Thursday, April 4, 2013

Hello taas basseinike!

Eile sai juba mõnusalt varakult, ehk kell pool kaksteist magama, niiet kell üheksa ei olnudki teab mis paha ärgata :).
Sõin hommikust ja tulin kohe alla tagasi, õppima. Või no kirjutasin mate vihikut ümber. Tahtsin saada sinna ka selle materjali, mida nad enne minu tulekut teinud olid, ehk siis kirjutasin kahe nädala materjali omale vihikusse ümber. Ja muud ei jõudnudki kahe tunni jooksul kirjutada. Pluss ma ei jõudnud mategagi lõpuni. Ja oligi jälle aeg kooli minna.

Täna ma lootsin, et ma tee peal Barbarat ei kohta, sest kange tahtmine oli üle tüki aja muusikat kuulata. Aga ikka ta otsustas majast just siis väljuda, kui mina sinna jõudsin. Tuli jälle mp3 kotti pista.
Koolis olid esimesed tunnid keemiad. Kirjutasin vihikuid ümber ja natuke kuulasin muidugi ka. Järgmisest nädalast algavad ka seal praktikumid.
Siis tulid matemaatikad I-d. Teema oli ikka vana tuttav ja arusaadav. Mulle väga meeldib tegelikult matemaatika I ja kohe kindlasti meeldib see mulle palju rohkem kui matemaatika II. I-s on meil käsil minu lemmikud x-i leidmised. Ma küll ei kujuta ette, milleks neid tulevikus vaja läheb, aga mulle nad meeldivad. II-s aga on see vastik geomeetria koos oma nurkade ja muude imelike valemitega. Joonestada mulle meeldib, aga seda asja ma vihkan.
Peale matesid ühiskonna õpetus, kus räägiti perekonnast ja sellega seonduvast seadusest.
Füüsikad pidid olema viimased kaks, aga näed, õpetaja otsustas poppi teha. Kojuuu. Natuke aega olin koos Lucia ja teise klassiõe Nataliaga raamatukogus. Matesse oli vaja mingisugust paberkoopiat jälle, aga kuna materjali oli nii palju ja see kõik ju maksab, ütlesin ma, et ma olen vahetusõpilane, minu jaoks pole see väga oluline :D Ja teemat tean ma juba põhikooli ajast.

Kodus natukene ootasin, et süüa koos teistega meriendat ("teeaeg"). Nad aga ei tulnud ega tulnud. Sõin siis üksi ära ja hakkasin telekat vaatama. Mul ikka hea ajastus, sest sattusin jälle "Sõpradele" peale. Teise osa algul jõudsid koju ka väiksed tüübid - Valentina ja Tomas. Valentina palus mul kööki tulla, sest tahtis, et ma aitaks tal teha mingit banaanismuutit. Tegin vähe improvisatsiooni ja panin smuutisse banaanid, piima ja suhkrut. Maitses kõigile hää. :D. Siis ütles Uruguay, et täna teeb õhtusöögi tema, sest külalised tulevad ja Reina vist ei teadnud, kuidas seda erilist sööki teha. Hakkas juba seal möllama oma kanakoibade, peekoni ja juustuga, kui tuli välja, et Leticia oli liiga vähe mingit nö piimakreemi ostnud. See piimakreem on vist siin enam-vähem sama, mis meil rõõskkoor. Vaja oli ühte liitrit, aga Leti oli ostnud 500 ml. Kõik olid ilmselgelt paanikas, ehk siis Reina ja Uruguay. Letit ennast tol hetkel kodus polnud. Aga Anni oli tubli, sest täitis talle antud ülesande tuua poest veel koort.
Koju jõudsin, sättisime Reina ja Uruguayga endid teleka ette, kohale jõudis ka üks külalistest (see onu, kes iga aasta Argentiina rallil käib, aga just see aasta otsustas hoopis New Yorki sõita). Algas jalka, mängisid Nacional ja mingi mehhiko klubi. Ohsamumeie, millised on siin ikka ühed jalka fännid!! Eesti jalka fännid on nende kõrval ikka mannetud (ei tea, kas on õige sõna, aga tundub sobiv.. :D). Nacionali fännid võtsid enda alla 3/4 staadioni tribüünist, tühja kohta ei olnud, ja kui nacionali mängijad platsile jõudsid, keriti lahti lipp, mis kattis terve selle 3/4 tribüünist!!! Midagi enneolematut!! Ma ei saa aru, kuidas see üldse valmistatud on?? Meeletu. Ütlen igaksjuhuks ära, et ma olen siin jalkas täiesti erapooletu, kui asi on riigisisene või tegu mingite jalgpalliklubidega. Kui ikka Uruguay mängib, siis ma olen ikka Uruguay poolt. Lihtsalt see Nacionali lipp tegi suu väga lahti.

Siin video ka sellest lipust http://www.youtube.com/watch?v=UTudvQ3X-6Q

Poole kaheksa aeg aga pidin end valmis seadma ujumistrenni minekuks. Jõudsin sinna, tervitasin juba vanasid semusid koristajatädisid, kes arvasid, et ma olen juba ammu Eestisse tagasi läinud, sest ma pole ju nüüd mõned kuud ujumas käinud.. Käisin pesus ja viis enne kaheksat tahtsin basseini minna, sest kaheksast pidi internetilehe järgi tund algama. Siis küsis koristajatädi mult, et kuhu ma lähen. Vaatasin talle natuke lolli näoga otsa, sest mul oli ju triks seljas ja see kole-paha kummimüts peas, on ju selge, kuhu ma teel olen. Siis ta ütles mulle, et 20.15 algab tund. Nii ma siis passisin veel veerand tundi seal dušši all täitsa tühja. Aga lõpuks jõudis mõni noor tüdruk veel peale minu. Enne olin täitsa üksi. Läksin siis viis minutit varem üles, aga mõni tädi ja üks mees veel ujusid. Mõtlesin oodata koridoris. Siis aga see mees nägi mind ja viipas käega, et ma sisse tuleks. Läksin. Tuli välja, et see onu on meie treener. Ei olegi seda teist vahvat onu, nüüd mingi muu. Sai muidugi kohe aru, et ma olen kuskilt mujalt, sest olen uus siin trennis. Küsis mult, et kust ma tulen. Ütlesin Eestis. :D Oh seda vahvat ilmet tema näos. Kusjuures ta teadis väga hästi, kus Eesti on, aga ta lihtsalt arvas algul, et ma kuskilt Uruguayst tulen.
Ja siis jõudsidki teised ka ja algas tund. Treener küsis mult, kas ma enam-vähem ujuda oskan, ütlesin et muidugi. Siis ta sättis read paika ehk siis ma pidin keskmiselt rajalt ära tulema ja ühe vist ka uue tüdrukuga kokku minema. Aga trennis oli kaheksa tüdrukut ja üks poiss. Ülejäänud tüdrukud olid keskmistel radadel ja teisel pool ääres oli see mega maakerapaksune poiss, kes enne käis ka päeval, kui minagi, aga nüüd on otsustanud õhtuti käia. Õnneks see õpetaja on ikka karmim ja käskis tal omaette olla, mitte teisi segada :D Ja kus siis algas alles trenn. Meil kahel õnneks mitte nii hull, sest me olime uued ja õpetaja tahtis teada, kuidas me ujume. Pidime tegema igasuguseid harjutusi ja saime muidugi õpetussõnu. Sügisel me ju põhimõtteliselt ainult ühte sama jada ujusimegi, aga nüüd oli koguaeg uus harjutus :). Aga need keskmised. Need pidid ajapeale ujuma, vahepeal said pudelivett juua ja siis jälle. Õpetaja vilistas ilgelt kõva vilega, karjus "kiiremini-kiiremini!!".. Ühesõnaga oli neil mingi mega treening peal. Kahte tüdrukut neist ma tunnen, üks on nüüd ka mu klassiõde, aga nad mõlemad käisid samuti sügisel päevasel ajal ujumas. Ja ma olin siis nendega ühel rajal. Aga muidugi nõksa aeglasem. Tunni lõpus rääkis õpetaja väga pikalt meile (võibolla ka et neile), et järgmine nädal on eesmärk ujuda 2000 meetrit ja mis kõik veel.. Siin päris ikka nii ei ole, et ou õpetaja, täna on reede, teeme vaba tunni.. :D
Igastahes, ülimõnus oli üle pika aja jälle ujuda!! :) Homme jälle. Aga homme hommikul on ka aeroobika. Ja just see osa, kus tehakse meeletult jõuharjutusi. Vähemalt nii palju ma netist uurisin. Õhtul, ujumisega samal ajal on mingi Ladina-Ameerika special aeroobika, nimeks oli vist aerolatino vms.. Vaatasin netist videoid ja ohh kuidas tekkis tahtmine hoopis seda teha :D Tundus väga lahe ja ülinaljakas. Aga kahjuks on ujumine sel ajal ja ma niigi saan ujumas ainult kolm korda nädalas käia, sest kahel õhtul on ju teater, kust kohe kindlasti puududa ei tohi... :D

Tulin koju, rahvast oli kohe palju rohkem. Suurel laual olid juba noad-kahvlid paika sätitud ja köögis oli söök valmis saamas. Jalka oli ka vist just lõppenud.. Nacional võitis. Just siis, kui mina kööki sisenesin, tuli kuri Leticia ja kamandas Tomase ja Valentina ikka väga kurjal toonil oma tubadesse. Külas olid veel Nacho ja Lolo ning Valentina (Leti sõbranna tütar) ja tema väike õde. Kõik olid just söömas köögis. Toimunud oli miskit paha ja Leticia oli ikka päris kuri. Hiljem sain Valentinalt teada, et nad olid Tomasega lihtsalt vähe peksnud üksteist nagu õde-vend ikka teevad, aga Tomas oli lõpuks nutma hakanud. Lasteaed. Mäletan veel seda kauget aega, kui Reio mind kiusas ja mina koguaeg nutsin.... Olid ajad, hääd ajad..
Ja saigi lõpuks süüa. Lapsed sõid muidu milanesasid (paneeritud liha), aga suured pidid siis sööma Uruguay valmistatud kana peekoni ja juustuga koorekastmes ning ahjukartuleid, mis olid küpsetatud koorega. Kuna maja oli täiskasvanuid täis ja lapsed olid juba eraldi ära söönud, siis otsustasin hoida vähe madalamat profiili ja jääda kööki sööma. Uruguay korra küll kutsus mind sinna ja uuris, et kus ma olen, aga loobusin kutsest. Pealegi olin ma just trennist tulnud, Seljas mitte just kõige viisakamad riided, palavusest nõrkemas ja ainuke omavanune. Jätsin täiskasvanutele ruumi lõbutseda :D. Reina jäi ka minuga kööki sööma. Küll aga palusin, et ma saaks süüa seda Uruguay valmistatud kana ja kartuleid. Oli tõesti ülimaitsev söök! Ja üle tüki aja sain ma kana, mis ei olnud kuiv!! Mõnus! Kartulid sõin koos koorega ära, nagu nad valmistatud olid, kuigi ma ei tea, kas nad just sellisena olid söömiseks mõeldud, sest Reina eemaldas kartulitelt koore. Aga oi milline värske kartuli isu mul siis peale tuli!!! oehh..

Peale söömist ütlesin Uruguayle aitähh maitsva söögi eest ja läksin vaatama, kus Valentina on, sest mul oli vaja küünelakieemaldajat.. Bassein oli oma töö teinud.. Tema toas olid veel teine Valentina ja ta väike õde (millegipärast ei tule mul selle õe nimi praegu üldse meelde).. Rääkisime natuke juttu ja kell kümme tulingi oma koikusse. Homme peab ju varakult ärkama ja mul oli veel blogi kirjutamata.. Oioi.

Selle kirjutamise ajal toimus aga midagi paha. Mul tuli selline magusaisu, et ma sõin ära kohe 5 KOMMI!!! Paha-paha. Nüüd ei olnud trennist miskit kasu.. :D

Ja üks väga tähtis asi veel!! Ma lähen lõpuks välja! Selle pere kauaaegne unistus, et ma teeks midagi oma sõpradega, läheb lõpuks täide! Või no tegelikult me väga väljas ei ole, aga otsustasime sel laupäeval koos Eugenia ja Luciaga Lucia kodus nö pisikese tüdrukute õhtu teha. Teeme pitsat ja võibolla ka kooki ning vaatame filme :). Kell üheksa algab. Küsisin juba Leticialt ja Uruguaylt ka luba ja sain selle! Ja Natalia kutsus mind laupäeval ka klubisse Jardines (loe: hardines), aga muidugi ma eelistan vanade semude ja filmi seltsi mega halvast muusikast ja purjus seltskonnast rohkem! :D


Niiet ootame laupäeva ja tänaseks side lõpp!


4 comments:

  1. Hei Anni!
    Ma olen Heliis, see Austriast, kes sul seal "teiste blogide" all teise nimena vastu vaatab :). Igaljuhul, olen sinu blogi hoolega jälginud. Peamiselt seetõttu, et siin Austrias käin arvutiklassis ja kuna ma matemaatika tundide ajal kaasa ei tee, tekib palju vaba aega teiste VÕPide blogide lugemiseks. Sinu oma meeldib mulle kohe eriti oma sisukuse ja positiivsuse pärast! Pluss Lõuna-Ameerika ikkagi ju- väga huvitav on lugeda, kuidas teisel pool maakera asjad toimuvad.

    Igastahes, lõpetades selle sissekande lugemise, tuli mul kohe selline motivatsioon nö mägesid liigutama hakata ka siin Austrias! Otsida endale taaskord uus trenn või mõni muu hobi uues kodukülas. Aitäh sulle selle eest! Jää sama rõõmsameelseks ja toredaks nagu sa oled ning soovin sulle veel hästi mõnusaid viimaseid kuid Uruguays! Ahjaa, kirjuta ka ikka sama ägedalt edasi! Fänn Austriast :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suurimad tänud sulle!! :) Selline kommentaar teeb tuju veelgi positiivsemaks, kuigi seda viimasel ajal on üsna võimatu kõrgemale tasemele viia!

      Kahjuks mul endal peale trennidesse minekut aega arvutis olemiseks ei ole, mis on ju lõppkokkuvõttes positiivne ning koolis oleme ka ainult ühes klassis, kus arvuteid ei leidu. Muidugi on koolis olemas wifi, aga mu üübernutitelefon wifiga varastati ju ära ja nüüd olen seal ka netis ilma. Paneb palju rohkem kaasa mõtlema ja tegema, mis on ka tegelikult positiivne! Arvutisse saan ma päeva jooksul ainult öösel, kui hakatakse juba magama minema ja ma veel unne suikumise piiri peal selle blogi valmis kirjutan. Kõik. Muidugi nädalavahetus lubab rohkem :) Ja kui suvi lubab, siis ehk viskan pilgu ka teiste elule peale...

      Mäed liiguta muidugi kohe kaugele Eestisse ära, sest meil on ju nii vähe veel jäänud. Mina olen nüüd lõpuks oma Minase künkad samuti kaugele ära lükanud ja viimse elu siin Uruguays huvitavaks teinud. Tuleb ainult see eestlastele tüüpiline kinnine suumulk lahti teha ja oma soovidest teada anda. Lõpuks leiame me kõik selle kuldse kesktee! :)

      Delete
    2. Ise arvan siin küll, et mu blogi on suhteliselt igav lugeda, sest teksti tuleb iga päev ja ma millegi pärast ei suuda üldse lühidalt kirjutada.. Väga paljud inimesed on mulle öelnud, et nad ei jõua mu blogi lugeda, sest ma kirjutan niiiiiiii pikalt ja neil ei jagu selleks aega :D Ütleme nii, et lugejaskond on varasemaga võrreldes kahanenud päris mitu protsenti.. :D

      Delete
    3. Avastasin su vastused kahjuks alles nüüd. Aga selle blogimise kohta, et sa blogid ju iseendale, seega leian, et see lugejate arv pole üldse nii oluline :). Ja mina üldse ei kurda, et su jutt nii pikk oleks. Okei, on jah pikk, aga vähemalt positiivne ja otsekohene. Ma tegelikult täitsa imetlen sind selle eest, et sa ei põe kõiki oma muresid ja rõõme niimoodi avalikult välja riputada. Ma ise kirjutan sinu kõrval nagu täielik kuivik :D.

      Jah, meil on vastikult vähe aega järele jäänud. KUHU KOHTA SEE AEG KADUS?

      Suumulk tuleb jah lahti teha! Õige jutt!

      Veelkord kõike kõige paremat sulle viimasteks kuudeks ja Eestis näeb :)!

      Delete