti hakkasid liikumised korduma ja jõudsin järgi ja tegin kõik kaasa! Arvan isegi, et paneks omale esimese salsa tunni kohta hindeks 5! Ja no mida higi. Ma oleks nagu duši all käinud, aga tegemist oli higiga.. :D Pean minema ostma omale ühe väikse rätiku, millega seda vett ära kuivatada oma näost. Õudne. Seda lendas ja tilkus igale poole. Koguaeg oli selline tempo peal! Lõpus mingi maksimum poolteistminutit venitasime, siis veel hüplesime seal korra ja siis oligi kõik. Aga mulle meeldis! Ja ma lähen uuesti! Õnneks oli seal veel inimesi, kes nagu nii profesionaalsed ei olnud, kui need kaks tädi seal ees näiteks. Need teadsid absoluutselt kõike! Ja ma jälgisin neid rohkem kui meie treenerit, sest nende tädide sammud olid selgemad. See treener viskas oma jalgu igale poole ja pani seal täitsa hullu.
Aga pärast see tunne, et oled kõvasti trenni teinud, oli ikka niii hea. Ja öösel mina magan ikka mõnuga. Ja homseks pole mul ka midagi plaanitud niiet magan!!!

Jõudsin koju, siin olid ainult Leticia oma kahe sõbrantsiga. Panin oma asjad kuivama ja läksin neid tervitama. Ja siis teleka ette, lasin neil oma jutte ajada. Varsti tuli Paz koju ja vaatasime temaga mingit animafilmi telekast ja kuulasime Jacksonit. Kella kümne aeg läks tal kõht tühjaks ja kui ema talle süüa tegema läks, jäi Pazike magama. Mainin siinkohal, et Valentina ja Tomas läksid jälle oma isaga kuskile ja Uruguay oli vist kuskil väljas.. Siis läksid külalised ka ära ja ma sõin seal köögis üksi. Leticia kooberdas natuke ringi ja siis kadus ära. Mõtlesin, et läks magama ära juba. Tegin köögi korda, pesin kõigi nõud ära, panin söögid külmkappi jne. Olin tubli. Siis võtsin omale magustoitu, mille Reina oli teinud ja läksin tagasi teleka ette natukeseks. Ja üsna kohe tuli Leticia alla ja pakkus, et ma võin Tomase tuppa telekat vaatama minna, sest tal sellel sõbrantsil tulevad lapsed ka meile ja tahavad telekat vaadata. Nendeks lasteks olid Manuela ja Valentina - vanad head sõbrad. Mitte mu hostõde Valentina. See teine. Vaatasime koos nendega siis telekat, mängisime iPadiga, rääkisime juttu, möllasime ringi.. Letil tuli veel naisi külla. Siis tuli välja, et Valentinal on kassiallergia. Vaeseke jäi nii nohusse järsku ja aevastas jne niiet nad läksid koju ära. Mina tulin nüüd siis alla ja siin ma olen!

Kogu moos.
Päikest!